Búgin - qoǵam jáne memleket qaıratkeri, ǵalym jáne ult janashyry Dinmuhamed Qonaevtyń týǵan kúni.
Ol 1912 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelgen.
Dinmuhamed Qonaev 1960–1962 jáne 1964–1986 jyldar arasynda Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy retinde el basqarǵan. Onyń el basqarǵan jyldarynda qazaq jerinde 68 jumysshylar kentimen 43 qala paıda boldy. Olardyń qatarynda ónerkásip ortalyǵy sanalǵan Rýdnyı, Ekibastuz, Shevchenko, Nıkolskıı, Stepnogorsk, Temirtaý, Jańatas, Kentaý, Arqalyq qalalary bar.
Dinmuhamed Qonaevtyń bastamasy boıynsha qazaq jeriniń sol kezdegi astanasy Almaty qalasynda Úkimet úıi, Qazaqstan Kompartııasynyń Ortalyq Komıtetiniń ǵımaraty, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń ǵımaraty turǵyzylǵan.
Sonymen qatar, Respýblıka Saraıy, Sport jáne Mádenıet Saraıy, «Medeý» sport kesheni, Ulttyq Kitaphana, ırk syndy mádenıet, bilim jáne sport nysandary boı kóterdi. Avto, aero jáne temir jol vokzaldary, áýejaı, «Almaty», «Otyrar», «Jetisý», «Alataý», «Dostyq», «Qazaqstan» qonaqúıleri salyndy.
Dinmuhamed Qonaev «O moıom vremenı», «Ot Stalına do Gorbachıova», «Aqıqattan attaýǵa bolmaıdy» kitaptaryn jazyp qaldyrǵan.
1986 jyldyń 16 jeltoqsanynda Qazaqstan kommýnıstik partııasy ortalyq komıtetiniń 18 mınýtqa sozylǵan rekordtyq qysqa plenýmynda Dinmuhamed Qonaev Qazaqstan kommýnıstik partııasy ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy qyzmetinen bosatyldy. Onyń ornyna Gennadıı Kolbın saılandy. Onyń memleket basyna kelýi jeltoqsan kóterilisine sebep boldy.
1987 jyldyń qańtarynda Qonaev KPSS ortalyq komıtetiniń saıası bıýrosynan, al 1987 jyldyń maýsym aıynda KOKP ortalyq komıtetinen shyǵaryldy.
Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev 1993 jylǵy tamyzdyń 22-sinde, 82-jasqa qaraǵan shaǵynda Almaty oblysy Alakól aýdanynyń Aqshı aýylynda qaıtys boldy. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri 1993 jyly 25 tamyzda Keńsaı zıratyna jerlendi.
