Túrkistandyq emıgraııanyń kósemi, covet bıligine qarsy dıssıdent, bolshevıkter men kommýnıster basqynshylyǵyna qarsy talmaı kúresken, eliniń táýelsizdigi men azattyǵyn ańsap ótken Alash qaıratkeri Mustafa Shoqaıdyń shyǵystaný baǵytynda jazylǵan maqalalary nazar aýdartady. Ol osy arqyly shyǵys elderindegi túrkistandyqtardyń, qazaqtardyń máselesin qozǵap, olarǵa jergilikti bıliktiń qamqor bolýyn ótinedi.
Mustafa Shoqaı jeltoqsan aıynda dúnıege kelip, jeltoqsan aıynda baqılyq boldy. 1890 jyly 25 jeltoqsanda Narshoqyda dúnıege kelgen ol 1941 jyly 27 jeltoqsanda Berlınde qaıtys boldy. Aldaǵy 2025 jyly qaıratkerdiń týǵanyna 135 jyl tolmaq.
Osy kúnge deıin az aıtylǵan taqyryp – Mustafa Shoqaıdyń shyǵys elderi boıynsha maman, halyqaralyq sarapshy ári shyǵystanýshy retindegi qyry. Emıgraııa kósemi, saıası múddege berik, zertteý, zerdeleýde suńǵyla Mustafa Shoqaı óz maqalalaryn birneshe tilde jazǵanynan uzap kóp eshteńe aıtylmaı keledi.
MUSTAFA ShOQAI – ShYǴYSTANÝShY
M.Shoqaı shyǵys taqyrybyna arnalǵan maqalalaryn orys, aǵylshyn, franýz tilderinde de jazyp otyrǵan. Biraq, orta túrik tilinde jazylǵan maqalalary til tabıǵaty jaǵynan erekshe. Orta túrik tili – M.Shoqaıdy myńdaǵan, júz myńdaǵan túrkistandyqtarmen baılanystyrǵan til. M.Shoqaıdyń orta túrik tilinde jazǵan maqalalaryndaǵy shyǵys elderi arnaıy zertteýdi qajet etedi. Sonymen qatar, M.Shoqaı shyǵys elderiniń taǵdyryn, tarıhyn jáne saıası jaǵdaıyn Shoqan Ýálıhanovtan keıin jan-jaqty qarastyrǵan qazaq arasynan shyqqan shyǵystanýshy ǵalym.
M. Shoqaı ómir súrgen kezdegi shyǵystanýshylardyń negizgi aınalysqan taqyryptary M.Shoqaı kótergen taqyryptarǵa sáıkesedi. Mysaly M. Shoqaıdyń ózi jeke tanys bolǵan birneshe tanymal eýropalyq shyǵystanýshy ǵalym alǵashynda shyǵystanýshy retinde sol eldiń saıası ahýalyna mán bergen. Keıbir shyǵystanýshylar, ásirese, aǵylshyn shyǵystanýshylary negizinen ofıer jáne sosyn dıplomatııalyq qyzmette bolǵan ǵalymdar. Dıplomatııalyq qyzmetin atqara júrip shyǵys elderiniń tilimen, ádebıetimen, tarıhymen, etnografııasymen jáne tarıhı eskertkishterin zertteýmen aınalysqan.
M.Shoqaı jeke tanys bolǵan tanymal shyǵystanýshy ǵalymdardyń ishinen franýz tarıhshysy, etnografy Jozef Kastaneni (1875-1958), Pol Pellıony (1878-1945), Jan Denıdi (1870-1963), arab jáne parsy tilderiniń mamany Gabrıel Ferran, Parıj Ulttyq kitaphanasy Shyǵys bóliminiń meńgerýshisi Edgar Blosheni jáne aǵylshyn shyǵystanýshysy Edvard Braýndy (1862-1926), shyǵystanýshy ári dıplomat Edvard Denıson-Rossty (1871-1940), nemis túrkitanýshysy Annemarı fon Gaben men t.b. birneshe tanymal shyǵystanýshylardy atap kórsetýge bolady.
ShOQAI EŃBEKTERINIŃ TILDIK ALÝANDYǴY
Zertteýshiler arasynda M.Shoqaıdyń arab áripterimen jazǵan túrik tilindegi maqalalaryn «shaǵataı tilindegi maqala» dep ataý jıi kezdesedi. Shyn máninde M.Shoqaı jazǵan til sol kezdegi búkil túrik halyqtaryna «ortaq túrik tili» (ýmýmı túrik tili). Birinshiden, M.Shoqaı paıdalanǵan orta túrik tilinde jazylǵan maqalalardyń túrki-shaǵataı tilinen edáýir aıyrmashylyǵy bar.
Ekinshiden, M.Shoqaıdyń túrik tili sol kezdegi qazaq, ózbek, uıǵyr, tatar t.b. túrik tilderinde jarııalanǵan basylymdardan aıyrmashylyǵy bar. Mysaly úshin «Qazaq», «Aıqap» basylymdarynyń tilimen «Jas Túrkistan» basylymynyń tilinde aıyrmashylyq kóp. Árıne, M.Shoqaı paıdalanǵan túrik tili sol kezdegi «osmanly» túrik tiline jaqyn ekendigi daý týdyrmaıdy. Biraq «osmanly» tilinde jazylǵan dúnıelerdi Shyǵys Túrkistandaǵy, Delıdegi t.b. shyǵys elderindegi túrkistandyqtar ońaı túsingen jáne týra osy tilde M.Shoqaımen hat jazysyp, hat almasqan.
Sondaı-aq sol kezdegi «osmanly» túrik tili arab áripterimen jazylyp qoımaı, onyń ishinde qaptaǵan arab-parsy kirme sózderi bolǵandyǵyn eskergende búgingi túrkııalyqtar úshin de osy «ýmýmı túrik tili» birshama qıyndyqtar týǵyzady. Onyń da ózindik sebepteri bar.
Búgingi kúnde túrik tiliniń (Ystambul) álippesi ózgerip ketse, ekinshiden arab-parsy sózderinen birshama tazartyldy. Búkil Túrkistan oqyrmandarynyń kópshiligi álippeniń ózgerýine baılanysty osy «ýmýmı túrik tilin» bul kúnde jatyrqaıtyn dárejege jetken. Sondyqtan sol kezdegi ısi túrik halyqtaryna ortaq til bolǵan «orta0 túrik tilinde» jazylǵan M.Shoqaıdyń maqalalaryn zertteýdiń tildik máseleri bar.
Aıta keter jaı, bul týraly Marııa Shoqaıdyń estelikterinde de qyzyqty málimetter kezdesedi. Marııa Shoqaı jary dúnıe salǵan soń úıine túrkistandyqtardyń jıi kelgendigin, Mustafanyń kitaphanasyn aınalshyqtap, oqý úshin kitap suraıtynyn jazady. Marııa óziniń bermeıtinin, biraq túrkistandyqtardyń sonda da urlap, tyǵyp alyp ketetindikterin aıta kele, bir qyzyǵy Mustafa shyǵarǵan «Iash Túrkistan» jýrnalyn eshqaısysy oqymaıtynyn aıtady. Jazýynsha, arab áripterimen jazylǵandyqtan bul jazýdy oqı almaǵandaryna qınalatyn. Saýaty barlary jýrnaldy oqyp bolǵan soń, tolqyp, ishinde jazylǵandardyń bári ras ekenin moıyndaıtyn deıdi Marııa Shoqaı. Bul estelikten túrkistandyqtardyń birazy sol kezdiń ózinde arab álippesimen jazylǵan «Jas Túrkistan» basylymyn oqýdan qalyp bara jatqandyǵyn jáne osyndaı basylymdardy oqı alatyndardyń sıregenin ańǵaramyz.
Búgingi oqyrmandarǵa qıyndyq týǵyzatyn «ýmýmı túrik» tilinde jazylǵan M.Shoqaıdyń maqalalary 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵyna tolyqtaı endi dep aıta almaımyz. M. Shoqaıdyń 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵyna engen «orta túrik tilinde» jazylǵan maqalalarynyń jalpy sany – 320. Olar negizinen maqalalar men M.Shoqaı jazǵan nemese M. Shoqaıǵa jazylǵan hattar. Ár jyldary jazylǵan osy maqalalar ártúrli taqyryptardy qamtıdy. Taqyryptardyń negizgi bóligi shyǵys elderiniń jaı-kúıine, tiline, ádebıetine jáne tarıhy men taǵdyryna arnalady.
M.Shoqaıdyń ózi ómir súrgen zamanda úlken aımaqtyń (Shyǵys Túrkistannan Túrkııaǵa deıingi aımaq) tili bolǵan orta túrik tilinde maqalalar jazýy sol kezdegi batys pen shyǵystyń arasyn ushtastyra bilgendigin kórsetedi. M. Shoqaı ómir súrgen kezdegi orta túrik tiliniń leksıkasy negizinen arab jáne parsy kirme sózderinen turǵandyǵy barshaǵa málim. M. Shoqaı sol kezdegi «orta túrik tilin» shyǵys halyqtarynyń tili retinde paıdalaný arqyly Iran, Aýǵanstan, Úndistan, Mysyr jáne Shyǵys Túrkistandaǵy kóptegen zamandastarymen baılanys ornatyp, hat-habar almasyp, oı bólisip otyrǵan. Bul jerde aıta keter jaı, sol kezdegi orta túrik tilin bilgen adam arab pen parsyny ıgerýi ońaı bolǵandyǵy. Ásirese «ýmýmı túrik tilin» bilgen adam parsy tilin jeńil úırenetin bolǵan. Soǵan qarap Mustafa parsy tilin bilgen dep sanaımyz. Al, arab tiline keletin bolsaq bul týraly jubaıy Marııa Shoqaıdyń esteligine júginemiz. Marııa Shoqaı óziniń estelikterinde Mustafa Shoqaıdyń aýylynda túrik muǵalimi bolǵan jáne ol Qurandy jatqa bilgen. Aýyl balalarynyń ishinen erekshe zerektiligimen Mustafa erekshelengen. Qurandy eń úzdik oqıtyn bala bolǵan. Buny ata-anasy úlken maqtanysh sanaıtynyn jazǵan. Alaıda Marııa Shoqaı Mustafanyń arab tilin bilmeıtindigine ókinetindigin aıtady.
M.Shoqaıdyń 12 tomdyq shyǵarmalary jınaǵyna engen maqalalardy saraptaı kele, shyǵys elderine arnalǵan maqalalaryn taqyrybyna qaraı birneshe topqa bólip qarastyrýǵa bolady: Taıaý jáne Orta Shyǵys elderi (Palestına, Túrkııa, Mysyr, Iran jáne Aýǵanstan), Shyǵys Túrkistan, Ońtústik Azııa (Úndistan), Qıyr Shyǵys elderi (Qytaı, Japonııa jáne eki eldiń tartysyna aınalǵan Manchjýrııa).
AÝǴANSTAN, IRAN JÁNE SONDA BARǴAN QAZAQTAR JAIY
M.Shoqaıdyń Aýǵanstan taqyrybyna orys, orta túrik, franýz jáne aǵylshyn tilderinde birneshe maqala arnaǵan. Maqalalardyń mazmunyna qarap, M.Shoqaıdyń tómendegideı máselelerge toqtaǵandyǵyna kýá bolamyz. Birinshiden, Aýǵanstan óz yqpalyn júrgizýge talasqan eki eldiń saıası oıyn alańyna aınalǵan. Onyń biri – Reseı ımperatorlyǵy, keıinnen Keńes odaǵy bolsa, ekinshisi – Anglııa. Ekinshiden, Mustafa Aýǵanstan men shekaralas jerlerge bolshevıkterdiń talasy men basmashylardyń kózin qurtý maqsatynda Aýǵanstan jerine etene kirýdi kózdegen bolshevıkterdiń jymysqy saıasatyn synaıdy. Úshinshiden, ol onsyz da saıası ahýaly óte aýyr Aýǵanstan elin panalaýǵa májbúr bolǵan túrkistandyqtardyń jaǵdaıy týraly da jazǵan.
Mustafa Shoqaı osy taqyryptar týraly maqalalaryn orys jáne franýz tilderinde jazǵan. Bul maqalalarda Aýǵanstannyń sol kezdegi ámiri Amanýllah pen bolshevıkterdiń dostyǵy jáne buǵan qatysty aǵylshyndardyń is-áreketi baıandalady. Nátıjede, Aýǵanstan ámiri Amanýlla Keńes odaǵy men Eýropaǵa saıahat jasap, óz eline reforma jasaýǵa tyrysqandyǵy sóz bolady. M.Shoqaı maqalalarynda Keńes odaǵynyń ortaazııalyq basylymdarynyń birde aǵylshyndardy, birde aýǵandardy aıyptaǵanyn synǵa alady. Ol Aýǵanstan taqyrybyna arnaǵan maqalasynda aýǵandyqtardyń da, aǵylshyndardyń da ortaazııalyq keńes basylymdarymen jete tanys emestigi bolshevıkter úshin utymdy bolǵandyǵyn atap kórsetedi.
Bul jerde basty nazar aýdaratyn másele bolshevıkterdiń aýǵan halqyn óz patshasyna jáne aǵylshyndarǵa qarsy qoıý arqyly aýǵan tóńkerisin jasaýǵa barynsha umtylǵandyǵy. M.Shoqaı Aýǵanstan taqyrybyna arnalǵan maqalalarynda aýǵan halqynyń jaǵdaıyn baıandaı otyryp, búkil túrkistandyqtarǵa oı tastaýdy kózdegen. Aýǵanstanǵa arnalǵan maqalalarynyń biri aǵylshyn tilinde jazylǵan. Bul maqala «Eıshatık revıý» jýrnalynda (The Asiatic Review. May, 1930. Vol. XXVI. PP. 324-330) jaryq kórgen. Maqalanyń basynda M.Shoqaıdyń osy ýaqytqa deıin atalmysh basylymda eki maqalasy jaryq kórgendigin jáne Taıaý Shyǵys musylman saıası oılarynyń lıderi ekendigi men onyń Túrkııa, Persııa jáne Aýǵanstanda kóptegen baılanysy bar ekendigi men sol baılanysyn paıdalana otyryp atalmysh aımaqtardaǵy máseleler týraly málimet alyp otyratyndyǵy atap kórsetilgen.
M.Shoqaıdyń Aýǵanstanǵa qatysty kótergen ekinshi máselesi – jer men shekara máselesi. Sondaı daýly jerdiń biri – Orta-Toǵaı dep atalatyn Amýdarııadaǵy aral. Keńes odaǵy ózderi osy araldan ketken soń, aralǵa basmashylar qaptap ketti dep baspasóz betterinde jazyp, eldi dúrliktirýmen áýre bolady. Sondaǵy maqsaty – Aýǵanstandaǵy tanyshtyqty tek Keńes odaǵy ornata alady degen ýáj. Al Mustafa Shoqaı Keńes odaǵy aýǵan jerinen shyqsa, elde tynyshsyzdyq ornaıdy degen jalǵan tujyrymdy synǵa alyp otyrǵan.
Aýǵanstanǵa qatysty úshinshi másele taǵdyr tálkegimen osy elge qashýǵa májbúr bolǵan túrkistandyqtardyń taǵdyry. Aıta keter jaı Aýǵanstan men Iranǵa qashýǵa májbúr bolǵan túrkistandyqtardyń jaǵdaıy birge aıtylady. Meshhedten alǵan hattyń negizinde jazylǵan «Iran jáne Aýǵanstanǵa qashqan túrkistandyqtardyń jaǵdaıy» jáne «Adamshylyq jáne aǵaıyndar atyna» dep atalatyn maqalalarda Iran men Aýǵanstan jerine qashqan túrkistandyqtardyń aýyr jaǵdaıy baıandalady. Eki maqala mazmundas jáne birin biri tolyqtyrady. Birinshi maqalada 300000 úıli túrkistandyqtardyń Iran shekarasynan ótip ishke qaraı 30 farsah jerge baryp ornalasýyna jergilikti úkimet sheshim shyǵarǵany sóz bolady. Alaıda, bolshevıkter jýyq arada Aýǵanstan shekarasyna ıaǵnı Sarahsqa áskerı kúsh kirgizetini belgili bolǵaly beri, túrkistandyq emıgranttardyń mazasy ketedi. Endi, túrkistandyqtar Aýǵanstannyń shalǵaı aımaqtaryna kóshýge, ıaǵnı Iranǵa baryp ornalasqan jerlerinen kóship ketýge májbúr bolyp otyrǵandyǵy men bul oryn aýystyryp kóshe berýdiń qaıǵy ústine qaıǵy bolǵandyǵy baıandalady. Maqala zalym bolshevıkterden qashyp kelgen baıqus túrkistandyqtardyń jan-aıqaıyn tyńdaıtyn kim bar degene sarynmen aıaqtalady. Bul maqala 1932-jyly shildeniń 30-juldyzynda jazylǵan. Ekinshi maqala da týra osy másele sóz bolady. Iranǵa qashqan túrkistandyq emıgranttardyń jaǵdaıy adam shydap bolmas jaǵdaıda ekendigi jan-jaqty sıpattalady. Maqalada elden syrtqa qashýǵa májbúr bolǵan túrkistandyqtar sany qansha ekendigi belgisiz, tek qana Iranǵa qashqan túrkistandyqtar jaıly málimet bar ekendigi sóz bolady. Al, Iranǵa ketýge májbúr bolǵan túrkistandyqtardyń sany – 250000-300000 úı. Túrkistandyqtardyń Irandaǵy jaǵdaılarynyń sondaı aýyr bolǵandyqtan biraz túrkistandyqtar elge keri qaıtyp ketkendigi men olardyń «Jas Túrkistan» redakııasynan járdem surap hat jazǵany jazylǵan.
Sonymen qatar, bul maqalada 1919 jyly Irannyń Gýrgan jáne Kaspıı jaǵalaýyndaǵy túrkmender birigip «Túrkmen handyǵyn» qurý týraly jospar qurǵandyǵy da sóz bolady. M. Shoqaı osy másele týraly: «Búkil túrkmenderdiń bir memleket bolyp qurylýy Túrkistan túrkimenderin qyzyqtyrmady dep aıtý qıyn. Alaıda, bul jospardy iske asyrýǵa Irannan Gýrgan aımaǵyn tartyp alǵysy keledi degen qaýip týǵyzady dep, túrkimenderdiń ózderi bul jospardy qaıtaryp tastady», - dep jazady. Sóz sońynda M.Shoqaı Irandaǵy túrkistandyqtarǵa jergilikti Iran úkimetinen járdem berýin ótinedi.
Aýǵanstan elimen qatar M.Shoqaı Iran (1936-jylǵa deıin Persııa) eli týraly da birneshe maqala jazǵan. Onyń biri joǵaryda atap kórsetkenimizdeı Iranǵa qonys aýdarýǵa májbúr bolǵan túrkistandyqtar taqyrybyna arnalǵan. M.Shoqaı Túrikstan túrkmenderiniń Iranǵa qashýy taqyrybyna arnalǵan nemis tildi “Memeler Dampftboot” gazeti 1931 jyldyń 30 shildesi kúni jarııalaǵan «Túrkistan túrkimenderiniń Iranǵa qashýy» atty maqalasyn aýdaryp «Jas Túrkistanda» jarııalaıdy. Maqalanyń avtory – Rosıta Forbs (Rosita Forbes). Bul maqalada shıǵalardyń ortalyǵy, kilemder men túrli alashalar satylatyn Meshhedke ishki Reseıden túrkmenderdiń qashyp kelip ornalasyp jatqandyǵy men olardyń arasynda ulty túrik emesterdiń de bar ekendigi aıtylady. Jaqyn arada 21 adamnan turatyn bir top shekaradan qalaı ótkeni belgisiz, Meshhedke kelgen. Olardyń ishinde jas balalar men tórt áıel kisi bar. Er adamdardyń ishinde temirjolshy, kólik júrgizýshisi, ınjener jáne t.b. mamandyq ıeleri bar, ulty orys. Bul adamdardyń Meshhedke kelýine sebep bolǵan jaı azyq-aýqattyń joqtyǵy men Keńes odaǵymen birge kelgen aýyr turmys. Nemis tilinde jarııalanǵan maqalany túrik tiline aýdaryp basqan M.Shoqaı Iranǵa kóshken adamdar týraly, olardyń ulty, kóshý sebepteri týraly málimetterdi jiti qadaǵalap otyrǵanyna kýá bolamyz. Eskere ketetin jaıt – Qazaqstannyń Mańǵystaýynan shyqqan qazaqtardyń da Iranǵa kósh toqtatatyn kezi osy, 1929-1930 jyldar. Olardyń urpaqtary búginde qazaqtardyń Irandaǵy dıasporasyn qurap otyr.
Iran taqyrybyna jazylǵan maqalalardyń birazy sol kezdegi Irannyń aǵylshyndar men orystardyń arasynda qalǵan túsiniksiz jaǵdaıyna arnalady. Irandaǵy Qajarlar áýletiniń sońǵy shahy Ahmad shahtyń bılikten ketýine az qalyp, onyń ornyna Pehlevı áýletiniń keletin tusy M.Shoqaıdyń nazarynan tys qalmaıdy. Bolshevıkterdiń aralasýymen patsha úkimetine qarsy toptyń basshysy Myrza Kýchek-handy (1881-1921) ózderine qaratý úshin jasaǵan áreketteri talqylanady. Alaıda M.Shoqaıdyń ózge de maqalalarynan bolshevıkter qanshalyqty tyryssa da, ırandyqtar óz degeninen qaıtpaǵanyn oqımyz. Qajarlar áýletin bılikten ketirip onyń ornyna kelgen Pehlevı áýletiniń birinshi bıleýshisi Rıza-shah jeti túrli baǵytta temirjol salý jobasyn qolǵa alady. Rıza-shahtyń temirjol jobasy onyń Keńes úkimetine búıregi buratyndyǵyn baıqatpaıdy, kerisinshe eldiń tórt shetine (shyǵys, batys, ońtústik jáne soltústik) birdeı temirjol salý Irannyń ustanatyn saıasatynyń basqa ekendigin baıqatatynyn jazady. Sonymen qatar, «Horasanskoe volokno» maqalasynda Mustafa Keńes úkimetiniń Horasan maqtasyn úsh ese qymbat baǵaǵa satyp alý arqyly Persııaǵa yqpalyn júrgizip jáne osy yqpalyn saqtap qalýdy kózdegenin jazady. Mustafa mundaıda Keńes odaǵyna Irannan Horasan maqtasyns atyp alýdyń ornyna Ortalyq Azııa elderin sýlandyrýǵa qarajat jumsaǵany áldeqaıda utymdy ekenin aıtyp,sol kezdegi Horosan maqta komıtetiniń bas ókili Zverevtiń 1926 jylǵy 24 naýryzda «Pravda Vostoka» gazetine bergen suhbatyna silteme jasaıdy.
ÚNDISTANDAǴY TÚRKISTANDYQTAR
M.Shoqaı Úndistan taqyrybyna da birneshe maqala arnaǵan. Sonyń biri – orys tilinde jazylǵan «V Indıı» maqalasy. Bul maqalada Úndistannyń óz táýelsizdigi jolyndaǵy kúresi men Úndistan ulttyq kongresin qurý jolyndaǵy áreketteri baıandalady. Úndistanda turatyn 350 mıllıon adamnyń 200 tilde sóıleıtini men eshbir kastaǵa jatpaıtyn 50-60 myńdaı adamnyń aýyr taǵdyryn M.Shoqaı ashyna jazady. Úndistan halqynyń birigip táýelsizdik úshin kúresýine tipti úndi zııalylarynyń ózi qarsy ekendigin úlken tań qalyspen jazǵan. Atap aıtqanda Rabındranat Tagor syndy tanymal ult zııalylary bastaǵan toptyń ózi Úndistannyń Brıtanııa domınıony bolǵany durys dep esepteıtini bul eldiń táýelsizdik alý armanyn alystatyp jiberetindigi aıtylady. Al, Aǵa-han bastaǵan toptyń Úndistan musylmandarynyń jeke domınıon bolýyn qalaıdy. Bolshevıkter bolsa, Nerý men Gandıdi áldeqashan el táýelsizdiginiń jaýy etip jarııalap tastaǵan. Osyndaı qıyn jaǵdaıda qalǵan Úndistannyń eń qaýipti jaýy Máskeý ekendigin Qytaı mysalynda taldap bergen M.Shoqaı bul jaǵdaıdyń túrkistandyqtar úshin sabaq bolýyn kózdegen. M. Shoqaıdyń Úndistandaǵy el táýelsizdigi úshin kúresti jiti baqylaýda ustaý arqyly túrkistandyqtarǵa ózge eldermen salystyrǵanda tek qana birigý arqyly erkin, azat el bolýǵa múmkindikteri bar ekendigin jetkizýdi kózdeıdi. Úndistan jurtymen salstyrǵanda bir din, bir tilde sóıleıtin túrkistandyqtardyń jaǵdaıy múldem bólek ekendigine oqyrman nazaryn aýdarady.
M.Shoqaıdyń Úndistan taqyrybyna arnalǵan maqalalarynyń arasyndaǵy orys tilinde jazylǵan bir maqalasy Úndistandaǵy túrkistandyqtardyń ómirine arnalady. Delıden jetken hattyń negizinde jazylǵan bul maqalada 1934 jyly mamyr aıynda Delı qalasynda «Emıgranttar úıi» ashylǵany jazylǵan. Túrkistanda emıgranttar uıymynyń belsendileri Abdolla Qaıým men Mahmýd Hasan Úndistanǵa tarydaı shashylǵan túrkistandyqtarmen kezdesip, olarǵa naqty járdem jasaýmen aınalysqany baıandala kele olarǵa tegin tamaq berý, bilim berý, jumys taýyp berý máselesimen aınalysyp jatqandyǵy atap kórsetiledi. Qarap turǵanymyzdaı M.Shoqaı onsyz jaǵdaıy aýyr elde ómir súrip jatqan túrkistandyqtarǵa óz arasynan shyqqan belsendilerdiń járdemdesýine bir jaǵy qýanatyndyǵyn, ekinshiden osy is ózgelerge úlgi bolý kerektigin atap kórsetken.
JAPONIIaDAǴY TÚRKISTANDYQTAR
Taıaý jáne Orta Shyǵys elderinen basqa túrkistandyqtar alystaǵy Japon araldaryna deıin jetkeni belgili. Sonyń bir kórinisin M. Shoqaıdyń Japonııa taqyrybyna arnalǵan maqalalarynan kóremiz. M. Shoqaı Japonııa men Qytaı jáne osy eldiń Manchjýrııa úshin tartysy týraly kóptegen maqalalar jazǵan.
Alaıda bizge qyzyqtysy osy Japonııa elindegi «Japonııada turatyn musylmandar men Tokıodaǵy ıslam mahallesi» dep atalatyn maqalalary. Maqalalaryndaǵy málimetterge súıensek, sol kezderi Japonııada 500 jýyq musylmandar turǵan. Bulardyń bári de Reseıde oryn alǵan oqıǵalardan soń Manchjýrııaǵa kóshken jáne sol jerden Japonııaǵa kóship barǵan túrikter. Japonııaǵa kóshken túrik musylmandary birneshe qalaǵa bólinip ketken. Olar Tokıo, Kıoto jáne Nagoıa. Japonııada turatyn musylman túrikter 1927 jyly Japonııa úkimetiniń arnaıy ruhsatymen Tokıoda «Islam mektebin» ashady. 1928 jyly Japonııada turatyn barlyq musylmandardyń quryltaıy bolady. Quryltaı nátıjesinde Tokıoda «Japonııadaǵy musylmandar birligi» qurylady. Bul birliktiń basshysy bolyp Tokıo ımamy Ábd ál-Haıı Qurbanálı saılanady. Basshynyń birinshi, ekinshi orynbasarlary men bas hatshy, bas hatshynyń birinshi jáne ekinshi orynbasarlary taǵaıyndalady. Sonymen qatar, Tokıoda «Islam baspasy» bar. Bul baspadan shyǵatyn ıslam ádebeti men mektep oqýlyqtary arab áriptemin, biraq túrik tilinde jaryq kóretin bolǵan. Arab áripterin 1929 jyly Túrkııadan aldyrtqan. Sondaı-aq ıslam mahallesiniń ótinishine oraı qalanyń kórnekti jerinen musylman qabirstany úshin arnaıy oryn bólingendigi baıandalady.
M. Shoqaıdyń málimetterine súıensek túrkistandyqtar kóship barǵan shyǵys elderiniń ishindegi eń jaǵdaıy aýyrlary – Iran men Aýǵanstanda turatyndar. Sonymen qatar, shyǵys elderine qatysty M. Shoqaı jazǵan maqalalar búgingi qazaq dıasporasynyń tarıhyn zertteýge, jańasha saralaýǵa járdemdeseri anyq. Onyń shyǵystanýshy retindegi qyry men shyǵystaný ǵylymyna sińirgen orasan eńbegi áli kúnge tereń zerttep, zerdeleýdi kútip jatyr.
Ǵalııa Qambarbekova
shyǵystanýshy
