Eń qýatty úkimetaralyq uıym - BUU-nyń atqaratyn róli, mańyzy qashanda búkil álemdi tolǵandyryp keledi. Sońǵy jyldary halyqaralyq uıymnyń qyzmetine qatysty pikirler alýan túrli. Óıtkeni sońǵy jyldary halyqaralyq beıbitshilik pen qaýipsizdikti saqtaý, adam quqyqtaryn qorǵaý, áleýmettik-ekonomıkalyq damý, qorshaǵan ortany qorǵaý boıynsha álemde shıelenis kóbeıdi. Osyǵan baılanysty Qazaqstan álemdik tártip ózgerip jatqan qıly kezeńde syrttan baqylap otyr almaıdy. Kerisinshe, ádil ári turaqty ǵalamdyq júıeniń belsendi, ári salmaqty qatysýshy bolýǵa umtylady. Bul jaıynda Memleket basshysy halyqaralyq mańyzdy jıyndarda únemi aıtyp júr. Jaqynda ǵana Doha forýmynyń sessııasynda Qasym-Jomart Toqaev, eń aldymen, BUU qyzmetiniń mán-mańyzy men orta derjavalardyń aldaǵy ýaqytta atqaratyn róli týraly aıtty.
– BUU ámbebap uıym retinde adamzat úshin óte qajet. Ókinishke qaraı, iri derjavalar álemdegi beıbitshilik pen turaqtylyqty tolyq saqtaı almaı otyr. Búgingi ǵalamdaǵy ahýal kóptegen eldi, sonyń ishinde Qazaqstandy da alańdatady. Qazir álemniń jikke bólinýi kúsheıip tur. Jan-jaqqa shashyraǵan soń kópjaqty halyqaralyq ınstıtýttardyń bedeli túsip barady. Iri derjavalar bir mámilege kele almaı jatqan kezde, ortadaǵy túıtkildiń túıinin tarqtaýǵa orta derjavalar dáneker bola alady. Al búgingi ahýal kóptegen eldi, sonyń ishinde Qazaqstandy da alańdatady. Sondyqtan Birikken Ulttar Uıymy reformalaýdy qajet etedi. Iri derjavalar arasynda ymyralastyq bolýy kerek dep sanaımyz. Olardyń kelisimge kele almaýy saldarynan Qaýipsizdik Keńesi tyǵyryqqa tireldi. Qazaqstan sııaqty orta derjavalar aımaqtyq deńgeıde, sondaı-aq jahandyq keńistikte beıbitshilik pen qaýipsizdikti ilgeriletýde óte mańyzdy ról atqara alady, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Sondaı aq, Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev álemdik saýdadaǵy túıtkilderge toqtaldy. Qazaqstannyń syrtqy saıasatyna, Ýkraına men Taıaý Shyǵystaǵy jaǵdaıdy retteýge qatysty qoıylǵan saýaldarǵa jaýap berdi. Katardaǵy bas qosýda aıtylǵan usynystardyń deni BUU ádil, ári minsiz jumys isteýine baǵyttaldy. Bul jahandyq yntymaqtastyqtyń nyshany retinde qyzmet etetin uıymnyń sońǵy jyldary eleýli qıyndyqtarǵa tap bolyp otyrǵandyǵyn kórsetedi. Otandyq sarapshylar BUU qyzmetiniń ahýaly jaıynda jáne orta derjavalardyń artyp kele jatqan róli týraly óz pikirlerin bildirdi.
Saıasattanýshy Jomart Simtikov, Birikken Ulttar uıymyna jańa ımpýls berý kerek dep sanaıdy.
-«BUU reformalaý qajet degen másele jyl saıyn kóterilip turatynyn ańǵaryp júrmiz. Táýelsizdiktiń alǵashqy on jyldyǵynda aıtylmasa da keıingi jıyrma jyldyqta osy uıymnyń júıesin reformalaý taqyryby jıi kóterilip jatyr. Sebebi iri derjavalar beıbitshilik pen turaqtylyqty tolyq saqtaı almaı otyr. Olardyń ymyralastyqqa kele almaýynyń kesirinen Qaýipsizdik Keńesi tyǵyryqqa tireldi. Bul búgin tańdaǵy álemdik iri derjavalardyń yqpalynyń túsip ketkendigin baıqatady. Taıaý Shyǵystaǵy kúreste, Batys jaqtaǵy, ásirese Reseı memleketiniń basqa eldermen qaqtyǵystary jáne óziniń metropolııasynda bolyp jatqan kıkiljińderge baılanysty bul másele oryndy kóterildi dep sanaımyn. Osy ýaqytqa deıin yqpal etip kelgen memleketterdiń osy atalǵan máslelerdi retteýge yqpaly bolmaı qalǵany ras. Sondyqtan Qasym-Jomart Toqaevyń usynys óte oryndy bolyp tabylady. Ol kisi ózi BUU-da jumys istep kórgen, tájirıbesi mol bolǵandyqtan orta derjava memleketterdi aralastyrý qajettigin aıtyp otyr. Onyń ústine Qazaqstan orta derjava retinde Ortalyq Azııada yqpaly zor, sondyqtan da álemdik deńgeıde Qazaqstannyń ózin kórsete alatyn múmkindigi bar.
Jomart Simtikovtiń pikirinshe, Qazaqstan Resbýlıkasy - Ortalyq Azııa memleketteri arasynda óziniń syrtqy saıasatynyń úılesimdi jolǵa túskendigimen erekshelenedi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ortalyq Azııa memleketteri ishinde ekonomıka, áleýmettik, saıası jaǵynan yqpaly basym.
- «Sonymen qatar Qazaqstan álemde beıbitshilik ornatýda úlken eńbek sińirdi, sondyqtan da kórshiles memlekettermen ymyralastyqty retteýde ájeptáýir salmaǵy bar dep sanaımyn. Endi Qazaqstan geosaıası strategııalyq baǵytta álemdik masshtabta óziniń ornyn kórsete alýy múmkin. Orta derjava uǵymyna kelsek, bul geosaıası proesterdi retteýde sońǵy kezde shyqqan termınderdiń biri. Bul termın álemdik arenada ekonomıka, saıası turǵyda mańyzdy ról atqaratyn memleketter degendi bildiredi. Bolashaqta BUU reformalaýda osy orta derjavalardyń róli men orny, jalpy álemdik damýdyń barysyn, ǵalamdaný proesindegi ornyn úılestirýde mán-mańyzy arta túsedi dep sanaımyn. Sondyqtan Birikken Ulttar Uıymyna jańa ımpýls kerek.
Aıta ketelik, BUU 1945 jyly quryldy. Búginde 190-nan astam memleketterin basyn biriktirip otyrǵan uıymnyń basty maqsaty - adamzattyń jalpy múddesi úshin oń sheshimder qabyldaý, halyqaralyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý, jahandyq problemalardy sheshý. Qazir elimizde BUU-nyń 20 dan astam salalyq agenttigi jumys isteıdi. Úkimettik emes uıymdarmen, jergilikti atqarý organdarynyń qoldaýymen áleýmet, ekonomıka, mádenıet, ekologııa, bilim, ǵylym salalarynda túrli jobalardy júzege asyrýda. Atap aıtsaq, BUU agenttikteri áıelder men balalar máseleleri, áleýmettik teńsizdikti joıý, ekonomıka, áleýmettik ınstıtýttardy damytý, tabıǵı resýrstardy basqarý jáne múmkindigi shekteýli azamattardyń quqyǵyn qorǵaý, shetelden kelgen bosqyndar jáne basqa da problemalardy retteýge úles qosady.
QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Erkin Tuqymovtyń aıtýynsha, orta derjavalardyń arasynda belsendi bolý arqyly biz ishki ahýalymyzdy da jaqsara túspek.
- «Halyqaralyq saıasatta Qazaqstannyń qazir ózindik orny bar, bul isti bizdiń memleket táýelsizdik alǵan kúnnen bastap qolǵa alǵany ras jáne bul óziniń oń nátıjesin berip jatyr. Jyldar boıy syrtqy saıasatta atqarylǵan árbir jumys ishki saıasatqa, ıaǵnı memlekettik ishki jaı-kúıine de oń áserin tıgizedi. Qazirgi ýaqytta orta derjava retinde halyqaralyq arenadaǵy rólimiz de nyǵaıyp keledi. Halyqaralyq qatynastar, árbir issapar, árbir jıyn jańa ınvestıııanyń tartylýyna, jańa jumys oryndarynyń ashylýyna, elimizdiń qaýipsizdigimizdiń artýyna úles qosady. Orta derjavalardyń qataryna qosylyp, belsendi qyzmet atqarǵannyń arqasynda biz ekonomıkany da, halyqaralyq arenadaǵy ornymyzdy da jyldam damytýǵa múmkindik alyp otyrmyz. Sonyń arqasynda bizdiń taýar aınalymymyz, jalpy ishki ónimimiz ósip jatyr», - dep paıymdady saıasattanýshy.
Jaqynda Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń uıytqy bolýymen Elordada ótken «Astana Think Tank Forum» jıynynda shetelden kelgen sarapshylar búgin jahandyq jaǵdaıda orta derjavalardyń strategııalyq jáne dıplomatııalyq rólin talqylady. «Ózgermeli jahandyq tártiptegi orta derjavalar: qaýipsizdikti, turaqtylyqty jáne ornyqty damýdy nyǵaıtý» dep atalatyn forýmǵa 22 elden 45 sarapshy men dıplomat qatysty. Halyqaralyq sarapshylar jahandyq energetıkalyq qaýipsizdik, saýda-sattyq, kólik dálizderi jáne BUU jaıy men álemdik ahýal, Qazaqstannyń orta derjava retindegi mán-mańyzy týraly óz oı-pikirlerin bildirdi. Basqosý nátıjesi boıynsha otandyq jáne sheteldik mamandar orta derjavalardyń konsorıýmyn qurýdy usyndy. Álem elderiniń jik-jikke bólinýi asqynyp, halyqaralyq uıymdardyń abyroı-ataǵy báseńdep bara jatqan kezeńde bul pikirdi Memleket basshysy da quptap otyr. Qazaq eliniń álemdik qaýymdastyqta bedeldi múshege aınalǵanyna sheteldik mamandar joǵary baǵa berdi. Aıta ketelik, Birikken Ulttar Uıymy Qazaqstannyń bastamasy boıynsha 2026 jyldy halyqaralyq eriktiler jyly dep jarııalady. Bul volonterlar qozǵalysyn jahandyq deńgeıde damytýǵa serpin beredi dep sanaıdy sarapshylar.
Merýert Raıym
