«Naz» memlekettik bı teatry - búgingi qoǵamnyń rýhanı suranysyna saı, ulttyq mádenıetimiz, ben ónerimizdi, rýhanııatymyzdy dáriptep, urpaqaralyq sabaqtastyqty jalǵastyryp, ulttyq qundylyqtarymyzdyń ulyqtalýyna úlesin qosyp, tipti urpaq tárbıesine qatysty ózekti máselelerdi de bıge arqaý etip júrgen, mádenı orda. «Naz» memlekettik bı teatry – tek konerttik baǵdarlamalar ǵana emes, sonymen qatar, teatr degen atyna saı, Qazaqstanda úlken horeografııalyq qoıylymdardy sahna tórine shyǵarǵan tuńǵysh ári biregeı bı teatry.
«Naz» memlekettik teatrynyń turaqty kórermeni retinde aıtarym, teatrdyń qoıylymdary men bıshiler kıip shyǵatyn ulttyq kıimderden ulttyq ustyn sezilip, qazaqtyń qundylyqtary – salt-dástúri men ádet-ǵuryptarynyń, ulttyq bolmysynyń «ıisi ańqyp» turady. Teatr qoıǵan qoıylymdarda ulttyń mádenıeti de, tarıhy men, etnografııasy da qamtylady, ulttyq kıimder de zamanyna saı etip tigilgen.
Biraz ýaqyt buryn «Bıyl teatardyń 25-jyldyq mereıtoıy edi, soǵan oraı «Naz» memlekettik bı teatry – ulttyq bıdiń fenomeni» taqyrybynda dóńgelek ústel uıymdastyrmaq edik, sol is-sharany júrgizý tizginin ózińizge tapsyrmaq edik jáne sol dóńgelek ústelge bizdiń teatr jaıly baıandama oqysańyz»,-dep habarlasty «Naz» memlekettik bı teatarynyń dırektory Erkebulan Aǵymbaev.
«Naz» teatrynyń turaqty kórermenimin, «Nazdyń» ózin de, ónerin de jaqsy kóremin, ári rýhanı dostyǵymyz bar, bizdiń «Qara shańyraqtyń» jumysyna qoldaý kórsetetin mádenı oshaq. Sondyqtan Erkebulan Múlikulynyń usynysyna birden kelistim.
Teatrdyń mereıtoıyn merekeleý QR Ulttyq mýzeıinde uıymdastyrylǵan «25 jyldyq beles» atty kórmeniń saltanatty ashylýynan bastaldy. Kórmege «Nazdyń» memlekettik jáne halyqaralyq baıqaýlardan alǵan marapattary men syılyqtary, ár jyldaǵy is-sharalardyń fotosýretteri men jádigerge aınalǵan, sahnalyq kostıýmderi qoıyldy.
Kórmeden keıin ǵylymı kitaphanada Teatr qaıratkerleri odaǵynyń múshesi, «Mádenıet salasynyń úzdigi», belgili jýrnalıst Tolqyn Sultannyń «Naz» memlekettik bı teatary. 25 jyldyq beles» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti. Bul kitap «Naz» teatarynyń qurylýy, qalyptasýy men jetistikteri jaıly jazylǵan, tuńǵysh kitap. Bı óneri týraly aıtar tanymdyq, taǵylymdyq máni zor bul eńbek óner zertteýshilerine, joǵary jáne orta arnaýly oqý oryndarynyń oqytýshylaryna, stýdentterge jáne ónersúıer qaýymǵa arnalǵan.
Mereıtoılyq is-shara dóńgelek ústelmen jalǵasyn tapty. Aty ańyzǵa aınalǵan, bı salasynyń maıtalmandary – Toıǵan Izim men Gúljan Talpaqova jáne elimizdiń túpkir-túpkirinen jıylǵan bı salasynyń kásibı mamandary, ǵalymdar bı óneri, teatr jaıly oılaryn ortaǵa salǵan, bereri mol, taǵylymdy shara boldy.
Mereıtoılyq is-shara «Nazdyń» teatrdyń XXV maýsymdaǵy iri jobsynyń biri, qoıýshy baletmeısterler Ýálıtbek Sııazbekov pen Ámına Samarbaevalar qoıǵan «Aldar kóse» horegrafııalyq spektaklmen ádemi túıindeldi. Qoıylymdy «Astana» estradalyq-sımfonııalyq orkestri súıemeldedi. Spektakl jıylǵan kórermenniń oıynan shyqqanyn, súıispenshiligine bólendi. «Aldar kóse» horeografııalyq spektakli –Qoıylym aldynda sahnadan ártúrli mekeme men uıymnan kelip jetken quttyqtaýlar oqylyp, marapattar tapsyryldy. Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi, TURKSOY halyqaralyq uıymy bas hatshysynyń Qazaqstan boıynsha keńesshisi, Ulttyq quryltaı men Astana qalasy Qoǵamdyq keńesiniń múshesi Kárimbek Qurmanálıev TURKSOY medaldary men qurmet gramotalaryn bas hatshy Sultan Raevtyń atynan tapsyryp, quttyqtaý hatyn oqyp berdi. Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń basqarma basshysy Rıga Ońaeva «Naz» teatrynyń tarıhyna, ónerde alatyn ornyna toqtalyp, mınıstr Aıda Balaevanyń quttyqtaýyn oqydy. Óner ujymyn Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljan Talpaqova quttyqtady. Astana qalasy Mádenıet basqarmasynyń basshysy Jańabaı Meıirmanqulov qala ákimi Jeńis Qasymbektiń jyly lebizin jetkizdi.
Bı – ónerdiń bólinbes bir bólshegi. Qazaq bı óneriniń túp tamyry ǵasyrlar qoınaýynan nár alady. Bı halyqtyń rýhanı mádenıetimen birge damyǵan. Adamzat erteden oıyn, sezimin, kóńil-kúıin, tilegin ym, qımyl arqyly bildirgen. Etnostyń dástúrli óneri onyń tarıhyna baılanysty. Qazaq bıi sınkerttik óner retinde óziniń damýynda kúrdeli ári qıyn joldan ótti.Tasta qashalǵan qımyldan bastap kúrdeli bılerge deıingi kúrdeli kezeńde ártúrli pikirler týdyrdy. Oǵan sebep bolǵan bı óneriniń ýaqytyly zerttelmeı qalýy bolǵan eken.
Qazaq halqynda bı óneriniń bolǵany jaıly kóptegen tanymal tarıhshylar, etnograftar, avtorlar jazyp qaldyrǵan eken. HIH ǵasyrda qazaq jerine kelgen orys jıhankezderi men qazaqstandyq zertteýshiler Lıdııa Sarynova, Dáýren Ábirov, Ózbekáli Jánibekov, Olga Vsevolodskaıa-Galýshkeevıch, Aısulý Joltaeva, Toıǵan Izim, Aıgúl Qulbekova, Álııa Shańqybaeva t.b. eńbekterin atap ótýge bolady.Túrli tarıhı kezeńdi basynan ótkizgen qazaq halqynyń mádenı qalyptasýynda bı óneri olardyń ómir súrgen ortasyna,turmysyna (mal baǵý, jer óńdeý, eginshilik) baılanysty damyǵan. Kóshpendiler kúnge, jerge, sýǵa, otqa tabynyp barlyǵynyń ıesi «Táńir» dep bilgen. Sondyqtanda ejelgi bılerdiń qımyl áreketinde kún beınelegen.
Tamǵaly, Saımaly-Tas shatqaldarynan, Sholaqtaýynyń mańynan tabylǵan tasqa qashalǵan sýretter osynyń dáleli. Qazaq bıiniń yrǵaqtyq negizin eńbek quraǵan. Bıde emoııalyq jaǵdaıdan basqa yrǵaq pen qımyl arqyly obraz jasaýda kórkemdik negiz bar. Qazaq bıiniń emoııalyq jaǵdaıy adamnyń psıhologııalyq kóńil-kúıin kúsheıtip kórkem obrazdar jasaýǵa múmkindik týǵyzǵan. Belgili ǵalym L.S.Vygotskıı «Óner tek sezim ǵana bar jerde týmaıdy, sezimdi berý úshin shyǵarmashylyq oı qajet, ol ony iske asyrý úshin kerek, sonda ǵana óner týyndaıdy» degen eken. Zertteýshi horeograf O.V.Vsevolodskaıa-Galýshkeevıch «... qazaqtyń ejelgi bı túriniń biri baqsylyqpen baılanysty bolǵan» degen. Rasynda, HH-HH ǵasyrlarda qazaqtyń baqsylyq óneri salttyq kýltke aınalyp, burynǵy qalpyn joǵaltyp, anyq musylmandyq sıpat aldy. Baqsynyń mýzykalyq aspaptary, yrǵaq, bı qımyldary ımprovızaııalyq negizde boldy. Qýanyshty, shattyqty beıneleıtin kóptegen bıler baqsylyqtan da erterek bolǵany belgili. Jáne ejelgi dástúrdi saqtaýshy retinde bizge jetken baqsy oıynyna negiz bolǵan. «Qazaq halqynyń bı óneri kóp ǵasyr boıy «ekinshi kezekte damydy. Bul kóshpendi turmysqa baılanysty boldy, onda qoǵam ómirinde tolyq ári san-salaly damýǵa halyq aýyz ádebıeti de ıe boldy. Án men sóz kóshpendilerdiń búkil ómirin qamtydy, mýzyka qazaq qoǵamynyń rýhanı damýynyń ózegi boldy. Mundaı aralsalmaqta, árıne bı tek erekshe qýanyshty oqıǵalarmen baılanysty jaǵdaılarda ǵana kórinis tapty» dep atap ótken Toıǵan Izim, Aıgúl Qulbekova ózderiniń «Qazaq bıin oqytýdyń teorııasy men ádistemesi» kitabynda. Kez kelgen ulttyń bıi ár-túrli maǵynada, ár-túrli jaǵdaıda bastaý alǵan. Mysaly, ıspan bıleri kóbine mahabbattan; uıǵyr bıleri tikeleı ór minezder sıpattaýdan; qytaı, japon bıleri ishki sezimdi bildirýden; úndi bıleri ózderiniń qudaılaryn baıandaýdan bastaý alǵan.
Al qazaq bıi salt-dástúr, turmys-tirshilik, oıý-órnegimizden bastalady. Ásirese, qol men deneniń plastıkalyq ıkemdiligin, qyzdardyń erkeligi men nazyn, sulýlyǵyn kórsetip, er adamdardyń kerisinshe janyp turǵan ótkirlik, túrli kúrdeli sekirýler men býyn qımyldary, atshabys, ózge de jigerli qımyldardy sıpattaý arqyly erekshelenedi.
Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, tarıhshy-etnograf, ǵalym, qazaq rýhanııatynyń janashyry, ańyz adam Ózbekáli Jánibekovti, onyń keńes zamanynda ulttyq ıdeologııa jasaýdaǵy basynan keshken mádenı maıdanyn barlyǵymyz bilemiz. Ózbekáli aǵamyz halyq bıi jańǵyrtýda «Altynaı» halyq bıi ansamblin qurǵan. Onyń shyǵarmashylyq ujym bolyp qalyptasýynda Olga Vsevolodskaıa-Galýshkeevıch esimdi pedagog-baletmeıster úles qosqan. Ol jıyrma jyl boıy qazaq bıine qatysty maǵlumat jınaǵan eken. Ol kezde «Qazaqta bı bolmaǵan» degen áńgime órship turǵan kez edi. Ózbekáli Jánibekov tikeleı qoldaýymen qurylǵan «Altynaı» bı ansambliniń quramynda bolǵan erli-zaıypty Qadısha, Erkebulan Aǵymbaevtar Shara Jıenqulova, Áýbákir Ysmaılov, Dáýren Ábirov, Olga Vsevolodskaıa-Golýshkevıchtiń bı qoıǵan daryn kózimen kórgen jandar.Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi Ǵazıza Ábdıeva, Mádenıet qaıratkeri Dana Myrzabekova, Úsen Maqanov pen Toıǵan Izim, Talǵat Qylyshbaev, Aıgúl Qulbekovalarmen bir ujymda eńbek etip, bı óneriniń qaınarynan tikeleı sýsyndaǵan naǵyz mamandar, Ózbekálideı rýhanııat janashyrynyń, uly tulǵanyń shekpeninen shyǵyp, tárbıesin kórgen, ónerdi shyn túsinip, baǵalaı biletin bı óneriniń maıtalmandary.
Búgin elimizdegi ǵana emes, alys, jaqyn sheteldiń sahnalarynda óner kórsetip, óner shyńyn baǵyndyryp júrgen «Naz» memlekettik bı teatry – halyq bıin tuńǵysh kásibı sahnaǵa shyǵarǵan Ysqaq Byjybaev, Shara Jıenqulova, Áýbákir Ysmaılov, Dáýren Ábirov syndy has sheberler ıdeıasynyń XXI ǵasyrda iske asyp, kemeldengen túri deýge bolady.
«Naz» halyq bı ansambli 1999 jyldyń 9 aqpanynda Astana qalasy memlekettik fılarmonııasy janynan quryldy. 2007 jyldyń 1 naýryzynda qala ákiminiń sheshimi boıynsha Astana qalasy ákimdiginiń «NAZ» memlekettik bı teatry bolyp óz aldyna shańyraq kóterdi. Teatrdyń irgetasyn qalaǵan kásibı horeograftar – Erkebulan jáne Qadısha Aǵymbaevtar. «Naz» memlekettik bı teatry – elimizdegi ulttyq baǵyttaǵy, horeografııa salasynda oıyp oryn alǵan, repertýary erekshe biregeı teatr. Qurylǵanyna 25 jyl tolyp otyrǵan «Naz» memlekettik bı teatrynyń jetistigi mol, oljasy orasan, ónerdi óristetýdegi maqsaty bıik.
«Nazdyń» ár bıi, ár qoıylymy – ultymyzdyń folklory men etnografııasynan, tarıhynan mol maǵlumat beredi. «Teatr kıimilgishten bastalady» demekshi, ulttyq mádenıetimizdi nasıhattaý, ulttyq qundylyǵymyzdy dáripteý, tipti ulttyq namysty, rýhty oıatý ulttyq kıimnen bastalady dep oılaımyn. Búginde biz sahnadan, teledıdardan kórip júrgen qazaqtyń ulttyq kıimi shynaıy dástúrden alshaqtap ketkenine mán bermeıtin boldyq. Árkim óz qııalyna erik berip, ulttyq kıimdi «artyq qylamyn dep tyrtyq qylyp» júr. Negizinen bul keńes dáýirinen bastalǵan úrdis desek bolady. Búginde sahnadan, teledıdardan kórip júrgen qazaqtyń ulttyq kıimi ultymyzdyń dástúrli kıimderine uqsamaıdy.
Ulttyq bas kıimge toqtalsaq. Máselen, sahnaǵa shyqqan ónerpazdar ishinen qazaq qyzynyń sáni bolǵan, klassıkalyq beınesin kórsetetin zer taqııa múldem kórinbeıdi. Onyń ornyna ártister qysy-jazy bórik kıip shyǵady. Qarsańyzdar, qazaqtan basqa esh ult qystyq kıimdi turaqty ulttyq kıim retinde alǵan joq eken, ıaǵnı sahnaǵa kıip shyqpaıdy. Tarıhqa úńilsek, ultymyzdyń barlyq oıyn-saýyǵy, altybaqany, jazda, jaılaýda ótken. Jaz tabıǵatpen astasyp tirshilik etken qazaqtyń qyz-kelinshekteri qyzyldy-jasyldy bolyp naǵyz sándenip shyǵatyn kezeń bolǵan. Árıne taqııa Ortalyq Azııa halyqtarynyń kóbinde bolǵan, bizdi baılanystyryp turǵan mádenı sımvol ispettes. Taqııany ózbek qyzy, túrkimen qyzy, tatar qyzy da kıgen. Degenmen qazaq qyzynyń taqııasy erekshe óner týyndysy bolǵan: ony qymbat tastarmen, zermen áshekeılegen, kóbinese tóbesine bir shoq úki taǵyp qoıatyn bolǵan. Qyzdardyń kóılegine qatysty aıtar bolsaq, qazaq etek-jeńge shamadan tys jelbir salmaǵan. «Qosetek» kóılekte tek bir ǵana jelbir bolǵan. Mýzeıler men kóne fotoqujattardy qarasańyz, etegi de, jeńi de adamnyń ózine shaq, yńǵaıly kóılekterdi ǵana kóresiz. Sol sııaqty, qamzol, beshpent, shapan, sııaqty kıim túrleriniń de ózindik erekshelikteri bar jáne olar múmkindiginshe burmalanbaýy kerek. Áıeldiń de, erkektiń de kóıleginde tik jaǵa bolǵan, eshqandaı oıyq bolmaǵan. Kóptegen spektaklderde, kınoda, beıneklıpterde qystyq kıimderdiń júnin syrtyna qaratyp kıgenin kórip qalamyz. Qazaq eshqashan kıimdi júnin syrtyna qaratyp kımegen, q azaq qoǵamyndaǵy erkek ústine ańnyń terisin jamylmaǵan. Túlki ishik, qasqyr ishik, janat ishik degenderdiń barlyǵynda ańnyń terisi astaryna salynyp, kıimniń syrty barqyt sekildi qalyń matamen qaptalǵan.
Taǵy bir aıta ketetin jaıt, oıý-órnekke, áshekeıleýge qatysty. Qazaq halqy eshqashan ústine alabajaq kıim kımegen. Kamzolǵa da, taqııaǵa da oıý-órnek, ásirese syrmaq-tekemetke salatyn «qoshqar múıiz» japsyrmaǵan. Bul halyqtyń mádenıetiniń, estetıkalyq talǵamynyń óte bıik bolǵanynyń aıǵaǵy. Búginde ulttyq kıimge qatysty týyndap otyrǵan basty keleńsizdikterge qysqasha nazar aýdaryp óttim. Árıne, dástúrli kıimder tigýdiń óz erejesi bolady. Olardyń jalpy nusqasyna, pishimine, bir-birimen sáıkestigine ózgerister engizýge bolmaıtynyn túsinýimiz kerek. Árıne, zamanǵa saı jeńildetý, ózgertý (stılızaııa) óner adamdary úshin kerek te shyǵar. Áıtse de, ony úlken talǵammen júzege asyrý kerek. Jalpy, merekelik sharalarda ulttyq kıimge qatysty óreskel burmalaýlar qashanda kózge uryp turady. Sondyqtan ózge ulttar «mine, qazaqtyń ulttyq kıimi osyndaı!» dep birden taný úshin «qazaq kıimi» dep neshe túrli alabajaqty oıdan shyǵarýdy doǵaryp, ulttyq kıimniń bir standarty bolýy kerek.
Al, ult rýhanııatynyń alyp tulǵasy Ózbekáli Jánibekovtiń shekpeninen shyqqan, «Naz» memlekettik teatrdyń negizin qalaýshylary, kásibı horeograftar Erkebulan jáne Qadısha Aǵymbaevtardyń pikirinshe, «Naz» memlekettik teatrynyń ártisteriniń árbir qoıylymǵa kıetin ulttyq kıimderi ujymnyń tereń zerdelengen, izdenisiniń nátıjesi deýge bolady. Teatr basshylyǵy ár qoıylymǵa daıyndalyp, ulttyq kıim tiger aldynda mýzeıler aralap, atalarymyz ben ájelerimiz kıgen shynaıy kıim úlgilerin anyqtaý úshin, kóne jádigerlerdi, sarǵaıǵan fotosýretterdi kózimizben kórip, ulttyq kıim tarıhı málimetter izdep, eski kitaptar aqtarady eken. Bul óte aýqymdy ǵylymı joba deýge turarlyq dúnıe. «Naz» teatrynyń bıshileriniń ulttyq kostıýmderinen qazaqtyń umyt bolǵan qasabasy men beldemshesin, úkili taqııasy men basqa da kóne kıim úlgilerin kóresizder.
«Ulttyq kıim dep, ár jerine alabajaq oıý salyp, jyltyraǵan dúnıe emes, ózimizdiń tól kıimizdi kıgizemiz, kıimderimizdi sapaly, denege jaǵymdy, aýa ótkizgish, tabıǵı matalardan tigemiz. Zamanaýılyqqa, shoýǵa boı urmaı, barynsha folklordan, túp-tamyrymyzdan, halyq bıiniń álippıinen alystamaımyz. Baskıimge salatyn oıýdy balaqqa,balaqqa salatyn oıýdy jaǵaǵa salyp, adaspaımyz. kostıýmdi zamanmen toǵystyramyz, ıaǵnı bul degenimiz qazirgi zamanǵy sapaly mataldar, bylǵaryny, barqyt syndy jańasha matalardy, áshekeıler men tastardy paıdalaný. Al qazaqtyń oıý-órneginiń túpnusqasyn buzbaımyz. Qazaqtyń ár oıý-órneginiń ózindik syry, oıy, tereń maǵynasy bar»,- deıdi «Naz» memlekettik bı teatrynyń» kórkemdik jetekshisi, ári bas baletmeısteri Qadısha Aǵymbaeva.
Horegrafııalyq qoıylymdardyń ishindegi erekshesi tarıhı taqyryp qozǵalǵan, kóne túrkiler dáýirinen bastap, egemendik alǵan kúnimizge deıingi ata-babalarymyzdyń urpaǵyna qaldyrǵan ósıeti halyqtyq horeografııa tilimen berils «Tuıǵyndar» horeografııalyq qoıylymy. Sonymen qatar, teatr repertýarynda Abaı Qunanbaıulynyń «Ázim áńgimesi» shyǵarmasynyń jelisi boıynsha qoıylǵan horeografııalyq spektakl bar. Bulda erekshe qoıylymnyń biri.
«Naz» teatrynyń repertýaryndaǵy salt-dástúr negizindegi bı qoıylymdarynyń alatyn orny erekshe atap ótkenimiz jón. Sonyń ishinde ataqty «Keńes» kúıine qoıylǵan «Kıiz basý» bıinde aq jaýlyqty analarymyzdyń sonaý zamandardaǵy qolóneri, turmysy beınelengen. «Kóńilashar» bıi naǵyz ulttyq sananyń uıtqysy, qazaqtyń saltyn dáriptep, ǵurpyn ulyqtaıtyn bı. Bata da, qazaqy dástúrge saı tusaý keserde kórsetiledi. «Nazdyń» salt-dástúr negizindegi bı qoıylymdarynan ultymyzdyń bolmysy, onyń tanym-túsinigi, tabıǵatpen baılanysy, fılosofııasy, ulttyq qundylyqtary aıqyn kórinis tapqan.
Sonymen qatar, «Naz» teatry qoǵamdaǵy jastar arasyndaǵy ózekti taqyryptardy kóterip, tárbıelik máni zor qoıylymdar qoıady. Atap aıtsaq, «Aq pen Qara» horeografııalyq spektakli. Bul – jasóspirimderge arnalǵan jaqsy men jamannyń aıyrmashylyǵyn kórsetetin balalarǵa arnalǵan spektakl. Qoıylym barysynda jasóspirim balalardyń kezdeısoq qatelikterden jaman jolǵa túspeýine, tárbıe isine ár ata-ananyń kóńil bólý kerektigin, qoǵamdaǵy qandaı da bir is-sharanyń jáne aınaladaǵy adamdardyń is-áreketiniń ıgilik baǵytynda ekendigine kóz jetkize qaraý qajettigin sahnada bir balanyń taǵdyrymen kórsetken.
«El bolamyn deseń, besigińdi túze» degen ǵoı halqymyz. El erteńi – búgingi bizdiń qolymyzda. Osyndaı búgingi tárbıelik mańyzy zor qoıylym arqyly ómirdiń aq pen qaradan turatynyn urpaq sanasyna quıý, jol kórsetý qoıylymnyń basty maqsaty bolatyn. Teatr repertýaryndaǵy balalarǵa arnalǵan «Ý-sana» atty horeografııalyq qoıylymy qazirgi kezdegiqoǵamdaǵy eń ózekti taqyrypty qozǵaıdy. Balalardyń gadjetterge táýeldi bolyp ketkenin, sodan densaýlyǵyna, qoǵamǵa qanshama zııan keltirip júrgenin bı tilimen jetkizedi. Ulttyq qundylyqtarymyzdan ajyrap, ǵalamtordyń jeteginde ketken jastardyń jaı-kúıi horeografııa tilinde tamasha sýrettelgen. Bir otbasynyń taǵdyry arqyly álemdik máseleni arqaý etken shyǵarma.
Degenmen, osyndaı joǵary deńgeıde ultymyzdyń ónerin ulyqtap, ulttyń rýhyn kóterip júrgen «Nazdyń» qurqyltaıdyń uıasyndaı ǵımaratta qysylyp qoıylymdarǵa daıyndalatynyn, tar sahnada óner kórsetetin kórip júrgen kórermeni, teatrdyń dosy retinde janym ashıdy. «Naz» teatry ujymy Kóktal-1 shaǵyn aýdanynda ornalasqan, 1962 jyly salynǵan ǵımaratta qyzmet etedi. Buryn mádenıet úıi bolǵan ǵımarat «Teatr» degen halyqaralyq standartqa esh saı kelmeıdi. Sahnasy óte tar. Tóbesi alasa. Kásibı deńgeıde jaryq qoıýǵa da, dekoraııa jasaýǵa da múlde kelmeıdi. Tipti ártister daıyndalatyn daıyndyq zalynyń ózi bireý-aq. Bir ýaqyta birneshe qoıylym qoıyp daıyndala almaıdy. Ártisterdi árleıtin grımerkalardyń ózi tar. Eki adam otyrsa, úshinshisi túregelip turýǵa májbúr. Osyndaı qolaısyzdyqqa qaramastan, ult rýhanııaty úshin qyzmet etip jatqan ujymnyń jankeshtiligi men eńbekqorlyǵyna, óz isine degen súıispenshiligine tańǵalasyń! Óıtkeni bul teatrda bı ónerin súıetin, óz mamandyǵyn qurmetteıtin kásibı mamandar qyzmet etedi. Bıshiler daıyndalatyn orynnyń bolmaýyna, tipti óner kórsetetin sahnanyń tarlyǵyna qaramastan, óner ujymy talaı memleketti aralap, ult mádenıeti men ónerin, ulttyń qundylyǵyn dáriptep, alys-jaqyn sheteldiń kórermenin tamsantyp júr.
Teatrǵa qatysty taǵy bir máseleni aıyp ótkim keledi, búginde «NAZ» memlekettik bı teatry Astana qalasy ákimdigine qarasty mekeme. Elimizdegi memlekettik jáne halyqaralyq deńgeıde ótetin is-sharalardyń barlyǵy «Naz» teatrynsyz ótpeıdi. Kásibı deńgeıi joǵary tetr ártisteri kóptegen halyqaralyq, respýblıkalyq deńgeıdegi konkýrstarda árdaıym júldeli oryndardan jarqyrap kórinip júrgenin de turaqty kórermeni retinde kórip júrmiz, qýanyp otyramyz. Osyndaı memlekettiń ımıdjin kóterip, ultymyzdyń rýhyn asqaqtatyp júrgen bul ujym QR mádenıet jáne aqparat mınıstrligine qarasty bolýy kerek emes pe?,-degen oı únemi mazalaıdy. Óıtkeni, bı teatry jekelegen artısterdiń qyzmet etetin jeri emes. Bul ujymdyq óner. Teatr óneri. Bı qoıylymdarynan bólek, sahnalyq kostıým máselesiniń ózine birneshe mamandar qyzmet etedi. Jalaqy máselesiniń ózi elimizdiń aldyńǵy qatarly teatrlarymen teń dárejede bolýy kerek. Óner jolyndaǵy adamdy turmystyq ister alańdatpaýy tıis.
Jerdiń bir jeri – sonooý Kóktalda ornalasqan teatr ǵımaraty óte tar. Bıshileri kórermen otyratyn jerde daıyndalady, bılegen kezde sahnaǵa soǵylyp qala ma dep janushyryp otyramyz. Aıadaı ǵana aýmaqta ornalasqan teatr ujymy álemdi aýzyna qaratqan óner týdyryp júrgenin eskerýimiz kerek. Memlekettik, tipti halyqaralyq deńgeıdegi is-sharalar «Naz»-syz ótpeıdi. Halqymyzdyń tereń fılosofııalyq oı-ıirimderin toǵystyra sýretteı otyryp, tarıhı tanymdyq mańyzy zor óner týyndylaryn dúnıege ákelgen teatrdyń ulttyq kıimge degen talǵamy erekshe. Bul – ansambl emes, úlken jeke teatr.
Teatr qala ortalyǵynan shalǵaı ornalasqandyqtan, qoıylymdarǵa kórermen jınaý tipti qııamettiń qıyny, jurtshylyq «qalanyń syrty» dep alyssynyp barǵysy kelmeıdi. Qoıylym keshke qaraı bolatyndyqtan, shyqqan soń jetý de ońaı emes. Ulttyq bı ónerin dáriptep, memlekettik jáne halyqaralyq deńgeıdegi is-sharalarǵa qatysyp, aýqymdy horeografııalyq qoıylymdardy sahna tórine shyǵaryp kórermen qoshemetine bólenip júrgen, biregeı bı teatrynyń elordamyzdyń ortasynda, halyqqa yńǵaıly jerde teatr ujymynyń alańsyz shyǵarmashylyqpen aınalysýyna jaǵdaı jasalǵan, keń saraıy bolýy kerek dep sanaımyz.
«Qara shańyraq» qoǵamdyq birlestigi men «Naz» teatry únemi shyǵarmashylyq, rýhanı-mádenı baılanysta. Byltyr «Qara shańyraq»-tyń bastamasymen qol jınap, joǵary jaqqa qol jınap, hat jazdyq. Áli nátıje bola qoıǵan joq. Teatrǵa ulttyq statýs, ǵımarat berilýi kerek. Teatr ujymynyń shyǵarmashylyq izdenisi ǵylymı eńbek jazǵanmen teń desek, artyq aıtpaımyz. Bir sahnalyq qoıylym jasaý úshin arhıvterdi aqtaryp, ulttyq muralardy tanýǵa erekshe nazar aýdarady. Ujymnyń ult rýhanııaty úshin jankeshtiligi, eńbekqorlyǵyna, óz isine degen súıispenshiligine tańǵalasyń! «Nazdyń» ár bıi, ár qoıylymy – ultymyzdyń folklory, etnografııasy men tarıhynan mol maǵlumat beretinin aıtýymyz kerek.
Jalpy osy tusta aıta ketetin taǵy bir jaıt bar. Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne aqparat mınıstrligine qarasty bı ansambli bar. Ol Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik «Saltanat» bı ansambli. Elordamyz Almatydan Astanaǵa kóshkennen keıin ol ansambldiń qyzmetin Astana qalasy ákimdiginiń «Naz» memlekettik bı teatry atqaryp júr desek artyq aıtqandyq emes. Sebebi, memlekettik deńgeıde ótkiziletin barlyq is-sharalarǵa, gastroldik saparlarǵa, sheteldik qonaqtardy qarsy alý syndy barlyq iste «Naz» memlekettik bı teatry júredi. Nege? Bul teatr onsyz da qalalyq ákimdiktiń tapsyrmasymen kúnine qanshama konertke qatysady. Al mádenıet mınıstrligine qarasty «Saltanat» bı ansambli nege shaqyrylmaıdy?! Sebebi osynshama artısterdi Astanaǵa alyp kelý, jatyn ornymen qamtamasyz etý, t.b jumystar óte qymbatqa shyǵady? Ol ekonomıkalyq jaǵynan tıimsiz. Osy oraıda zańdy bir suraq týyndaıdy. Onda nege «Naz» memlekettik bı teatry zardap shegý kerek? Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi «Saltanat» bı ansamblin Almaty qalalyq ákimdigine ótkizý kerek! Al Astanadaǵy «Naz» memlekettik bı teatry avtomatty túrde Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń quramyna ený qajet! Bul másele is sonda ǵana sheshimin tabady.
25 jylǵa jýyq mádenıet salasynda qyzmet etken mádenıet salasynyń mamany retinde, ult rýhanııatynyń janashyry retinde mádenıet salasyna qatysty taǵy bir kóńilim tolmaıtyn bir jaıtty atap ótkip keledi. «Naz» memlekettik bı teatrynyń 25-jyldyǵyna oraı, QR Ulttyq mýzeıinde teatrdyń respýblıkalyq jáne álemdik deńgeıdegi jeńisteri men jetistikteri qoıylǵan tamasha kórme ashyldy, tuńǵysh kitabynyń tusaýkeseri ótti, mádenıet, óner jáne rýhanııattyń keleli máseleleri qozǵalǵan, dóńgelek ústel ótti. Kórmeniń ashylýynda ult mádenıetine ólsheýsiz úles qosyp júrgen «Naz» memlekettik bı teatryn quttyqtap sóz sóılegen jáne qazaqtyń birtýar tulǵasy Ózbekáli Jánibekovteı rýhanııat janashyrynyń tárbıesin kórgen, ónerdi baǵalaı biletin bı óneriniń maıtalmandary qatysqan rýhanı jıynǵa qatysqan Mádenıet mınıstrliginen birde-bir ókilin kórmedik.
Memleket basshysy únemi mádenıet, óner jaıly, el azamattarynyń mádenıetin qalyptastyrý jaıly aıtady. Mádenıetti, sonyń ishinde ult rýhanııatyn qadirlep-qurmetteý, mádenıetke janashyrlyq mádenıet salasynyń úlkendi-kishili ókilderiniń ózinen bastaý kerek, olardyń ózi «mádenıettiliktiń» úlgi-ónegesin kórsetýi kerek. Rýhanı is-sharalar «esep úshin» emes, nátıje úshin bolýy kerek jáne mundaı rýhanı is-sharalardyń basy-qasynda mádenıet salasynyń ókilderi bolýy qajet degen tujyrymǵa keldik.
Mereıli jasyń qutty bolsyn, atyna zaty saı «Naz» teatry! Shyǵarmashylyǵyń sharyqtap, taǵylymdyq mańyzy zor qoıylymdavryńnyń ǵumyry uzaq bolsyn! «Qara shańyraq» ujymy atynan óneri men sheberligi ushtasqan ujymǵa Elordanyń tórinen úlken ǵımarat pen «Ulttyq» mártebeniń berilýin shyn nıetpen tileımiz!
Sháken Turar Sáttarqyzy, tarıhshy-etnolog, QR Jýrnalıster odaǵynyń múshesi, ulttyq qundylyqtardy dáripteıtin «Qara shańyraq» QB dırektory, «Naz» teatrynyń janashyry
