Erjan Jumabekuly 1987 jyly qazirgi Abaı oblysy, Aıakóz qalasynda týǵan. Aqyn, PhD doktory, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy, Qazaqstan Jastar odaǵy «Serper» syılyǵynyń ıegeri, «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasynyń jeńimpazy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń, Aıtys aqyndary men jyrshy-termeshiler odaǵynyń múshesi, Abaı oblysy jáne Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha ótken «Jigit sultany» baıqaýynyń bas júldegeri, Qazaqstan ulttyq arnasynyń tikeleı efırinde ótken «Alaman aıtys», «Qazaqstan chempıonaty» aıtystarynyń júldegeri, QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen shyqqan «Sheksizdik shuǵylasy» jáne Túrkııadaǵy «Medeniyetin Burçları» qoǵamdyq uıymynyń qoldaýymen shyqqan «Sonsuzluk Şulesi» atty kitaptardyń avtory, QR Abaı oblysy Úrjar aýdanynyń qurmetti azamaty.
TÓRT ANYQ
Ómir shaýyp ótetin tulpar deı me,
Baqyt áni kelte me shyrqar úıde?!
Abaı syndy abyzǵa aınalmasań,
Úsh ólim bar adamǵa bul fánıde.
Arman degen oınaǵan saz janyńda,
Turmaıdy eken kóktem men jaz qolyńda...
Shyn júrekten jaýyń da kóńil aıtar,
Dúnıeden bir kúni ozǵanyńda.
Bar nárseniń jumbaǵy tor emes pe,
Aıaǵy da, basy da nól emes pe!..
Qara jerge jambasyń tıgen kezde,
Ekinshi ret ólgeniń sol emes pe?!
Bolashaqta bir adam baǵalar shyn,
Bolmysynda baılanys bar bolǵasyn.
Esimińdi sońǵy ret aıtqannan soń,
Bul ómirden máńgige joǵalasyń...
MELANCHOLY
Ǵalamat dep ómirdi,
Aıaýly dep kóńildi,
Turaqty dep senimdi,
Sagarmatha kemel dep,
Asqaqtyǵyn kórem dep,
Tynyq muhıt tereń dep,
Eń jaqsy aı sáýir dep,
Bári –
Adam,
Baýyr dep,
Tabyt bolsa,
Aýyr dep,
Jan degeniń tátti dep,
Qarǵysty eń qatty dep,
Zalymǵa da baq tilep,
Perishteniń júzi aq dep,
Ǵasyrlardy uzaq dep,
Ýaqyt qana tuzaq dep,
Aqtyń aq bop qalaryn,
Kúnniń máńgi janaryn,
Aıtpa maǵan!
Tońamyn...
Seniki jón,
Degenmen,
Keı qaǵıda kónergen.
(Tek jubanysh óleńnen...)
...Bireýge syr bermeýdi,
Eshbir janǵa senbeýdi,
Jandy jalǵyz emdeýdi.
Úıretti ǵoı bir kisi,
Adam syndy túr-túsi,
Qaıǵyrǵany, kúlkisi...
Qara jermen kemeni,
Júrgizgendeı bop edi,
Dos sanaǵam men ony!..
QAZAQ DEGEN - QUDAIDYŃ QARA ÓLEŃI
Qazaq degen bir el bar bilesiń be?
Haqtan jetken qalsyn bir jyr esińde!
Senbeısiń be, bilmeımin senesiń be,
Jylaısyń ba, bilmeımin kúlesiń be?..
Kúletiniń senbeısiń ǵajabyna,
Jylaıtynyń senesiń azabyna.
Jetý úshin júrektiń jumaǵyna,
Shydap bergen júıkeniń tozaǵyna...
Oılanbaı-aq eli úshin otqa kirgen,
Babalarym Kún zańyn jatqa bilgen.
Qara jaıaý júrgende basqalary,
Altyn saýyt kıinip atqa mingen!
Barsakelmes oralǵan sapardan júz,
Eki ómirdi teń kórgen qatardanbyz…
Táýelsizdik qazaqtyń altyn táji,
Máńgiliktiń jolynda at-arbamyz.
Dalamyzda shalqıdy ar áýeni,
Balamyzda armannyń Qarageri,
Kókiregi úndesken tabıǵatpen,
Qazaq degen Qudaıdyń qara óleńi!
AÝYLYM-AÝ
Izdep Asan ańsaǵan keremetti,
Aýylymnan adamdar nege ketti?!
Men de dosym ekenin baıqamappyn,
Gúlge óleń oqyǵan kóbelekti...
Armanym ǵoı alysqa attandyrǵan,
Ata-anamdy saǵynam shattandyrǵan.
Jıi oılaımyn jazıra dalamdy da,
It júgirtip, qus salǵan, qaqpan qurǵan.
Taýlarymdy túsimde kóp kóremin,
Áli esimde tulpardy erttegenim.
Everesttiń erkesi bolatyndaı,
Ajalsyz bir jyr jazsam dep kelemin...
Aýylym-aý, «sen», – dese, sezim dara,
Móldirligiń beıne bir kózim qara.
Qazir ana-a-a-aý Aı jaqyn sııaqty ǵoı,
Biraq júrek ishinde óziń ǵana.
Aýyrlyǵyn azaptyń kóterse adam,
Armanyna jan biter ot ańsaǵan...
Aqsaqaly atanyp Alty alashtyń,
Bala bolyp...
Qaıtadan jetem saǵan!
ÓMIR JAILY BILGENIM
Ómir jaıly bilgenim,
Birde shattyq, birde muń.
Týys-dosym qasymda,
Aman-esen júrgenim.
Ómir jaıly bilgenim,
Armanymmen birgemin.
Kóńil názik gúl me ediń,
Úmit netken nurly ediń?
Ómir jaıly bilgenim,
Qustaı ushqan kúnderim.
Aı men kúndeı eken ǵoı,
Jylaǵanym, kúlgenim.
Ómir jaıly bilgenim,
Eshteńeni bilmeýim.
Ketemiz-aý bir kúni,
Keltire almaı kúrmeýin...
AQYNDARDYŃ ASTANASY – ALMATY
(Sımbıoz)
Jyrlaryń bar tyńdatatyn álemge,
Syrlaryń bar kosmostyq tereńde.
Bári jalǵan,
Sen ǵana shyn sııaqty
kórinesiń
Jan bitirip óleńge...
Nurly álemi,
Aqylmenen sezimniń,
Otanysyń eńbekpenen tózimniń.
Jylaǵan da,
Baqytty ǵoı, Almaty,
Arman toly qushaǵyńda ózińniń.
Saǵan ǵana keler joldaı bar álem...
Áke,
Ana,
Baýyr,
Álde aǵa ma eń?!
Arý bolsań saýsaǵyńa aıalap,
Satýrnnyń saqınasyn taǵar em...
Zulymǵa da usynǵanyń tór edi,
Jaqsylyqtyń júregisiń sebebi.
Ádildik pen adamdyqqa senbeıtin,
Pendelerge seni úlgi etkim keledi.
Eń ǵajaıyp kún ǵoı,
Saǵan kelgen kún,
Altyn qanat arǵymaqta terbeldim...
Kúnder tońyp,
Órtengende kóp túnim,
Kún bermegen sáýleni de sen berdiń.
Qalasyń sen,
Tánimenen jany bar,
Qasıeti,
Kıesi men ary bar.
Sen bolsań,
Men
Barmyn.
Eger,
Biz bolsaq,
Mahabbat bar,
Baq bar, demek, bári bar!
Qaıda barsam oıymda sen júresiń,
Men sende emes,
Sen mende ómir súresiń...
«Bolashaq» – dep alǵash basqan qadamym,
«Almaty» – dep atalady,
Bilesiń...
Úmitim men senimimdi tasyttyń,
Qanattanyp bolashaqqa asyqtym...
Bári saǵan ǵashyq,
Bilem men ony.
Al,
Sen kimge ǵashyqsyń?!
Sulý joq-aý, saǵan, janym, teńerdeı,
Ǵalamat ta joq kóńildi bólerdeı.
Ózińe arnap óleń jazyp otyrmyn,
Ishimnen bir Abaı shyǵa kelerdeı.
Tarıh tunǵan árbir tasyń jańǵyryp,
Kóńil taýyn tolqytady tań kúlip...
Kóktóbeden kórgen kezde kórkińdi,
Qarap turǵym keledi ǵoı máńgilik.
Syılastyq pen qurmetti de «sen» deımin,
Tipti, ózińnen
Parıj, Nıý-Iork kem deımin.
Qyzyqsa da,
Qyzǵansa da,
Olarǵa,
Qaryz túgil, kúnáńdi de bermeımin...
Al,
Men saǵan bárin berdim,
Kóktemde,
Anamdy da, balamdy da ótkende...
Endi berer seni súıgen júrek pen
Óleńimnen basqa eshteńe joq mende.
Asan qaıǵy izdegen jer jánnaty,
Aýańda tur babalardyń ár haty...
Sen aman bol,
Tólqujaty Qazaqtyń –
Aqyndardyń astanasy – Almaty!
ǴINAIaT
(Ál-Farabı at. QazUÝ-ǵa)
Jaqyndatyp,
Batys, Shyǵys dalasyn,
Qarama-qaıshylyqtardyń arasyn...
Platon,
Arıstotel kózqarasyn,
Sıntezdegen Ál-Farabı dara shyń...
Kóne grek oıshyldary ot edi,
Tárjima da jasap danam ótedi.
HI ǵasyr kelip eńbegi,
Granada men Kordovaǵa jetedi.
Kitaptardyń asýlardan asýyn –
Tilegen ol –
Álemge nur shashýyn.
Arabshadan aýdarylyp latynǵa,
Eýropaǵa taralady jasyryn...
Farabıim alyptardyń alyby,
San salany damytqan bir taý uly.
Osylaısha qaıta jandaný,
Iaǵnı,
Bastalady Renessans dáýiri...
Qara jermen júrgizgendeı kemeni,
Jazǵanynyń jetpegeni kóp edi...
Rýhanııatyn gúldendirgen dúnıeniń,
Alǵashqy ustaz deımin únemi men ony!
Bıiktigi,
Tereńdigi zatynda,
Ǵasyrlardyń tynysy bar hatynda...
Almatynyń júreginde dál búgin,
Ýnıversıtet osy babam atynda.
Bul ómirdiń shattyq-muńyn tekti elmen,
Oqytýshy,
stýdenti kóp kórgen.
Uly Otan soǵysy,
Tyń ıgerý,
Bárin-bárin bastarynan ótkergen.
Ár adamnyń ishinde bir jalyn bar,
Daryndardy qoldamaı ma daryndar!
Ordamyzda dáristerin oqyǵan,
Áýezov pen Qabdolovtaı ǵalymdar.
Joly udaıy jaqsylarmen jalǵasqan,
Ýnıverim –
Bilimdegi aldaspan...
Ǵylym,
Óner,
Sport,
Medıınany,
Damytýǵa atsalysqan tanbastan.
Shabyt atty shartarapqa ótip bir,
Kópten beri aıtqym kelgen etip jyr.
Ózge eldiń ul-qyzdary rıza bop,
Qıyrlardan kelip bizde oqyp júr.
Belgili ǵoı altyn kópir ekeniń,
Aınalaıyn,
Árkez duǵa etemin.
Nobel syılyǵynyń ıegerleri
kep tamsanǵan
Qutqa toly mekenim.
Aıǵa ǵashyq,
Shaıdaı ashyq aspanyń,
Baqyt degen – ýaqyt qoı qas-qaǵym...
Qansha myqty bilim alǵan ózińde,
Saqtap tursyń
Mahabbatyn,
Jas shaǵyn...
Saǵan túsý – túlektiń bir baǵy ǵoı,
Maǵan munda ustaz bolý – abyroı.
90 jasyń qutty bolsyn, Qaz UÝ,
Qazaǵymnyń bul bir appaq tańy ǵoı!..
RÝH
(Sezbek Súleımenovke)
Semeı emes,
Bul óńirdi Óleń de!
Shabyt bergen Ertis syry tereńde.
Sizdeı adam saýsaqpenen sanarlyq,
Bar ómirin arnaǵan jan ónerge.
Alataýdaı asqaq rýhty jany asyl,
Bárimizge ardaqtysyz, darasyz.
Ul-qyzynan bıik qoıǵan shákirtin,
Ustaz,
Ǵazal ǵalamda siz ǵanasyz...
Qalyptasqan zańdylyqqa baǵynbas,
Tarbaǵataı taýymenen tamyrlas.
«Qashan aqyl kiredi», – dep «qazaqqa»,
Qamaldaı eń ajalǵa da alynbas...
«Mende emes, elde bolsyn», – degeniń,
Únemi este armanǵa da seneriń!
Ataq emes, abyroıǵa umtylyp,
Ardyń týyn aspandatyp kelemin.
Ózińizben ótken kúnniń bári ańyz,
Úshtóbedeı jumbaq tunǵan dalasyz.
Siz bar jerde Biz júremiz qashanda,
Biz bar jerde, Jan aǵa, Siz bolasyz!
Kim oılaǵan Sizdi orar dep aq kebin?!
Erdiń jasy – elýdi alar shaqta ediń.
Jazsyn Alla sizdeı nurly adamǵa,
Jumaq deıtin máńgi ómirdiń qaq tórin!
AQTARYLÝ
(Qýanysh Jumabekulyna)
Keıde joldy jabady júz bir suraq,
Dıirmen de saldyrmaı, átteń, daýyl...
Qatty syndar shıratty bizdi,
Biraq
Anamyzdan aıyrylý –
Sát
Eń aýyr...
Qansha myqty bolsaq ta,
Syı kórsek te,
Keı jaǵdaıda bilim men óner ǵarip.
Ýaqytty utýdy úırensek te,
Topyraqty, qaıteıik, jeńe almadyq?!
Ákemiz bar,
Áıteýir, jaqqan otyn,
Óshirmeıtin qýat bar boıymyzda.
Aldymyzda arman bar – baq bolatyn –
Shýaq baılap turatyn oıymyzǵa...
Qulpytas pen toıyna óleń jazyp,
Taýyp berip doktorlyq taqyrybyn.
Aqysyz-aq talaıǵa eleń qaǵyp,
Demeý boldyq qorǵan dep aqyl myń kún...
Túrik, orys, aǵylshyn tilderinde,
Bar álemmen baılanys jasaǵanda –
Ózimizdi tanydyq.
Kúnde-kúnde
serpilý ǵoı
bastysy
jas adamǵa...
Poezııa men ǵylymdy damytsaq dep,
Talpynamyz.
Keıbireý kóre almaıdy.
Sheksizdikte shalqıtyn shabytty shaq kóp,
Izgilikke nege olar sene almaıdy?..
Sáýlemizdi tógýmen qanshama elge,
Bata da alyp kelemiz udaıy biz.
...Qııalymyz jetken sol nárselerge,
Qolymyzdy jetkizer Qudaıymyz...
Ash bolsa da,
kóńilim
toq bolsa da,
Óz erkimen bosatqan handaı taqty...
Baryn berer shyn dosym joq bolsa da,
Janyn berer sen barsyń qandaı jaqsy!
Óziń ǵana bilesiń,
Tereń erim,
Barlyq janǵa ishim aq meniń nege?!
Bu dúnıege qaıtadan keler edim,
Baýyr bolsań kelesi ómirde de...
JALǴANDYǴYN JALǴANNYŃ UMYTSAQ TA...
(Aıbek Saǵatbekovke)
Kezdespegenimizge kóp boldy ǵoı,
Uzaqta eken uıasy uly armannyń...
Kimniń jaqyn ekeni retteldi ǵoı,
Biraq seni saǵynbaı tura almadym.
Tirshiliktiń qamytyn kıip sen de,
Murynyńa sý jetpeı júrgendeısiń.
Bas qoıǵansyń bilemin bıikterge,
Bilegińdi tek soǵan túrgendeısiń.
Malymyzben emes,
Biz janymyzben,
Joldas bolyp ketken ek jolyqqannan.
Shyraılanam shýaqty shaǵymyzben,
Kóńilime birjola qonyp qalǵan...
Aýyr-aýyr oılaryn artqan keı kún,
Ózge jerde ǵaqlııa-ǵalam joqtaı...
Saǵan qaraı Semeıge tartsam deımin,
Almatydan aqjarqyn adam tappaı.
Mıda turǵan mereıli
minip taqqa,
Qııaldaǵy qunandy quryqtaıyq,
Jalǵandyǵyn jalǵannyń umytsaq ta,
Dos ekenimizdi esh umytpaıyq...
QAZAQ
Túngi áýede qalyqtaǵan oı bolyp,
Bir mezette kókbórige aınalyp...
Perishteniń kúlkisindeı sezim bop,
Aq armanyn myń aınala bezildep...
Janarynan jasyn atqan ibilis,
Keıde ózin-ózi shalǵan kidiris.
Qus jolynyń jıeginde dirdektep,
Beıne tunǵan shuǵylaly bir kóktem.
Birde dana – dushpan kórgen taǵdyryn,
Birde bala – dos sanaǵan barlyǵyn.
Jáne qozǵalǵanǵa qamqor úı bolyp,
Saı-súıekti syrqyratqan kúı bolyp.
...Ózin-ózi izdep tappaı joǵalǵan,
Jylýy men meıirimi tonalǵan.
Topyraǵy tozǵan dala syńaıly,
Aınadaǵy beınesine jylaıdy!
Sosyn onyń somdaýy aýyr kúrsinis,
Qaıta qýat tundyratyn qulshynys.
Azaby men qasiretin órnektep,
Úmitiniń elesimen terbete...
Maqtanýdy shyǵarypty uıalmaı,
Qudaımen de túski as ishken qııaldaı...
Kim biledi, durys shyǵar munysy,
Aqyl aıtqysh dym bilmester qurysyn?!
ShEKSIZ MUŃNYŃ...
Asyl jannyń dolyǵa qor bolary,
Aqylsyz erden eldiń sorlaǵany,
Tárbıesi bir qyzdyń jolda qalyp,
Ar-namysyn aqsha úshin qorlaǵany,
Kúnshilderdiń syrtyńnan dattaıtyny,
Keı sábıdi jetimdik qaqtaıtyny,
Ata-anasyn balalary – jan aıdyny,
Máńgi qarttar úıine qamaıtyny,
Taǵy bir jan sáýleden qaǵylǵany –
Abaqtyǵa jazyqsyz jabylǵany,
Eńbekqordyń shashylyp jıylǵany,
Muratyna sál jetpeı qıylǵany…
Mástekterdiń báıge aldyn bermeıtini,
Ol kóktemniń qaıtadan kelmeıtini...
Ádilettiń jatyrda óletini,
Aqıqatty jalǵandyq kómetini,
Meıirimdi, súıýdi, saǵynýdy,
Joǵaltqan jurt – jutqany zaryn ýly...
Kórgen tústeı ómirdiń ótetini,
Sheksiz muńnyń túbińe jetetini!..
Ókinishti!
Ókinishti!
Ókinishti!
METEOR
(Qara óleń paıǵambaryna)
Qorjynyńda qýatty sóz kóp...
El tań!..
Tyrysýda, shyńyńdy kózdep...
Er san...
Nurly oı otaýyna enip, shyqpaı,
Shóldi kóldeı shyraılap, ózgertken han!..
Barsha jaý, taý jeńilip…
Kúbirlesken...
Shyǵarmaıdy eshqashan únińdi esten.
Búkil álem baqytty shyǵar, sirá,
Sizdi týǵan nysanda ǵumyr keshken.
Biraq aıtar mıllıon muń tabarmyn-aý,
Jyrtqyzǵym da kelmeıdi jaǵamdy saý...
...Peıilinde terbelgen aqsha elesi,
Meıirimge sýsaǵan zaman mynaý...
Táýbási ólgenderge joq kedergi eli...
Danyshpan, naqurystyń kórer kóri –
Qudaı men saıtannan da shoshymaıtyn,
Saýda men urlyqtyń has sheberleri...
Sizdik sózben kem-ketik tolyǵar shyn,
Qazaqtaǵy juparly tolyq arsyń.
(Jaryǵyńyz san ǵasyr bolar áli.)
Keshirińiz!
Sizge áli oralarmyn.
Sózge oryn az,
Jarnama oryn alsyn!..
AMOR FATİ
Dosym bar senetin,
Jıi izdep keletin.
Kezdesken kezderde,
Kóńilge kómetin...
Qýanysh, qaıǵymdy,
Kózimnen kóretin...
Janaryn jumyp ta,
Sońymnan eretin.
Jolymnan jańylsam,
Aqylyn tógetin.
Men úshin
Taýdy da,
Jaýdy da jeńetin.
Basyma kún týsa,
Janyn da beretin.
Ózim de
Oǵlanmyn
Ol úshin óletin!..
(dep aıtam bir kúni!..)
KÓŃIL
(Medet Baıahmetovke)
Ash bolsyn,
Toq bolsyn,
Az bolsyn,
Kóp bolsyn,
Sý bolsyn,
Ot bolsyn,
Bar bolsyn,
Joq bolsyn,
Aı bolsyn,
Kún bolsyn,
Tas bolsyn,
Gúl bolsyn,
Jalǵan ne shyn bolsyn,
Bul kóńil bir bolsyn...
Dosym!
ZÁÝDE
(Daryn Sembekovke)
Alataýdan asqaq arman,
Qarataýdan úlken qaıǵy.
Qajytady qasqa jalǵan,
Keıde bermeı múlde báıgi.
Áıteý ishte ǵalam tunyq,
Ajyratsaq aq qarany.
Kúndermenen aram sýyp,
Túnder týys bop barady...
Dos,
Az emes kórgenimiz,
Kúter endi qandaı ómir?!
Súıgenimiz,
Sengenimiz,
Óltirmese boldy áıteýir!..
CARPE DİEM
Júregi aman,
Jyr jazsa adam,
Jalǵan syrtyna,
Jasalǵan qadam...
Kóbelek,
Gúldiń,
Kózinde nurmyn –
Ózime-ózim –
Qudaımyn,
qulmyn...
Baılaımyz iske,
Al baqyt ishte...
Ýaqyt – ádil dos,
Óńimde, túste...
Kóńilde bar kúsh,
Ómirge alǵys.
Mahabbat ekeý,
Tek ólim jalǵyz...
Qulqyndy uttym,
Sheńberden shyqtym.
Ózimmen ózim,
Júzdesip uqtym...
DETERMINAIIa
I
Peıili qardan appaq,
Bireýge tańǵalasyń.
Júrgen kóp ardan attap,
Keıde óziń aldanasyń...
Men endi sene almaımyn,
Ákesin,
Anasyn da!..
Tozaq bos dep oılaımyn,
Shaıtannyń bári osynda!
II
Biraq,
Bilemin,
Bári ózgerer.
Sezedi júregim,
Sony kóz kórer.
Arman,
Tez kelmes,
Kez kóp janatyn.
Jalǵyz ózgermes,
Ólim saǵaty!..
ADAM KEIDE...
Adam keıde sharshaıdy,
Bar úmiti úzilip.
Bala kezin ańsaıdy,
Ishinde bir kúz ulyp...
Sharshaıdy adam,
Sharshaıdy,
Esebinen kóp qýdyń.
Mal qaıǵy, ras, jan qaıǵy,
Bitpes aıqasy ot, sýdyń...
Sharshaıdy ǵoı,
«Shirkin-aı,
on jyl uıyqtap alsam», – dep,
«Ósetin shyn qulpynaı,
Nurly jaqqa barsam», – dep...
Aqıqatyn joǵaltqan –
Sharshatatyn
Qoǵamy!
Kúlimdesin ár aq tań,
Kóńil gúli solady...
Ǵashyq bolyp ǵaryshqa,
Súıip qalsyn qansha aıdy!
Tánin tastap,
alysqa,
Ketkisi kep,
Sharshaıdy...
BIR MÚMKINDIGIM BOLSA ǴOI
Ómirim bitpes qansha oı,
Kóńilim shirkin tolsa ǵoı.
Basynan bárin bastar em,
Bir múmkindigim bolsa ǵoı!
Qara men aqty biler em,
Jaqsymen ǵana júrer em.
Jalǵanmen erte qoshtasqan,
Jandarmen oınap kúler em...
Barynsha bilip bes kúndi,
Baǵalap jańa, eskińdi.
Renjimes edim eshkimge,
Renjitpes edim eshkimdi.
Nurlanyp móldir kózińnen,
Órtenip qaıta ózińmen...
Men seni taǵy súıer em,
Dál osy sheksiz sezimmen!
ALMATY
Kúndeı kúlip turatyn,
Bir arman án Almaty,
Ár sulýǵa bir aqyn,
Jyr arnaǵan Almaty.
Erler aqtap senimdi,
Ótken ǵajap Almaty.
Bodandyqtan elimdi,
Etken azat Almaty.
Kúni-túni bazary,
Qaınap jatqan Almaty.
Saǵat saıyn jańaryp,
Jaınap jatqan Almaty.
Záýlim-záýlim úıleri,
Bulttan asqan Almaty.
Sensiń kóptiń súıgeni,
Nuryn shashqan Almaty.
Shymbulaq pen Medeýin,
Bári bilgen Almaty.
Kóktóbe bir tór edi,
Kóńil kúlgen Almaty.
Aıtatyndaı án ǵylyp,
Bas qalamyz Almaty.
Mahabbattyń máńgilik,
Astanasy Almaty.
Saǵan bári tańǵalǵan,
Shalqyp qalam Almaty.
Nıý-Iork pen Londonnan,
Artyq maǵan Almaty.
Alataý da óleńniń,
Dara taýy Almaty.
Ortalyǵy álemniń,
Bolady áli Almaty.
Almaty – Jer jánnaty!
JAN QYZYM (QYZ UZATÝ)
Almasar bir kún bir kúnmen,
Ómirdiń syryn kim bilgen?
Ýaqyttyń qalaı ótkenin,
Qyzyma qarap bildim men...
Jalǵadyń eki el arasyn,
Ákeńe áli balasyń.
Anańnyń erke qyzy ediń,
Endi óziń ana bolasyń.
Nazdanyp bizben aspan jer,
Syńsýda kóńil qosqan el...
Sáýkele kıgen, jan qyzym,
Kımeshek kıer jasqa kel!
ULYM
Ulym,
Búgin týǵan kúniń.
Úlken azamat bop,
Úılessin án-jyryń.
Ulym,
Netken tátti tiliń.
Kózińnen aınaldym,
Ózińsiń aı-kúnim.
Ulym,
Sezin ómir júgin.
Qustyń qos qanaty –
Ónermenen bilim...
Ulym,
Qysqa mynaý ǵumyr.
Adamzatqa arna,
Júregińniń nuryn!
