“Alǵys aıtý - adamgershiliktiń belgisi”: Almaty oblysynda merekelik shara ótti

1834
Adyrna.kz Telegram

Shuǵylaly kóktemniń alǵashqy merekesi – «Alǵys aıtý» kúni.  Atalmysh mereke elimizde qatarynan 9 jyl toılanyp kele jatyr.  Dástúrden jańylmaı Almaty oblysynda da «Alǵys aıtý - adamgershiliktiń begisi» ataýymen is-shara ótti.   Merekelik sharanyń ótýine oblystyq «Qoǵamdyq kelisim jáne damý ortalyǵy» KMM –i muryndyq boldy.

 

Aıtýly kún Qazaqstan halqynyń barlyq óńirlik assambleıalarynyń qatysýymen  (QHA) merekelik telekópirden bastaldy. Tikeleı baılanysqa qatysý úshin oblys ákimdiginiń ǵımaratyna Almaty oblysy ákiminiń orynbasary Nurjan Qudaıbergenov jáne etnomádenı ortalyqtardyń ókilderi jınaldy.

Kezdesýdi asha otyryp, QHA tóraǵasynyń orynbasary Marat Ázilhanov Alǵys aıtý kúni-bizdiń birligimizdiń, tarıhı jadymyzdy saqtaýdyń, urpaqtar baılanysyn jáne halyqtyń birligin nyǵaıtýdyń sımvoly ekenin atap ótti.

Telekópirge baılanysqa shyqqan óńir basshysynyń orynbasary Nurjan Qudaıbergenov «Alǵys aıtý» kúni jaı ǵana mereke emes ekenin alǵa tartty.  Ol , biregeı meıram- birlik pen dostyqtyń, ózara syılastyqtyń sımvoly ekenin aıtty. Jaýaptylar, mereke kúni uıymdastyrylǵan sharanyń basty maqsaty ótkenge sheginis jasaı otyryp, etnosaralyq yntymaqty arttyrý deıdi.

- «Alǵys aıtý» kúni birshama jyldan beri atalyp keledi.  Jaı ǵana jalań sózben dáripteletin kún emes. Tarıhy tym tereńde jatyr. Onyń mán-mańyzyn qoǵamǵa, nysanaly aýdıtorııaǵa jetkizý siz ben bizge paryz. Osyǵan oraı, jer-jerde túrli sharalar ótkiziledi. Bizdiń Almaty oblysynda da túrli jumystar atqarylyp, 100-ge tarta is-shara ótkizildi. Áli de jalǵasyn tabady»,-dedi «Qoǵamdyq kelisim jáne damý ortalyǵy» KMM dırektory Elbosyn Abaı.

Sharanyń ekinshi bóligi mádenıet úıinde jalǵasyn tapty.

Ǵımarattyń aldynda   8 birdeı  etnomádenı birlestikterdiń   jáne qol óner sheberleriniń buıymdarynan kórme uıymdastyrylyp, túrli etnos ókilderiniń ulttyq taǵamdarynan arnaıy dám ázirlenip, kelgen qonaqtarǵa usynyldy.  Sharanyń negizgi bóliminde qoǵam damýyna úles qosyp, eldiń alǵysyna bólengen jandarǵa Alǵys Hat pen arnaıy statýetka tabystaldy. Budan bólek, shara barasynynda «Qoǵamdyq kelisim jáne damý» ortalyǵynyń bastaýymen jarııalanǵan«Qazaqstan-baqyt mekeni» atty úzdik beınerolıkter baıqaýynyń jeńimpazdary marapattaldy.

Saltanatty jıynda sóz alǵan Almaty oblysy ishkisaıasat basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Ásel Jalǵasbaeva barsha otandastardy erekshe merekemen quttyqtady. Ol óz sózinde,kópulttyQazaqstan halqy úshin bul merekeniń mánitereń, mańyzyerekshe ekenin aıtty.

«Almaty oblysy – elimizdegi kóptegen etnos ókilderi tyǵyz qonystanǵan óńirdiń biri. Búginde aımaqta 105 etnos ókilderi tatý-tátti ómir súrýde.Búginde azamattarymyz egemen elimizdi damytýǵa, qasterli qazaq jerindegi beıbitshilikti, tatýlyq pen kelisimdi nyǵaıtýǵa ólsheýsiz úles qosýda. Birlik pen jarasymdy syılastyq sııaqty qasterli qundylyqtar bizdiń elimizdiń árdaıym aınymas temirqazyǵy bolyp qala beredi.Oblysta arnaıy keshendi jospar ázirlenip, ótkizildi»,-dedi Ásel Muratqyzy.

Aımaqtaǵy ıdeologııaǵa jaýapty jannyń sózin respýblıkalyq «Assambleıa jastary» QB Almaty oblystyq ókildiginiń tóraǵasy Vera Pletnevo jalǵastyrdy.     Qazaq jerinde dúnıege kelip,qazaqtyń salt-dástúrin boıyna sińirip, tilin meńgergen arý, birlik pen turaqtylyq qanajasampaz eldi jańa beleske kóteretinin aıtyp, jerlesterine jyly lebizin jetkizdi.

Qonaqtardyń júrek jardy tilekterinen keıin konerttik baǵdarlama kórermen nazaryna usynyldy. Ár ulttyń mádenıetinen syr shertetin kúmbirli kúı men áýezdi án shyrqaldy. Uly daladaǵy ajyramas tatýlyqtyń tamyry tereńde ekenin beıneleıtin ulttyq bıler sahnalandy.  Shara sońynda Eskendir Hasanǵalıevtiń patrıottyq sezimge toly «Atameken» áni shyrqaldy. Osylaısha, «Alǵys kúni» óz dárejesinde atalyp ótildi.

Pikirler