2022 jyldyń qańtar aıy qazaq memleketi úshin ońaı bolǵan joq. Gaz baǵasynyń qymbattaýyna qatysty batystan bastalǵan narazylyqtyń sońy qańtar qyrǵynymen aıaqtalǵanyn bilemiz. Osy oraıda halyqtyń jappaı tolqýyna sebep bolǵan birneshe faktordy atap óteıik.
Qazaqstan temir jolynyń toz-tozyn shyǵarǵannan keıin úkimet basyna kelgen Asqar Mamınge eldiń qarsylyǵy áý bastan basym edi. Saıasat sahnasyndaǵy sátsiz kadrdyń taǵaıyndalǵanyna qynjylǵan halyq demin ishine tartyp otyrǵanda koronavırýstyń karantın rejımi tipti tıtyqtatyp jiberdi. Bul karantın bıznes ataýlyny turalatty. Shıkizat satý prınipinen asa almaǵan, ishki naryqqa usynar taýar aınalymy ımportqa táýeldi memlekettiń bul saıasatty qaıta saralaýǵa týra keletinin anyq baıqatty. Qyzmet kórsetý salasyndaǵy bıznes ókilderi men saýda-sattyq aınalasyndaǵy kásipkerler osy kezge deıin jıǵan qorynan aıyryldy, qory joǵy naryqtan eriksiz ketýge májbúr boldy. Al iri kásiporyndar logıstıkalyq júıeniń durys qurylmaýynyń qurbanyna aınaldy.
«Gaz-50», – dep urandaǵan beıbit sherýdiń talaby bara-bara saıası sıpat aldy. Urymtal sátti «utymdy» paıdalanýdy kózdegen alaýyz toptar alamandy arandatýǵa kóshti. Onyń sońy jappaı qıratý men beıbereketsizdikke ulasty. Memlekettik nysandar órteldi, avtorıtarlyq bılikke qoıylǵan eskertkishter qıratyldy. El bolsa 238 bozdaǵyn joqtap qala berdi.
Dál osy topalań tusynda úkimet basyna 180 kún synaq merzimimen Álıhan Smaıylov taǵaıyndaldy. Ótkelde at aýystyrmaıtyn qazaq úshin bul da jaqsy jańalyq bolǵan joq. Onsyz da qurǵaq ýádege ábden toıǵan eldiń bir bóligi úkimet basyna kelgen statıst mamandy asa jaqtyra qoımady. Degenmen, buqaranyń basym bóligi jańa taǵaıyndalǵan premerge mursat bereıik, sabyr saqtap, áliptiń artyn baǵaıyq dedi. Jas bolsa da, tájirıbesi jetkilikti maman turalap qalǵan ekonomıkaǵa ekinshi dem berer dep úmittendi. Al iske endi kirisken úkimettiń birinshi kezektegi maqsaty – qıraǵan nysandardy tez arada qalpyna keltirip, bıznes pen tirshilikke qajetti tizbektiń jumysyn jandandyrý boldy.
Kele sala jumystyń bárin japyryp ketpegenimen josparly saıasatqa ıek artatynyn baıqatqan jańa úkimettiń aldynda ekiudaı tańdaý turdy. Bul qulannyń qasýyna myltyqtyń basýy dál kelip, Reseı men Ýkraına arasyndaǵy tutanǵan soǵys órti álemde qalyptasqan geosaıası jaǵdaıdy tipti ýshyqtyrǵan sáti edi. Jyǵylǵanǵa jumsalǵan jýan judyryqtyń bir sheti bizge tıeri beseneden belgili bolatyn. Aqpandaǵy ahýal aldy-artyn alystan oılaıtyn alyptardyń ózin alańkóńil etti. Salynǵan sankııany aınalyp ótý jolynda Reseı olıgarhtary Qazaqstan naryǵyn kózdegeni jasyryn emes. Eýropaǵa korıdor qyzmetin atqarǵan Reseı, Belarýs, Ýkraına memleketteri arqyly ótetin tranzıttik jol jabyldy. Sáıkesinshe qalyptasqan logıstıkalyq magıstraldyń tý-talaqaıy shyqty. Qarapaıym qaǵaz-qalamnyń ózi qat kúıge tústi. Bizdiń úkimet eski soqpaqtan jańa súrleýge kóshýge májbúrligin túsindi. Óıtkeni teketirestiń qashan aıaqtalary belgisiz edi. Sondyqtan bul tyǵyryqty aınalyp ótetin ózge baǵytty aıqyndaý máselesi kún tártibinen túsken joq. Osyndaı kúrdeli máselelerdiń áserinen eldegi ınflıaııa 20 paıyzǵa deıin sharyqtap ketti. Qymbatshylyq qysyp jiberdi.
Birden aıta ketý kerek, jańa úkimettiń moınyna eldegi jaǵdaıdy turaqtandyrýdyń jańasha baǵytyn qalyptastyrý júktelgenimen úkimet músheleriniń bári birdeı túbegeıli ózgeriske saqadaı saı bolmaı shyqty.
Eń áýeli Tótenshe jaǵdaı mınıstrligi men Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrligi jumysynyń shıkiliginen respýblıkanyń birneshe aımaǵynda órt bolyp, nátıjesinde egistik jáne ormandy alqaptar alapat otqa orandy. Jalyn jalmaǵan aýmaq kólemi Tótenshe jaǵdaı mınıstrligi málimetinshe 43 myń gektar jerdi quraǵan. Eki myńǵa jýyq adam evakýaııalandy. Dál osy mınıstrlik 2022 jyldyń 7 qyrkúıegi kúni ottyń tutaný sebebin tabıǵattyń tosyn minezine jaýyp qoıa saldy. Kópshilik arasynda bul órtti dıhandarǵa jasalǵan qastandyq, tipti, dıversııalyq áreket dep baǵa berýshiler boldy. Osy oqıǵanyń izin ala bere Qaraǵandy oblysynda 17 ret shabyndyqqa shoq tústi. Ony da jyldaǵy bolatyn qalypty jaǵdaıǵa jatqyzdy. Tótenshelikterdiń tikushaǵy men tehnıkasynda birese janarmaı bolmaı, birese órt sóndiretin kóliktiń sýy bolmaı ábden kúlkige qaryq qylǵany esimizde. El kútken otstavka kesheýildep baryp júzege asty. Alaıda tótenshe jaǵdaı tolastaǵan joq.
Qostanaı oblysynda, Almatyda, Abaı oblysynda oryn alǵan alapat órt atalǵan mınıstrliktiń betperdesi men búrkemesin bir-aq sátte sypyryp tastady. Órt sóndirý qyzmetiniń jalaqysy 30 myń men 140 myń teńge aralyǵynda degen aqpar jelide jeldeı esti. Birneshe bozdaq qaza tapty, myńdaǵan gektar jerdi jalyn jalmady. Bul da Smaıylov úkimetiniń synalǵan sáti edi. Ádilin aıtý kerek, alapat órtten zardap shekken Áýlıekól aýdanynyń turǵyndary járdemsiz qalǵan joq. Bılik 90-nan astam jańa úıdiń kiltin qysqa qaldyrmaı tabys etti. Sondaı-aq, Tótenshe jaǵdaı qyzmetkerleriniń de jalaqylary ósip, materıaldyq-tehnıkalyq jaǵynan qamtamasyz etildi.
Janǵan aǵash pen kúlge aınalǵan shabyndyqtyń qolamtasy sýymaı jatyp jylý júıesinen de aqaý shyqty. Rıdder, Rýdnyı, Semeı, Ekibastuz halqy qara sýyq pen qaqaǵan aıazdyń qursaýynda qaldy. Jarylǵan jylý qubyrlaryna jaýapty mekeme basshylary: «Apattyń aldyn ala almadyq», – dep keshirim suraýdyń ornyna memleketten jylý jınaýǵa shaq qaldy. Bólingen qarajattyń tıisti jerine jetpegenin, ony qadaǵalaıtyn jaýapty adamdardyń jaýapkershiligi bolmaǵanyn aıqyn kórsetken apat osy edi. Súıkenip qalsa súıeýli turǵan syryqtaı qulaı ketetin sý qubyrlarynyń bári eskirgen. Birinen keıin biriniń jarylýy da sol edi. Shirigen qubyr shirigen júıeniń aınasyndaı.
Jylý júıesindegi tarıfterdi qoldan tejeý, tarıf qunyna tıisti kóńil bólmeý, memleketten bólingen qarajattyń durys ıgerilmeýi qordalanǵan máseleni tipti qıyndata tústi. Bir ǵana Astana qalasynda ornalasqan TE-3 qurylysyna 2010 jyly 193,7 mlrd teńge bólinip onyń qurylysy 2018 jyly aıaqtalyp, 2020 jyly saǵatyna 3285 Gkal jylý, 1130 mVt elektr energııasyn óndirip, jyl saıyn artyp bara jatqan energetıkalyq qajettilikti tolyq qamtamasyz etý kerek bolatyn. Biraq úkimet te, halyq ta aıaqtalǵan qurylys nysanyn, iske qosylǵan jylý elektr ortalyǵyn kórmedi.
Halyq taǵy da úkimetti jylytý naýqanyna daıyn bolmaı shyqty dep synǵa aldy. Árıne, 30 jyl boıy ólmestiń kúnin keshken jylytý qazandyqtarynyń bárin 1-2 jyldyń ishinde jańartyp tastaý múmkin emes. Biraq, qazirgi úkimet buryn keıinge shegerilip kelgen úkimet basshylarynyń sheshimderine amalsyz jaýapty bolýǵa týra keldi. Apat saldaryn joıyp, jóndeý jumystaryn júrgizý úshin memlekettiń qazynasynan bas-aıaǵy 300 mlrd tg qarajat bóldi.
Sonymen qatar elordadaǵy jyr bolǵan jylý elektr ortalyǵyna taǵy da qyrýar qarajat salyp, TE-3 qurylysyn tolyq aıaqtap, nysandy halyq ıgiligine tapsyrdy. Salynǵan qarajattyń aqtalý-aqtalmaýyn osy qys kórsetedi. Osyndaı synaqtardan keıin úkimet músheleri aryq sóılep semiz shyǵýdy úırengen shyǵar dep úmittenemiz.
Premer-mınıstrdiń gaz baǵasy men janarmaı qunyn 6 aı boıy kúshpen ustap turý áreketi baǵa tarıfi men naryq ólshemi úshin keshendi sheshim bola almaǵanyn erinbegenniń bári eskertti. Aıtylǵan syn Roshkovskoe atty iri gaz kondensatyn aıyrý ortalyǵyna qatysty edi. Bul kenish bir jylda 1 mlrd kýb/m gaz ben 500 myń tonna kondensat óndirýge qaýqarly degen málimettiń anyqtyǵyna halyq sene almady. Josparly jumystyń qıyndyǵyna qaramastan atalǵan kenish iske qosylyp óz jumysyn bastap ketti. Odan bólek Qyzylorda men Aqtóbede taǵy eki kenish qoldanysqa berildi. Aqtóbede, Atyraýda, Mańǵystaýda taǵy da jańa kenish ashylmaqshy degen aqpar bar. Úkimettiń sózine sensek qurylysy endi aıaqtalǵan uzyndyǵy 300 shaqyrym bolatyn Beıneý-Jańaózen gaz qubyrynyń qýattylyǵy Mańǵystaýdaǵy gaz máselesin túbegeıli sheshedi deıdi.
Budan bólek Astanada Ońtústik-shyǵys jáne Turan atty eki jańa gazben jylytý ortalyǵy óz jumysyn bastapty. Osy nysandar ázirge bas qalanyń jylýǵa qatysty suranysyn artyǵymen óteı alady eken. Alǵash taǵaıyndalǵan sáttegi eleń-alańnyń arasynan tabylǵan jol aqyryn óz nátıjesin bere bastady.
Aýyzdy qý shóppen súrtpeı qarqyndy bolmasa da qaıyrly bolǵan jumysty tizbelep kóreıik. Smaıylov úkimetiniń jemisti bastamalarynyń biri retinde demonopolızaııa ıaǵnı jeke menshikke ótip ketken aktıvter men iri kásiporyndardy memleket balansyna qaıtarý isin atap ótýge bolady. Máselen, Qazirgi tańda zańsyz ıemdenilgen 1 trln teńgege jýyq qarajat qazynaǵa qaıtaryldy. Sonymen birge 10 mln ga a/sh jerleri qaıtarylyp alyndy. Dál qazir sharýalardyń ıgiligine berilip jatyr. Memleket balansynan zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi, múlikterdi qaıtarý áli de jalǵasa beretinine senemiz. 30 jyl boıy eski bılikpen aýyz jalasqan olıgarhtardyń halyq qazynasynan ońdy-soldy talan-taraj etken múlkin qaıtarý isi de bir mezettik sharýa emes. Alaıda aýyz toltyryp aıtýǵa laıyqtysy bolat pen temirdiń mol qory shoǵyrlanǵan, Mıttaldyń murtyn maılap kelgen QarMet kombınatynyń uzaq kelissózdiń nátıjesinde memleket baqylýyna qaıtarylýy eńkeıgen eńseni bir serpiltip tastaǵany shyndyq. Shahtalardaǵy úzdiksiz jarylys, qaýipsizdik zańdarynyń saqtalmaýy, ekologııalyq talaptardyń oryndalmaýy, ýáde etken qarajattyń kenish tamyryna jetpeýi kelisimshartty buzýǵa ákelip soqty. Osy sheshimdi halyqaralyq arenadaǵy Qazaq memleketiniń abyroıyn saqtaı otyryp jetken jetistik boldy deýge tolyq negiz bar. Prezıdent jańa ınvestorǵa qoıylar talap kúsheıetinin aıtty. Aldaǵy 3-4 jylda jańa ınvestor QarMet kenishine kem degende 3 mlrd dollar qarjy salýǵa mindetti kórinedi. Onyń ishinde 1,3 mlrd dollardy bıyl salady eken. Bul da bir jaqsylyqtyń nyshany sııaqty.
Prezıdenttiń ulttyq ekonomıkany turaqtandyrý tapsyrmasyn Premer shama-sharqynsha oryndaǵan sekildi. Máselen 2022 jyly 20 paıyz bolǵan ınflıaııa deńgeıi 2023 jyly 9,8 paıyzǵa deıin, ıaǵnı eki esege tómendegen. Ekonomıkanyń ósimi 2023 jyly 5 paıyzǵa jýyqtady, naqtyraq aıtsaq, 11 aıda 4,9 paıyzdy qurap otyr. Bul kórsetkishti halyqaralyq sarapshylar da baqylap qýattap otyrǵan kórinedi.
Úkimet úıine qatysty toń-teris aqpardyń teristiginen kúngeıine óter bolsaq Astrahan-Mańǵyshlaq sý júıesiniń modernızaııasy aıaqtalypty. Nátıjesinde Atyraý men Mańǵystaýdaǵy aýyz sý tapshylyǵyn joıýǵa septigin tıgizedi deıdi... Batys aımaqtaǵy jańa elektr jelileri salynǵaly beri atalǵan óńirdi úzdiksiz ári turaqty elektr energııasymen qamtamasyz etý múmkindigi týǵan. Bul da Jaıyq jaǵasynda otyrǵan aǵaıyn úshin jaqsy jańalyq. Jaıyq degennen shyǵady, byltyrdan beri bizdegi ózen-kóldiń sý qory tym tómendep ketken edi. Onyń tómendeýine sýarmaly egin sharýashylyǵy men qýańshylyqtyń áseri mol bolǵan. Qýańshylyqty jeńe almasyn bilgen úkimet kelissóz sanyn arttyryp nátıjesinde qyrǵyz aǵaıynmen ortadaǵy shekti sý máselesin qaıta pysyqtady. Dál osy másele Reseı men Qazaqstan úkimeti arasynda da edáýir talqylandy.
Tilge tıek bolar taǵy bir aqpar mynadaı: Bıyl ǵana úkimet Shyǵys pen ońtústikte uzyndyǵy 1300 shaqyrym bolatyn tórt baǵyttaǵy iri temir jol qurylysyn qolǵa alypty. Eger atalmysh temirjol tolyq iske qosylar bolsa logıstıka salasyndaǵy birtalaı shyǵyn azaıady, jetkizý qyzmetinde jedeldik artady, poıyzdardyń keshigýi sap tyıylady-mys.
Budan bólek qurylysy óte kúrdeli bolǵan Úlken Almaty aınalma tas jolynyń iske qosylýy megapolıstegi ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa, keptelis pen júk tasymalyn retteýge kómegi zor deıdi premer. Joǵaryda atalǵan nysandardyń deni júzege asqan, qoldanysqa berilgen respýblıkalyq ári aımaqtyq mańyzy bar kólemdileri ekenin qaıta bir eske salaıyq.
Eki jyldyq esebin berip úlgergen úkimettiń taratqan málimetine qarasaq, bir ǵana ShOB qatysty reformasy osy kezge deıin bızneske kedergi keltirip kelgen 10 myń artyq talapty alyp tastady dep mamandar bórkin aspanǵa atyp jatyr. Sonyń arqasynda ShOB úles salmaǵy 40 paıyzǵa jaqyndap qalǵan eken. Bálkim solaı shyǵar. Solaı shyǵar deıtinimiz bızneske jasalǵan jeńildik kemi 4-5 jylda ǵana nátıje beretinin umytpaıyq.
Beıtarap saıasatty baǵdar etken Qazaqstan úshin alyspen aǵaıyn, jaqynmen jekjat ustanymy birinshi orynda. Shekaralas kórshilerdiń arasyndaǵy kıkiljińdi ózderiniń enshisine qaldyrǵanmen osyndaı kezde utqyr jol tabý qıynnyń qıyny. Reseıdiń naryǵyn qamtamasyz etip otyrǵan alpaýyttardy elge ákelsek onyń arjaǵynda halyqaralyq daý men sankııa tur. Ákelmeıin desek ekonomıkalyq múdde tur. Sondyqtan mundaı sátterde aınalaǵa eki qarap bir shuqymasa aıaq aspannan kelýi múmkin. Prezıdent áliptiń artyn baǵa júrip, ógiz de ólmes, arba da synbas jol tapqanynyń arqasynda kóptegen reseılik kompanııalar bizdiń naryqqa oıysa bastady. Sondaı alyp kompanııalardyń biregeıi jolaýshy tasymaly salasynda álemge máshhúr «Indraıver» kompanııasy da qazaq jerine tý tikti.
Kezinde Gúrjistandaǵy saıası jaǵdaı ýshyǵyp, ishki shıelenis shıryǵyp turǵan ýaqytta bizdegi bank júıesine ınvestor retinde Mıhaıl Lomtadzeni aldyryp edik. Sodan Kaspı bank saýatty báseke qalyptastyrdy. Kassanyń kezegine úırengen halyqty Kaspıdiń deregine senýge ıtermeledi. Barlyq bank operaııasy qaltamyzǵa tústi. Dál qazir osy júıege, anyqtap aıtaıyq, qazaqstandyq onlaın bank júıesine qyzyǵa da, qyzǵana da qaraıtyn elder jeterlik. Týra sondaı jaǵdaı endi jolaýshy tasymalynda oryn alady dep senemiz. Júrgizýshiler otandyq taksı qyzmetin qoldana alady. Bul básekesi qansha joǵary sala bolǵanymen naryǵy da sonsha keń ekonomıkalyq draıverge suranyp turǵan kompanııa. Tek tıimdi tetigin qolyna ustatyp, jumysyna kedergi jasalmasa bolǵany. Saýatty báseke bolýy úshin sapaly qyzmet sany artýy kerek. Endi Indraıverdiń sońynan Reseı naryǵynda tútinge tunshyǵyp qalǵan kóp kompanııa bizge aǵylary sózsiz. Solardyń jumysyna yńǵaıly jaǵdaı jasap, paıdasyn eldiń ıgiline jaratý qazirgi úkimettiń kelesi mindetine aınalsyn. Resmı málimetke súıensek, qazirdiń ózinde bizdiń elimizge 37 sheteldik kompanııa qonys aýdarypty. Bul da bolsa, ınvestıııalyq ahýaldyń jaqsarǵanyn kórsetse kerek.
2 jyl ishinde atqarylǵan irili-usaqty sharýanyń bárin tizbeleı berý maqsat emes. Degenmen, kózge kóringen, sóz talqysyna túsken tushymdy derekti oqyrman nazaryna usynyp otyrmyz. Eń ózekti degen, kúıip turǵan dúnıelerdi sheship otyrǵan úkimet te negizi jamanatty bolmaıdy. Biraq sonyń ózin kóp kóretin, óz mindetine salǵyrt qaraǵan basshylar boldy. Áli de bolady.
Saıasat sahnasynda burynǵy úkimet basshylary jurtshylyq pen BAQ ókilderiniń aldyna shyǵyp, suhbat bergenderi neken-saıaq. Bul turǵyda, Álıhan Smaıylovty qoǵammen tikeleı ashyq baılanys ornatýǵa talpynǵan úkimet basshysy retinde sıpattaýǵa ábden bolady. Kezinde BAQ ókilderine bergen osyndaı suhbattarynyń birinde «Helloýın merekesi halqymyzdyń dástúrine jat» dep pikir bildirgeni de onyń qazaqy qalpynyń qanshalyqty berik ekenin ańǵartsa kerek-ti.
Endeshe, úkimettiń eki jyldaǵy azdy-kópti jumysynan jalań uran men syldyr sózden góri naqty nátıjege, ilkimdi isterge ıek artqanyn baıqaý qıyn emes. Kásibı qarjyger ári bilikti ekonomıst úkimet basshysynyń kánigi krızıs-menedjer retinde synalar shaǵy alda dep oılaımyz.
Asqar Amangeldi
