Efreıtor Orazovty qutqarý
Kezinde Atyraý men Aqtóbeni dúbiltken so bir ýaqıǵaǵa da eki qazan (juldyz) ýaqyt tolypty-aý.
1944 jylǵy 19-mamyrmen esep qylsaq...
Sonyń aldynda birneshe kún buryn – 3-mamyrdyń túninde Atyraýdyń Jyloı aýdanyndaǵy Sarqasqa deıtin shuratqa vermaht ober-leıtenanty Álıhan Aǵaevtyń basshylyǵymen túsken nemistiń «Alash» agentýralyq-dıversııalyq toby qýǵynshy NKVD otrıady men jergilikti jasaqshylardan Jem ózenin, Alataý alabyn boılap qashyp, Kózdiń sýy, Qanjyǵanyń taýy men Qabasanyń taqyry, Qojabaıdyń tórt kóli deıtin jerler arqyly Atyraýdyń Qyzyl-Qoǵa aýdanyna qarasty Aqshelek eldi mekenine taıap keledi.
Basta átirette 15 adam bolǵan. Bireýi desant parashıýtpen túsken túnniń erteńine ushty-kúıdi joq bolyp shyǵady. Jemdi órlep kele jatqandarynda jáne jeteýi tún qarańǵylyǵynda ura kele qashyp, ózen jaǵalaýyndaǵy qalyń qorysqa tyǵylyp qalady da, birneshe kúnnen keıin Aqtóbeniń Baıǵanın aýdanyna qarasty Alataýdyń baýraıyndaǵy Shılisaı mańynda tosqaýyl quryp jatqan chekıster átiretine ózderi kelip beriledi.
Qalǵan parashıýtshiler – Aǵaev Álıhan, laqap aty «Iranov Aǵaı», top komandıri; Doshanov Zulqaıyr, laqap aty «Zakırov Zulqaıyr», nemis armııasynyń feldfebeli, átiret radıostansasynyń bastyǵy; Bısenálıev Baqı, ýnter-ofıer, radıst; «Batashev Balqash» – «Batashov Qamqor» (ekeýi de laqap aty), ýnter-ofıer, top dárigeri; Muhamedıev Ahmet («Alǵyrov Ahmet», «Alǵyrov Mir»), ýnter-ofıer, radıst; «Dinishev» Muhambet, ýnter-ofıer jáne Orazov Sátmaǵambet («Muhammedov»), barlyǵy jeti adam, 18-mamyr kúni ertemen qonǵan jerleri – Qabasa taqyrynan attanyp, Kápirmola – Aqqudyq – Munaılyjal – Ásemkól – Býrakól arqyly Gýrev – Orsk munaı qubyrynan ótip baryp, Tereńsaı degen jerde at shaldyrady. Shamamen túske taıaý ýaqyt. Osy jerde parashıýtshiler ekige bólinedi: beseýi Jyrmanyń saıyn qýalap otyryp, Aqshelek jazyǵyna jetedi, – ol kezdegi ataqpen Molotov atyndaǵy kolhoz permisi, – sonda qonyp, ertesine bir qunajyndy soıǵyzyp, etiniń jartysyn pisirtip, jartysyn shıkileı salyp alyp ketedi. Jyrma – Qostómpek – Qoılybaı tóbe – Muzbel – Shuqyrbóget – Aqbóget marshrýtymen júrip, №3 munaı aıdaý stansasy turǵan Tósqudyq aýylynyń batys betindegi Janterektiń saıy deıtin tereń jyraqanyń ańǵaryna jetip bekinedi.
Desanttyń Tereńsaıda nege kenet ekige bólingeni jaıynda jarytymdy derek joq. Jantereksaıǵa jetip bekingen bes desantshy sol 19 mamyrda, ekinti kezinde sany mol NKVD átiretimen aradaǵy teń emes urys ústinde tolyqtaı joıylady. Al qaýipsizdik organdary bergen sol resmı málimetterde Jantereksaıdaǵy shaıqas kezinde A.Muhamedıev pen S.Orazovtyń tún qarańǵylyǵyn jamylyp qutylyp ketkenderi aıtylady. Bul – jańsaq derek, sebebi Jantereksaıdaǵy ýaqıǵa tús qaıta saǵat 4-tiń shamasynda bastalyp, bir saǵattan keıin, ıaǵnı ymyrt úıirilmeı turyp tynǵan. Kóp bolsa keshki alakóbeń.
Endi bir derekkózge aıtqyzsańyz, Aǵaev eki parashıýtshini Gýrevte turatyn Kókpaev degendi (buryn túsirilgen nemis agenti) izdep taýyp, sonyń raııasyn paıdalanyp, german barlaý oryndarymen baılanys ornatýǵa jumsaǵan-mys. Chekısterdiń jáne bir «ańyzy» – ekeýi Aǵaev tobynan qashyp ketipti degen sóz de shyndyqqa saı kelmeıdi, nege deseńiz, bes desantshy Aqshelektegi mal permige kep qonaǵa jatqandarynda, keshe kúndiz Ahmet pen Sátmaǵambetti Tereńsaıda bosatyp qoıa bergenderin aıtqan. Muny bizge álgi áńgimeni aýyl adamdarynan estigen Aqshelek turǵyny Serik Qulshyqov 2013 jyldyń jazynda «Aǵaevtyń» izimen ekspedıııa jasaǵanymyzda áńgimelep bergen edi. «Aǵaev ekeýin nege erkine jibergen?» degenimizde Serik taǵy da úlkenderden estigenin alǵa tartty: «Aǵaev ekeýin qutqaryp qalmaqshy bolypty, óıtkeni olar desanttaǵy eń jasy eken».
Ahmet pen Sátmaǵambettiń enesinen aıyrǵan qozydaı, negizgi toptan bólek ketýiniń osy, sońǵy sebebi qısynǵa syıady: shynynda da, ol kúnde Ahmet Muhamedıevtiń jasy 25-te, al Sátmaǵambet Orazovtyń jasy 22-de eken (Berııanyń Stalın men Molotovqa jazbasynda Orazovtyń týǵan jyly 1912 jyl dep, bir ıfry qate kórsetilgen, aýyldastarynyń aıtýynsha, ol kezde Sátmaǵambet áli úılene qoımaǵan jas jigit eken).
Gollıvýdtyń «Qatardaǵy jaýynger Raıandy qutqarý» deıtin fılmin jurttyń bári biledi. Stıven Spılberg bolǵan ýaqıǵanyń jelisimen túsirgen: 1944 jylǵy Normand operaııasy kezinde amerıkan armııasyndaǵy aǵaıyndy bes jaýynger – Sallıvandar bir mezgilde múrdem ketkennen keıin áskerı basshylyq aǵaıyndy, baýyr jaýyngerlerdi bir jerge toptamaı, ártúrli bólimshelerge bólip jiberý, olardyń sońǵy tiri qalǵanyn elge qaıtarý jóninde sheshim qabyldaıdy, álgi sheshim Nıland esimdi aǵaıyndy jigitterdiń úsheýi qaza tapqannan keıin tórtinshisin aman qalý boıynsha júzege asyrylǵan delinedi. Spılberg osy ýaqıǵany maǵynalyq júktememen kúsheıtken eken. Shynynda da fılmde ekpin men akent barynsha dál túsirilgen: general-qolbasy Djordj Marshall bastaǵan joǵary shendi amerıkan ofıerleri qatardaǵy jaı soldatqa aıryqsha meıirbandylyqpen qarap jáne úsh balasynan birdeı aıyrylǵan ananyń sońǵy tuıaǵyn joǵaltqany jaıly habar alǵan kezde júregi shydamaýy múmkin ekenin eskere kelip, qatardaǵy jaýynger Djeıms Frensıs Raıandy Normandııa maıdanynyń qanqasabynan alyp shyǵý jóninde sheshim qabyldaıdy. Buıryqty oryndaý tájirıbeli kapıtan Djon Mıller bastaǵan reındjerlerge tapsyrylady. Soǵystyń qym-qýytynda júrgen qolbasylardyń qaıdaǵy bir qatardaǵy jaýyngerdiń taǵdyryna mazasyzdanǵan jınalysyn kózge elestetý, árıne qıyn, áıtse de álgi kórinistiń kórermenge áseri surapyl. Fılmnen alar ekinshi sabaq – izgi adamdardyń izgi maqsat jolynda birigýi. Osy oraıda aldynda ózine berilgen buıryqty ǵana oryndap, Raıandy aman alyp shyǵý arqyly úıine aman-esen qaıtýyna ishteı moraldyq qaqylyq ıelengisi kelgen kapıtan Mıller eń sońynda óziniń komandır retinde aınalasynda bolyp jatqannyń barlyǵyna da jaýapty ekendigi jóninde oıǵa keledi. «Ólim áleti taqaǵan saıyn adamdar da tazara túsedi» – fılmdi túsirýshilerdiń bir oıy osyndaı. Al leıtmotıvi – tiri qalǵandardyń qaza tapqan jandardyń rýhyna laıyq ómir súre bilýi.
Kórdińiz be, Spılberg bir ǵana maıdan jaǵdaıynan tutas ǵaqlııa týyndatqan! Ǵajaby sol, qutqarylǵan Raıan týraly kınolentanyń ýaqıǵasy shynaıy ómirde bolǵan-bolmaǵanyn qazirde eshkim tústep aıta almaı otyr – sirá, Spılberg joǵarydaǵy áskerı basshylyqtyń buıryǵyn kórkemdik jaǵynan jettiktirip, sıýjetti oıdan qurastyrǵan bolýy kerek degen pikir bar. Bir qyzyǵy, tarıhtaǵy Normand áskerı operaııasy men Aǵaev oqıǵasy merzim jaǵynan ózara shappa-shap: sońǵysy 1944-tiń mamyrynda, aldyńǵysy maýsym aıynda oryn alǵan; Raıan da desant – jaý tylyna túsken áýe-desant áskeriniń parashıýtshisi; ekeýiniń aıyrmasy – Raıan ýaqıǵasynyń ómirde oryn alǵany anyq emes, al Aǵaevtyń jáne onyń joldastarynyń óz ishterindegi eki jasty ólim qaterinen qutqarmaq bolyp bosatyp qoıa bergenderi ómirde anyq bolǵan nárse. A biraq bizde osy oqıǵanyń súıeginen shyǵaryp, Saving Private Ryan tárizdi álemge aty ketken epıkalyq áskerı drama túsirilmedi. Túsirilse, «Raıannan» da shynaıy, kúshti ekshn shyǵar edi-aý...
Tereńsaıda, aqyrǵy qoshtasar, aryzdasar hálde úlkender kishilerge ne aıtty eken dep oılaısyń. Óziń dáp solar sııaqty jaǵdaıǵa dýshar bolmaǵan soń – ajal jastyǵyna bas qoıyp kórmegennen keıin boljap aıtqan sózdiń bári beker. Sonda-daǵy mundaıda basqa aldymen keler oı – adámızattyń bir-birine kómek berip, qol ushyn sozýy dúnıe jaratylyp, sý aqqaly beri qalmaı kele jatqandyǵy. Ǵylymǵa aıtqyzsańyz, adamdar birin biri ózdiginen, reflektorly túrde, ıaǵnı erkinen tys, súrsanamen qutqarady eken. Bul baǵzyda, jer betin muz basyp, úsik alǵanda adamdar tobynyń ózara járdemdesýinen qalǵan taýsynshaq doǵal túısik kórinedi. Kóktemde qańqyldap ushqan qazdardyń áreket-qımylyn baqylaǵan ornıtolog ǵalymdar mynadaı bir qyzyq jaǵdaıdy, qazdardyń ámise toptanyp, birin-biri demep, qoldap ushatynyn baıqaǵan. Eger úıirdegi áldeqandaı qaz aýrý ne jaraqat saldarynan usha almaı qalsa, eki qaz bólinip kelip, qajet kezde kómek berý úshin sońynan erip otyrady eken. Aýrý qazdyń jaǵdaıy durystalǵansha, ne jerge qulap ólgenshe janynda bolyp, odan ári saparlaryn jalǵastyrady, nemese ózge bir úıirge qosylyp, óz tobyn qýyp jetedi. «Adam balasy keıde óziniń ǵana emes, ózgeniń de perzenti úshin janyn pıda etýge daıar turatyn haıýannyń ilýde bireýi, al biraq adam dál álgi qazdardaı ǵaqyl ıesi, aqyl ıesi bolǵan bolsa bir-birine qıyn kezde ǵana bassúıeý bolyp qoımaı, dirmándi, kúshti kezderinde de ózara qoldaý kórsetken bolar edi-aý», – degen oı aıtady osy oraıda sarapshylar. Shynynda da, álem tarıhyn qarap otyrsańyz, adam balasy tragedııaly aqyrǵy sátte ózinen buryn ózgeni qutqarǵan oqıǵa az emes, mysaly, «Tıtanık» sýǵa bata bastaǵan kezde mıllıoner Djon Djeıkab Astor IV qutqarý qaıyǵyndaǵy ornyn eki balaǵa berip, ózi kemede qalǵan. Ózi muny «moraldyq turǵydan durys istedim» dep eseptegen. Iaǵnı, erteń Kúnniń kózine týra qarap ómir súrýi úshin qabyldanǵan sheshim, kisiniń jan jomarttyǵy ómirinen áldeqaıda baǵaly deıtin túsinik. Álemdik ádebıette de álgindeı oqıǵalar az sýrettelmegen. Hemengýeıdiń «Shal men teńizin», Aıtmatovtyń «Teńiz jaǵalaı júgirgen tarǵyl tóbetindegi» Mylgýn balaǵa qaıyqtaǵy jalǵyz torsyq sýdy kóbirek qaldyryp otyratyn Organ qartty aıtsaq ta bolady. Bul jerde Mylgýn bala – bolashaq, Organdardyń jalǵasy. Biraq, osylardyń barlyǵy da basqa is túsken qırakezik, qıyn jaǵdaıda belgi beretin psıhologııalyq-gýmanıstik hál, al adamdar birdeı aýyr jaǵdaıǵa túspeı turyp, joǵarydaǵy qazdarsha kúshti kezinde álsizge kómektespeýi neshik? Mine, osy jerde qazaq qoǵamynyń belgili bir kezeńinde, XX ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda aıqyn kóringen aıryqsha bir qubylysty – ıaǵnı zamannyń tynysh kezinde úlkenniń kishige úzdiksiz (permanentti) kómek berýlerin aıta keteıik.
Sultanbek Qojanovtyń Ǵanı Muratbaevty, Áýelbek Qońyratbaevty, Shamǵalı Sarybaevty oqýǵa túsirip, tárbıelengeni. Sońyra Ǵanıdyń ózi de Ótebaı Turmanjanov, Nurtas Ońdasynov, Beısenbaı Kenjebaev syndy bir top jasty oqytyp-toqytyp, adam qylǵany... Sáken Seıfýllınniń Orynborda Sábeń men Ǵabeńdi úıine jatqyzyp, oqytqany... Ilııas Jansúgirovtyń Semeıde Sháken Aımanovty kórip, Almatyǵa alyp kelgeni... Sábeń, Ǵabeńderdiń 37-niń qytymyry qaqap turǵanda Beıimbettiń qyzy Ǵalııany medınstıtýtqa túsirgeni... úlkender oıy ushqyr, tili úshkir jas adamdardyń bótekesinde birdeńe baryn jiti ańǵaryp, bolashaǵyna dańǵyl jol ashqan mundaı mysaldar ulttyq tarıhymyzda jetip artylady. Tynysh kezde, aman-saý, baqýat shaqtaǵy osy qalyptaryn sońyra ólim tuzaǵyn kútip otyrǵandarynda da joǵaltpaǵan. Ahańnyń (Ahmet Baıtursynovtyń) 1932 jyly Almaty abaqtysynda Muhtar Áýezov pen Álimhan Ermekovke, Temirbek Júrgenovtiń NKVD túrmesinde Shahzada Shonanovaǵa, Ahmet Mámetovtiń túrmede Aıtjan Býtınge aıtqan sózderiniń quıar arnasy bireý bolypty: «Bizge bul jerden endi shyǵý joq. Sender, jastar, aman qalýdyń jaıyn oılańdar. Ol úshin kináni bizge aýdaryp, óz bastaryńdy arashalańdar». Adam balasy ózgeniń perzenti úshin de janyn pıda ete alatyn Qudaıdyń ǵajaıyby degen joǵarydaǵy pikirimizdiń shyndyǵy osy jerde ashylady jáne osy oraıda, – eger qatelessem keshirim suraımyn, – ózge halyqtardyń tarıhynda ilgeridegideı oqıǵalar boldy degendi áldenege oqymappyn da, estimeppin de. Munyń birinshi sebebi, órkenıetti álemniń ózara materıaldyq ta, rýhanı da ıgilik teńdeı bólinetin, birine biri kómektespese ómir súre almaıtyn rýlyq qoǵamnan erterek qol úzip ketýinen be deımiz. Áıtpese sol Batystyń ókili Kýndera «Jastardy áýeıilendirgeniń – erteńgi kór qazýshylaryńmen áýeıilengeniń» dep aıtpas edi. Ekinshiden, azattyq alý, erkindikke jetý ıdeıasyn tańdaǵan alashshyldar sonymen birge onyń salmaǵy qorǵasyndaı jaýapkershiligi de bolatynyn jaqsy bilgen. «Balapannan baý taǵyp, talpyntyp qolda ósirgen, jastarǵa senemin» deı otyryp, jastardyń erteńgi taǵdyryna ózderin jaýapty sanaǵan.
Búginde «Aǵaev» deseń, «janyn jaldaǵan jaldap» degen sóz syranyń shólmegine japsyrylǵan qaǵaz sııaqty tirkese ketetin boldy. Qıt etse «satqyn» tabrasyn ilip tastaıtyn bizdiń qoǵamdaǵy osy bir qaspaq ádet, qasań shtamp tarıhqa «Álıhan Aǵaev» deıtin atpen engen Ámirhan Tileýmaǵambetovtyń shyn bet-beınesin kópshilikten kólegeılep, kórsetpeı keledi. Al qolda bar derek, azyn-shoǵyn estelikterge qarasańyz, tarıhı Tileýmaǵambetov aıtylyp-jazylyp júrgennen múlde basqa adam. Álbette, áskerı kisi bolǵan soń siltili, tipti minezsiz bolýy múmkin, keı sátte oraısyz qataldyq ta kórsetip qalǵan shyǵar. Dese de, pendeshilik isterin ultyna degen rııasyz sezimderi joqqa shyǵaratyn tulǵalar bolady ǵoı, men Ámirhandy sondaı tulǵalyq dárejesine jetisken azamat dep bilemin. Bul rette onymen Germanııada júzdesip, dastarqandas bolyp, áńgimesin tyńdaı qalǵan Ǵaıpen Beıisovtyń esteligi kóp nárseni ańǵartar edi. Ómirde minshil emes, synshyl kisini kóremiz Ǵaıpekeńniń ol esteliginen. Bireýdi minep, keketip, ne odan bet buryp, syrt aınalmaıtyn, ómirge, aınalasyna oı toqtatyp, syn kózimen qarap otyratyn jannyń qalyby. Qysqa ǵana otyrysta dalalyq qalpyn buzbaıdy, ótkir oı, siltili sózdi kesek-kesek, túıdek-túıdegimen tastaıdy. Susymen aıbyndyryp otyryp, ataly sóz aıtatyn, kósheli oı sabaqtaıtyn, tipti dese bireýge bas ıdirip, bireýge jer búıdirip, tutasymen qýsyryp, tógilte aıtar baıaǵynyń bıleriniń mashyǵy. Bir sózden ólip, bir sózben tirilgen, qazaqtyń aqýyz sóz mektebiniń marjanyn tereńnen terip, taıyzdan súzgen bıǵazy.
Sonymen birge Ámirhan – óz tusyndaǵy Alash qaıratkerlerin jaqsy bilgen. Birqatarymen mektepte, sosyn kýrsta, ınstıtýtta oqyp júrgeninde dıdarlasqan, ne solardyń aldyn kórgen halyq muǵalimderinen bilim tııanaqtaǵan. Bir sózben aıtqanda, «Aqqan aryqtan sý aǵady» demekshi, keshegi ketpentuıaq arystarymyzdyń sarqyty. Nemis jerinde jasaqtaǵan átiretin «Alash» atyqtyrǵany, al ózine operatıvtik at retinde «Álıhan» esimin tańdaǵany da sodan. «Jan qalsa boldy» dep ıtaıaqtan sary sý iship, bıliktiń jemdorbasyn bastaryna ilip alǵan tuqymdardyń tuqymynan emes, alashshyldardan kóp qasıetterdi tán alǵan. Mysaly, aıtylǵan sóz, berilgen antqa adaldyqty saqtaýy. Átret súzile kele ekshelip qalǵan jeti desantshy qandary bólek bolǵanymen, bir qoldyń salasyndaı, bir úıdiń balasyndaı ári murattas, ári týys edi. Birge týǵandardyń ózi taýyq eki shaqyrǵansha birin-biri úsh satyp jatady qazirde, al bul jeteýi desant bolyp túsken Sarqasqanyń molasynda Quran qushaqtap, ózderi taǵdyrdyń aıdaýymen qurǵan otbasyn satpaı, bir tóbede qushaqtasyp jatyp ólýge serttesken jáne sol sertterinde turǵan da. Sol ýaǵdamen Tereńsaıǵa jetkende, erteń ajal saǵaty anyq soǵatynyn bilgen bes aǵa shaqpaq tastaı eki inilerin kópe-kórineý ólimge qımaı, «Aman qalatyn jaqtaryńdy oılańdar» degen. Sodan on eki jyl burynǵy Ahańnyń, jeti jyl ilgeridegi Temirbektiń, Ahmettiń qylǵanyn qylǵan. Olardyń óıtkenin bildi deımisiń beseýi?! Joq, árıne. Bul – tárbıemen, sanamen, jaýapkershilikti sezinýmen keletin nárse. Halyqtyq pedagogıka. Káteki zergerler eń kishkene asyl tasty eń tájirıbesiz úırenýshisine ekige bólgizedi eken, sebebi kórmedik shákirttiń qoly tas keskende esh dirildemeıdi, álgi tastyń qunyn bilmegendikten. Jas adam da sol sııaqty – ómirdiń qadirin bilmeıdi. Mundaıda oǵan aıtý, taptap túsindirý, jón siltep, baǵyt berý jón. Eliniń, halqynyń bolashaǵyna úmit artqandyqtan kesimdi naq sheshim qabyldar sát te osy. «Alash» dep júz aıtyp, qyshqyrǵannan solar bolyp bir is tyndyrý. Aqyrǵy isterin, sońǵy jaqsylyǵyn úlbiregen úmitke orap turyp jasaý. Qazaqtyń táýelsizdik ıdeıasynda úzilis boldy dep kim aıtty sizge?! Joq, Alash ıdeıasy – permanentti ıdeıa, onda úzik te, úzilis te bolmaǵan. Sonyń bir tilsiz kýási – búginde umytylǵan, el jadynan óshirilgen Tereńsaı basyndaǵy ýaqıǵa. Iá, ıá, dál osylaı – oqıǵa (slýchaı) emes, bas árippen jazylar Ýaqıǵa (Sobytıe).
Biraq búgingi biz sol Tereńsaıdyń, sol Jantereksaıdyń qadirine jetip júrmiz be? Aspannan belgisiz bop túsken beseý bir oq atpastan, bir gramm qan shyǵarmastan, esikti qaıtyp ashylmastaı etip qatty serippesten kete bardy. Antqa da, ıdeıaǵa da, dostyqqa da adaldyqtaryn saqtap, ózin tasqa soǵyp óletin qyran sııaqty ólimderin de úlgi etip, qııada qazalandy. Sońyndaǵy násil-nesibine, myna bizderge bilgenimizshe ómir keshýimizdi enshi etip qaldyryp, jaryq dúnıeden júzderin úıirdi. Mine, sodan beri sol bilgenimizshe ómir súrip kelemiz. Burynǵymyzdan da beter bólshektenip, jańqalanyp. Qara tuıaǵymyzdan jan ketkenshe bir jerge qadalyp, seneri joq jastarǵa jol bermeı. Súısineri qalmaǵan keıingiler óz kezeginde aldyńǵylardy betke soǵyp.
1944-tiń mamyrynda Jantereksaıda óz qazaǵyn jýsatyp salǵandardyń urpaǵy tarıh júzinen joǵalmaı qazaqtyń kórer quqaıy joǵalmaıtyn shyǵar...
* * *
Ahmet Muhamedıev pen Sátmaǵambet Orazovtyń Tereńsaıda ekige aıyrylǵannan keıingi saıd-stepi jaıly sóz árnekı.
Respýblıka qaýipsizdik organdary basshylyǵynyń Máskeýge joldaǵan habarlamasynda bul eki parashıýtshini 24 mamyrda Maqat aýdany aýmaǵynda, Qaınar ózeni mańynda jedel qımyl toby ustaǵany aıtylǵan. Belgili «Úlken Túrkistannyń kúıreýi» kitaby boıynsha ekeýi Maqat aýdandyq NKVD bólimine ózderi kelip berilgen. Endi bir derekte munaı aıdaý stansasyndaǵy VOHR (áskerılendirilgen kúzet) ekeýin kórshi aýylda tyǵylyp jatqan jerinen qolǵa túsiredi. 2000-shy jyldary atyraýlyq bir jýrnalıske ıntervıý bergen oqıǵa kýágeri Turǵan Mátenovanyń (Tósqudyq aýylynyń turǵyny, S.Orazovtyń qurdasy) aıtýynsha da eki qashqyn aýyl syrtynda jatqan jerinde tutqyndalǵan. Joǵarydaǵy Serik Qulshyqovtyń bizge aıtqan áńgimesi boıynsha da ekeýi Tereńsaıda bólinip ketkennen keıin Býrakól, Beısenqara degen jerlermen júrip otyryp, Maıbóget arqyly Qaınar ózeniniń tústigindegi Aqshı qolatyna kelip jatady. Ol kúnde onda mal baǵatyn qos turǵan. Joǵaryda «kórshi aýyl» dep júrgenderi sol mal bólimshe. Ekeýiniń bul jerge kelgen sebebi, Tósqudyq – Sátmaǵambet Orazov týyp-ósken aýyl, ákesi Oraz Esenǵalıev degen. Osynda ol soǵysqa deıin hat tasýshy bolyp istegen. Sonda jatyp ekeýi baqtashy arqyly Tósqudyqqa habar salady. «Aýyldy saǵyndyq, baraıyq desek úı mańynda mılıııa (saqshy) júr, bizden qaýip te joq, zııan da kelmeıdi, múmkin bolsa bizdi osy jerden tutqyndap alyp ketsin» deıdi. Biraq Tósqudyqta otyrǵan chekıstik jedel toptyń basshylyǵy buǵan senbeı, aqyry aýyl adamdarynyń úgitteýimen Sátmaǵambettiń sheshesi Aıǵanany jiberedi.
Esh qarsylyqsyz berilgen parashıýtshilerdi VOHR jasaqshylary stansa basyna ákelip, saraıǵa qamap tastaıdy. Uzamaı konvoımen Maqat aýdanynyń ortalyǵy Dossorǵa jetkizip, sol jerde oprıchınnıkter ekeýine «shmon» jasap, boılarynan tabylǵan qural-jabdyq, aqshany tizimdep, odan ári Gýrevke áketedi. Ahmet Muhamedıev qolynyń kózi bar radıst eken, Aǵaev oǵan sengeni sonsha, ádette top komandıri ǵana bilýi tıis úlken kesteniń aıryqsha kodyn da qolyna berip qoıypty, sol sebepti Orynbordaǵy Ońtústik-Shyǵys áskerı okrýginiń áskerı qarsy barlaý qyzmeti – SMERSh Muhamedıevti nemistermen aradaǵy radıooıynǵa paıdalanǵan. Sodan keıingi taǵdyry belgisiz.
Ahmed Muhamedıevtiń (Muhamedov, Muqatov dep te jazylady) naqty kim ekenin anyqtaýdyń sáti túspedi. Berııa habarlamasynda Batys Qazaqstan oblysynyń Ilbishin (burynǵy Taıpaq, qazirgi Aqjaıyq) aýdanynan ekeni aıtylǵan. Bizdińshe, osy óńirden shyqqan alǵashqy dárigerdiń biri, Batys Alash-Orda qaıratkeri Baqtyǵalı Beısenovtiń úlken uly Mahmýd Beısenov bolýy ábden múmkin. Mahmýdov, Muhamedıev degen operatıvtik nyspysyna jáne soǵysqa deıin Saratovta joǵary tehnıkalyq bilim alýyna qaraǵanda. Bul, árıne, boljam ǵana.
Al Sátmaǵambet Orazov (chekıstik qujattarda áskerı sheni aıtylmaǵan, biraq abverdiń arnaıy daıarlyq mektebinen qatardaǵy jaýynger shyqpaıtynyn eskersek, efreıtor ne ober-efreıtor bolýy ábden múmkin) baıaǵy qamys arasyna tyǵylyp qalyp, Shılisaıda jedel topqa beriletin lıýkkenvaldelik «plenge túskish» jeteýmen birge Almatyǵa áketilgen. Kúzde bul toptan tórt parashıýtshi atyldy, al qalǵan tórteýi jóninde málimet joq. Sirá, árqaısysyna 25 jyldy basyp, Kolymaǵa «propıska» jasap bergen. Áıteýir, Sátmaǵambet sol ketkennen Tósqudyqqa oralmaǵan.
Tereńsaıdyń jylǵasynda turyp Aǵaev ózderiniń qunsyz ketip, súıekterine qyna bitetinin bilgenimen, eki jastyń ǵumyryn kóp bolsa birneshe jylǵa ǵana uzartqanyn, eliniń ózi murat tutqan keleshegi qanatynan synǵanyn, Muhtar aqyndy ózgertińkirep aıtsaq, on tórtten jetini alsań eshteńe de qalmaıtynyn sirá sezdi me eken?!
Búgin qazaq tarıhyndaǵy kópshilik bile bermeıtin qaraly betterdiń biri – Jantereksaı qyrǵynyna 79 jyl ǵoı. Quran baǵyshtap, jeti shelpek túsirgenim bolsyn dep osy jazýdy jazdym...
Maqsat TÁJ-MURAT
"Adyrna" ulttyq portaly