Qazaq tili óz tarıhynda asa kúrdeli ahýaldy keshýde. Tilimizdiń qazirgi ahýalyn saraptaýdy onyń ádebı til retindegi ahýalyn qarastyryp kórelik. Másele - qazaq tiliniń ádebı tilge aınalý ahýaly jaıynda bolyp otyr.
Búgingi dáýirde qoǵamdyq qatynastyń basty ıgiligi bolý úshin tildiń ádebı sıpatynyń damýy - negizgi shart. Qazaq tiliniń ádebı deńgeıin anyqtaý jolynda reseılik akademık F.P.Fılınniń ádebı tildiń sıpatyn aıqyndaıtyn 7 shartyn qoldaný arqyly qarastyrylady. Árıne, odan da basqa ólshemderi men saımandary bar.
1.Tildiń óńdelimi (obrabotannost ıazyka).
Til kez kelgen etnostyń ǵana emes, sondaı-aq memlekettiń damýy barysyndaǵy lıngvıstıkalyq qubylys. Bul taraptan alǵanda, «qazaq tili – agrarlyq sharýashylyqqa tán sıpatty, folklordyń yqpalyndaǵy til» degen kózqarastyń baryn joqqa shyǵarýǵa da, ol ýájge kóz jumyp qaraýǵa da bolmaıdy. Buǵan qosa, qazaq leksıkasy negizinen aýyl sharýashylyǵyn beınelep, kóbine malshylyq jáne aýyldyq turmyspen shekteletindigi de qoǵamdyq ýájge aınalǵan.
Eń bastysy, qazaq tiliniń postındýstrıaldyq qoǵam jaǵdaıyndaǵy qoldanysqa tolyq beıimdelmegendigi ǵylymı nysanǵa aınalmaı otyr. Bul másele ǵylymı kún tártibinde baıypty qoıylmaǵandyqtan jáne soǵan sáıkes shara alynbaǵandyqtan, qazaq tiliniń qalalyq turǵyndar tiline aınala almaýy taǵy da soǵan aıǵaq. Osynyń nátıjesinde qazaq tili orys tiliniń uǵymdary men sóz oramdaryn solaıymen kóshirýge amalsyz beıimdelgen.
Memlekettik tildiń óz qaǵıdalarynan jurdaı bolý qateri týyndap, ózge tildiń júıesin negiz etýge májbúr. Sondyqtan da, qazaq tilindegi resmı sóz oramdary túsiniksiz, jalań aýdarmanyń talabyna ǵana jaýap beretin qasań mátin retindegi qoldanysta. Osydan baryp, qazaq tiliniń resmı salasy damymaı, tutynýshylaryna kereksiz, aýdarmalyq statıstıka úshin jansyz resmı til salasy retinde qalyptasýda. Bul, ásirese, isjúrgizim (deloproızvodstvo) tiline tán bolýda. Keńes ókimeti tusynda qalyptasa bastaǵan qazaq tiliniń resmı salasy osylaısha keri ketý úderisin bastan keshýde.
Atalmysh jaǵdaıdy ǵylymı saralap, taldap, durys-burystyǵyn jónge salatyn ǵylymı-ákimshilik qurylym joq. Saıyp kelgende, bul jáıt qazaq tiliniń postındýstrıaldyq til retinde emes, orys tiliniń resmı salasyn sińirmesten, jalań túrdegi jansyz aýdarma til retinde qalyptasýyna ıtermelep keldi. Sol sebepti qazaqtildi tutynýshy resmı túrdegi qazaq mátinin túsiný úshin áýeli onyń orystildi nusqasyn oqýǵa májbúr. Osylaısha, resmı stıli damymaǵan qazaq leksıkasyn barǵan saıyn orys tilinsiz sińirý múmkin bolmaýda.
Qazaq tiliniń leksıkalyq qory aýyldyq jáne malshylyq turmys tarapynan qaraǵanda asa baı, biraq onyń óńdelimi jolǵa qoıylmaǵandyqtan jáne resmı saladaǵy aınalymy damymaǵandyqtan, til resmı qoldanysqa kelgende jutań ári qasań, ıkemsiz kórinýde. Bul – til óńdeliminiń kázirgi jaǵdaıynan habar beretin kórinis.
Qazaq tili memlekettik mártebe alǵaly ony ǵylymı turǵydan postındýstrıaldyq qoǵam jaǵdaıynda damytý máselesi ashyq qalyp keldi. Bul maqsatta ne baǵdarlama, ne irgeli joba nemese derbes ǵylymı zertteý jumystary qanshalyqty – ol óz aldyna bólek taqyryp.
2. Til qaǵıdasynyń qalpy (normırovannost ıazyka).
Qazaq tili búginde buryn qalyptasqan erejeni tárk etý úderisin bastan keshýde. Grammatıkalyq erejeler turaqsyz, dáıeksiz, ekiushty jáne qaıshylyqty. Keıbir sarapshylardyń moıyndaýynsha, ondaı kórinisti ondaǵan qatelermen esepteýge bolady. Ol qatelerdi túzetý men jóndeý joldarynyń joqtyǵy – máseleniń tyńǵylyqty ashylmaýynan bolar. Alaıda, qazaq tiliniń bar qatesin bir ǵana jazý reformasymen óńdeımiz deıtin tujyrymnan áli nátıje sirá joq.
Ókinishke oraı, tildiń qaǵıdasy qanshalyqty oryndalatyndyǵy jóninde júrgizilgen monıtorıng joq, tipti qarapaıym túrde jekelegen ǵalymdardyń sońǵy jyldardaǵy til qaǵıdasynyń oryndalýyna jasaǵan saraptamasy da kórinbeıdi. Buǵan sebep - atalmysh salanyń memlekettik turǵydan qolǵa alynbaýy.
Sóılem qurylymy qazaq tiline tán emes júıege negizdelgen kórinister daǵdyǵa aınalyp, qazaq tiliniń normasyna kereǵar jáıtter qaǵıdaǵa aınalý ústinde. Qazaq tiliniń ózine tán ishki áleýetinen týyndamaǵan, ózge tildiń zańdylyǵyna baǵynǵan qaǵıdalar qazaq tiliniń júıesin talqandap, til tabıǵatyna qaıshy erejeler týyndatýda. Osylaısha til qaǵıdasynyń tárk etilýi jazbalyq, aýyzekilik sala boıynsha jappaı kórinis berýde.
3. Tildiń turlamy (stabılnost ıazyka).
Búginde qazaq tiliniń leksıkalyq birlikteri birjaqty mánge ıe emes, bir sóz alýan maǵynaǵa ıe bolmasa túrli sózder jabylyp bir maǵyna bildirýde. Osydan baryp, tildiń turlamsyzdyǵy týyndap otyr. Qazaqy ortada ony til baılyǵynyń kórinisi degen qasań uǵymmen qabyldaý qalyptasqan. Sodan kelip, qaptaǵan sózderdi naqty uǵym úshin tańdaýda qıyndyq týyp, qoldanýǵa kelgende senimsizdikti qozdyrýda. Osyǵan oraı, «qazaq tiliniń búgingi leksıkasy uǵymnyń sózdik órnegi retinde maǵyna jaǵynan da, túr jaǵynan da dóreki burmalaýǵa ushyrap otyr» deýshilerge dáıekti daý aıtý qıyn. Bul da tildiń postındýstrııalyq sıpatta damymaı, árbir sózdiń ózine tán uǵymǵa qatysty leksıkalyq birlik retinde qalyptaspaı qalǵandyǵynan qordalanǵan másele.
Bul máseleni sheshýdiń birden bir joly bolmasa da, bastapqy qadamy retinde sózdik qordy qamtyǵan erekshe leksıkalyq sózdik bolmasa búgingi zaman talabyna laıyq túsindirme sózdiktiń barynsha qolaıly sıpatyn dúnıege keltirý kerek pe?! Ázirge bul jaǵyna bas qatyrý – az.
4. Til stıliniń salalanýy (dıfferenıaııa stılıa ıazyka).
Ádebıettik til óziniń resmı stıldik salalary arqyly kórinis tabady. Al, tildiń stıldik damýy salalyq termınderdiń qalyptasýyna tikeleı qatysty. Qazaq tiliniń ekonomıka, isjúrgizim, ǵylym men tehnıka salalaryna tán ádebıettik resmı stılderi tolyq qalyptaspaǵan. Áleýmettik-saıası jáne rýhanı salalarǵa burynǵysha stıhııalyq sıpattaǵy qoldanys tán bolyp qalyp otyr. Ómirdiń túrli salalary boıynsha resmı sıpaty damymaǵandyǵynan, qazaq tiliniń qoldanymy turmystyq deńgeımen shektelýde.
Tildiń salalyq termınderi jalań otanshyldyqtyń qurbany bolýda. Belgili bir ǵylymı sala boıynsha qazaq termınderin qalyptastyrý sol salanyń mamandarynyń emes, kezdeısoq til janashyrlarynyń kirisýi arqyly sheshimin tapqan. Bul úderis tildiń sózjasam qabyletin ońdy-soldy tárk etýde.
Qazaq termınderin qalyptastyryp, damytýǵa, termın qoryn bekitýge arnalǵan Memlekettik termın komıssııasy jańa termınderdi qazaq tiliniń teorııalyq júıesine sáıkes ornyqtyrýǵa ıkemsiz, ǵylymı saraptamadan ótpegen jasandy da til tabıǵatyna jat sózderdi zańdandyrýǵa májbúr qurylym bolyp qalýda. Óıtkeni, termınkom - naqty bekitilgen tujyrymdama, krıterıler boıynsha emes, tipti, ǵylymı keńesterdiń tereń talqylaýynsyz termın bekitý úderisin qalyptastyryp alǵan, júıesiz ári qısynsyz, áreketi bulyńǵyr qurylym. Sóıtip, resmı stıldik salanyń negizi bolyp tabylatyn qazaq tiliniń termınologııasy jekelegen kózqaras pen qoǵamdyq talǵajaý úderisiniń nátıjesine aınalyp otyr.
5. Tildiń ámbebaptyǵy (ýnıversalnost ıazyka).
Qazaq tiliniń salalyq jaǵynan damymaý saldary onyń ámbebaptyq qabyletine nuqsan keltirýde. Sodan baryp, tildiń atqarympazdyǵy (fýnkıonırovanıe) keri ketip otyr. Osynyń kesirinen qazaq tili derbes lıngvıstıkalyq júıe emes, orys tiliniń aýdarma nusqasy túrinde qalyptasý úderisi ornyqty. Nátıjesinde memlekettik til aqparat óndirýdiń tiline aınala almaı otyr, onyń ústine parlament pen úkimettegi zań shyǵarý jáne basqarý tili, óndiristi meńgerý tili bola almaýda.
Memlekettik (ıaǵnı, resmı) tildiń máni memlekettik mindetti atqarýǵa arnalǵan úderistiń jumys tili retinde qalyptaspaǵan, onyń ornyn biryńǵaı orys tili atqaryp, el konstıtýııasynyń 7-babynyń 2-tarmaǵy «Orys tili qazaq tiliniń ornyna memlekettik til retinde qoldanylady» degen ýáj retinde júzege asyrylýda. Sebebi, orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylǵanymen, qazaq tili memleketti basqarýǵa orys tilimen qatar ári teń dárejede qoldanylmaı otyr.
Qazaqstan egemen bolǵaly qazaq tili qoǵamdyq ómir salasynyń elýge tarta aıasyna engizilý qarastyrylmady, aqyrynda keńestik kezdegi onshaqty ǵana qoldanym aıasymen shektelgenimen, keıbir kórsetkishter boıynsha ahýal odan da tómen quldyrady.
Qazaq tili dıplomatııalyq resmı til retinde qalyptaspaı otyr. Memlekettik til ózge sheteldik tildermen orys tili arqyly ǵana aýdarma isjúrgizim deńgeıinde qamtylǵan, al dıplomatııalyq úderis tili retinde iske aspaýda. Nátıjesinde qazaq tiliniń álemdik tildermen memlekettik til retindegi deldalsyz (orys tilinsiz) araqatynasy joqqa tán. Buǵan aıǵaq retinde qazaq tiliniń shet tildermen tikeleı qatysqa shyǵarý tetigi bolyp tabylatyn tilmashtyq (ilespe aýdarma) turaqty tájirıbe men onyń dıplomatııalyq tildik qurylym retinde qalyptaspaǵandyǵyn ataýǵa bolady.
6. Tildiń qoǵamǵa ortaq mindettiligi.
Qazaq tili - áli kúnge qoǵamnyń bar múshesi úshin bilý mindeti júktelmegen til. Bul talap qoǵamnyń bar múshesi túgili memlekettik qyzmetshiler úshin orys tilimen qatar bilý mindeti júktelmeı ári zańdanbaı otyr. Memlekettik qyzmetke synnan ótý talabyna memlekettik tildi engizý qarastyrylmaǵandyqtan, memlekettik qyzmet aıasynda qazaq tiliniń qarapaıym deńgeıin bylaı qoıǵanda, aýyzeki sózdi uǵa bilýdiń ózi talapta joq. Bul jaǵdaı memlekettik qyzmetke orystildiler men sol tildi meńgergen qazaqtildilerdiń ǵana shoǵyrlanýyn qalyptastyrǵan. Biryńǵaı qazaqtildilerdiń, ásirese, ortalyq memlekettik organdarda qyzmet etýi barǵan saıyn múmkin bolmaı qalýda. Nátıjesinde tumystyq deńgeıdegi qatynasty eskermegende, memlekettik qyzmet salasy birtildi (orystildi) ortaǵa aınalyp boldy.
Arnaýly zańmen anyqtalmaǵandyqtan, qazaq tiliniń konstıtýııalyq mártebesi jónindegi 7-baptyń 1-tarmaǵy deklaraııa túrinde ǵana qalyp otyr. Bul jaǵynan orys tiliniń resmı túrde qoldanylýynyń ózi memlekettik mártebeli tilden anaǵurlym joǵary quzyry bar memlekettik nyshan bolyp qalyptasqan. Sóıtip, kún tártibinde memlekettik tildi orys tilimen qatar nemese sonymen teń dárejede qoldaný máselesi ýshyǵýda. Qazaq tilin bilýdiń qoǵamǵa ortaq mindettiligi joqtyqtan, memlekettik til otbasy men turmystyq deńgeıden aspaýda. Buǵan qosa, qazaq tili tutyný tili retinde de qalyptaspaǵan: dúkenderde, saýdajaılar men meıramhanalarda arnaıy tilmashtar bolmasa qyzmet etýshilerden qazaq tilinde qyzmet kútý qıyndaı túsýde.
7. Tildiń aýyzeki (folklorlyq) jáne jazbalyq úlgileri.
Qazaq tili – aýyzeki de, jazbasha da úlgileri qalyptasqan til.
Al, tildiń resmı stıli aýdarma salanyń nátıjesinde qalyp otyrǵandyqtan, damı almaýda. Kázirgi qazaq tili negizinen turmystyq deńgeıdegi qoldanysta bolǵandyqtan, bir izge túspegen óńirlik sıpattaǵy leksıkalyq aınalym tildiń buryn qalyptasqan aýyzeki jáne jazbasha resmı stılderin odan ári damytýǵa kedergi keltirýde. Onyń ústine qazaq tili derbes aqparat óndirý tili emes, aýdarmalyq deńgeıden asa almaǵandyqtan da, resmı stıldiń ornyǵýy kúrdeli máselelerdi qordalandyra túsýde.
Óńirlik leksıkalyq aınalymnyń basyńqy kórinisi óńirlik, lokaldyq fonetıkany tildiń basty zańdylyǵyna aınaldyryp, ony emlege de engize bastady. Sóıtip, qazaq tiliniń basty zańy sanalatyn Úndesim qaǵıdasy kórer kózge buzylýda.
Keıbir sarapshylardyń pikirinshe, qazaq tiliniń aýyzeki jáne jazbasha resmı stılderi turmystyq deńgeıden ári aspaýda jáne ol baqylaýsyz, stıhııalyq damý jolyna túsýde, resmı stıldik normalardan aýytqý dástúrge aınalýda. Ondaı aýytqýlar mynadaı joldardan kórinis tabýda: sózderdiń mazmundyq jáne túrlik turlamsyzdyǵy; grammatıkalyq, sıntaksıstik, orfografııalyq, orfoepııalyq qateler; oı bildirýdegi júıesizdik; kirme jáne qos sózder men konflıktogenderdiń moldyǵy; jartylaı ári kesindi frazalardyń kóptigi t.t. Bul aýytqýlar tildik ádebıettik normalardyń resmı deńgeıdegi qoldanysynda úrdiske aınalyp, resmı stıldiń ornyǵýyna qarsy baǵyttalǵan zańdylyq retinde bekı túsýde.
Qazaq tiliniń ádebı sıpatyn damytý jolyndaǵy usynym
Qazaq tiline tán toqyraý jaǵdaıy qalyptasqan ahýal, ony túzetýge baǵyttalǵan tótenshe sharalar qabyldaýdy qajet etedi. Sharalardyń tez arada qabyldanýyn kózdeı otyryp, quzyrly memlekettik organdarǵa qoǵamdyq orta tarapynan tómendegideı usynymdar usynylady.
Qazaq tiliniń ádebıettik normasyn nyǵaıtý jónindegi memlekettik baǵdarlama qabyldansyn. Bul baǵdarlama myna baǵyttar boıynsha monıtorıng jasaýǵa, zertteý jumystaryn jáne sáıkes jobalardy júzege asyrýǵa baǵyttalǵany jón:
- tildiń óńdelimi;
- til qaǵıdasynyń qalpy;
- tildiń turlamy;
- til stıliniń salalanýy;
- tildiń ámbebaptyǵy;
- tildiń qoǵamǵa ortaq mindettiligi;
- tildiń aýyzeki jáne jazbalyq úlgilerin damytý.
Serik Erǵalı,
lıngvıst
