Home » Aıdarlar » Alash uldary » Alash qozǵalysy: Ulttyq ıntellıgenııa jáne Stalındik qýǵyn-súrgin

Alash qozǵalysy: Ulttyq ıntellıgenııa jáne Stalındik qýǵyn-súrgin

Qazaq halqy kemeldengen ult bolyp qalyptasýda nebir zobalańdy bastan keshirdi. Eńseni kóterip, alǵa umtyla bastaǵanda árdaıym qıyndyq pen ótkel turatyn: soǵys, asharshylyq, kóterilis. Bulardyń barlyǵy- qazaqtyń dalasy men halqyn myńdaǵan jyldar boıy aıamaı synaǵan náýbetter. Biraq, qandaı jaǵdaı, qandaı kedergi bolmasyn “elim”, “jerim” dep eńiregen eldiń eleýli azamattary tabylyp otyrdy.Qaısar qazaq halqy Uly Dala tósinde táýelsizdiktiń týy tigilgenshe kúresýmen,tar jol taıǵaq keshýmen boldy.

Azattyq jolyndaǵy kúres, onyń ishinde ult-azattyq kóterilister halyq arasynda  19,20 ǵasyrlarda keń etek jaıǵan edi. Kenesary Qasymulynyń patsha úkimetine qarsy kúresin osynyń bastaýy etip alýǵa bolady. Keıin jalǵasa kele, zamannyń talabymen ilese kele azamattyq kóterilister ult zııalylarynyń  qozǵalysyna ulasty. Solardyń biri- Alash qozǵalysy.

Alash qozǵalysy- patsha úkimetiniń otarshyl saıasatyna, qazaqty qanaýyna, ádiletsiz bıligine qarsy baǵyttalǵan kúres. Qozǵalystyń bastalýyna birneshe iri ári kúrdeli sebepter boldy:

Kók bóriniń urpaǵymyz deıtin, bostandyq pen batyldyqty ulttyq sımvol dep qarastyratyn qazaq halqynyń bir kúnde orys úkimetine baǵynyshty bolyp, derbes sheshim qabyldaý quqyǵynan aıyrylýy  elin súıgen, kózi ashyq azamattar úshin aýyr jáne namysqa tıetin jańalyq boldy. Sondyqtan da, qazaq jerinde asyldyń synyqtary bolyp esepteletin jandardyń basy qosyldy. Qazaq jerine kóshken ózge ult sharýalarynyń kúrt ósken lebin azaıtyp, múmkin bolsa múldem toqtatý.Bul- Alash qozǵalysy músheleriniń basty mindetteriniń biri edi. Sebebi,bılik basyndaǵylardyń olardy kóshirýdegi  basty maqsaty- aırandaı uıyp otyrǵan qazaq halqynyń birligin buzyp, tilinen,dininen,ulttyq qundylyqtarynan aıyrý bolatyn. Ejelden mal baǵyp, egin salyp, jaılaýy men qystaýyna emin-erken kóship,ushqan qustyń qanaty men shapqan tulpardyń tuıaǵy talatyn keń baıtaq jerde mamyrajaı ómir súrgen qazaq halqy úshin atadan-balaǵa mıras bolǵan jerdiń mańyzy zor boldy.Al, patsha úimetiniń qazaqqa tıesili shuraıly jerlerdi,jaıylymdardy tartyp alyp, menshiktenip alýy ulttyń qaıraty men jigerine nuqsan keltirdi. Sol sebepti, saf altyndaı taza, baǵaly murany saqtap qalý úshin keýdesin otqa tósep, janyn pıda etýden ult janashyrlary aıanbady. Iaǵnı, qazaq  úshin el men jer-egiz uǵym. Mine, júreginde jalyndaǵan oty men aq shuǵa úmiti bar ultshyl zııalylardyń bas qosýynyń sebepteri. Olar sońyna deıin, maqsat pen múdde sheshimin tapqanǵa deıin kúresti. Bul-qanǵa sińgen asyl qasıet.Qaı eldiń tarıhynda elimen qatar tili,dini úshin kúresken maıdangerlerdi kezdestirýge bolady? Osy suraqqa jaýap izdeı otyryp, biz, táýelsiz eldiń ulandary dúnıege qazaq degen uly esimmen kelgenimizdi maqtan tutýymyz kerek!

 

Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatov,Álıhan Bókeıhanov- Alash qozǵalysynyń beldi, bedeldi,belsendi tulǵalary. Olardyń jańashyl pozıııalary,alǵa qoıǵan qadamdary úlgi alýǵa turarlyq. Biraq, erekshe daryn ıelerine qamshynyń sabyndaı ǵana ómirdi súrý buıyrǵan eken. Sebebi, eline jaý bolyp tanylǵan barlyq qazaqtyń zııalylary atý jazasyna Stalınnyń buıryǵymen kesilgen bolatyn. Stalın-óte qatygez,qatal ári jaýyz bıleýshi bolǵan. Al, ultyna paıdasyn tıgize biletin jandardyń kózin joıýda onyń myqty strategık ta bolǵanyn ańǵarýǵa bolady.Stalındik terror, qýǵyn- súrgin 1937-1939 jyldary jappaı sıpat aldy. Bar sanaly ǵumyryn ult múddesine jumsaǵan azamattar otbasysymen qosa jazyqsyz aıyptalyp, quqyǵy taptalyp, jan túrshigerlik qıyndyqtardy bastan ótkergen. Olardyń bar «kinási»  qazaqty qazaq bılep, azattyq týy berilsin degenderinde. Stalınnyń bul jospary  óte qasiretti,ádiletsiz. Talaı jannyń ómirin jalmap, bolashaǵyn buzyp, balany ata-anadan,ata-anany baladan aıyrǵan bul solaqaı saıasat tarıhta úlken apattardyń biri bolyp tanylady.

Eli úshin dúnıeden ótken tulǵalardy eske alǵanda, tebirenbeıtin júrek, tolǵanbaıtyn adam joq shyǵar,sirá…

Búginde, álem arenasynda táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasy degen esim bar. Azattyq jolynda satylap kúresken batyr ult janashyrlarynyń arqasynda beıbit aspan astynda, qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan zamanda ómir súrip kelemiz. Al,qazirgi  Uly Dala eliniń patrıottary elimen, jerimen, uly tulǵalarymen árqashan maqtanyp, úlgi tutady. Qıyndyqpen kelgen táýelsizdikti ardaqtap, aıalap, dáriptep, kemel keleshekke tapsyrýda jumys atqarý-bizdiń mindet.  Elimizdiń tuǵyry qashanda bıikte bolyp, mártebesi óse bergeı! Máńgilik el bolyp, ǵasyrlar kóshinde jasaı bergeı!


Arýjan ERKEBULANQYZY,

massaget.kz

Pikir jazý

Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

*

x

Check Also

Sáken Seıfýlınniń minezi, qylyǵy týraly

Sáken (Seıfýllın) ósek aıtýdy bilmeıtin kisi edi. Onyń bireýdi bireýge shaǵystyrǵanyn nemese bireýdi syrtynan kinálaǵanyn ...