Home » Aıdarlar » Adyrnama » Qasiretti kóterilistiń aqıqaty

Qasiretti kóterilistiń aqıqaty

 

Belgili jazýshy Beksultan Nurjekeulynyń «Áı, dúnıe-aı!» romany memlekettik syılyqqa usynylyp jatyr.

Osyǵan baılanysty Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasy «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi» qoǵamdyq qory Jazýshylar kitaphanasynda jazýshymen kezdesý uıymdastyrdy. Basqosýda 1916 jylǵy Ult-azattyq kóterilistiń náýbeti baıandalatyn «Áı, dúnıe-aı!» romany talqylandy. Bul kóterilisten ne uttyq? Qazaq qalaı qorlandy? Alban kóterilisiniń aqıqaty qandaı? Osy suraqtar tóńireginde Beksultan Nurjekeuly áńgime órbitken bolatyn.

KО́TERILISTI KIMDER BASTADY?

1916 jylǵy Ult-azattyq kóterilis de­gende biz kóbine Amangeldini aıtamyz. Amangeldi, Ábdiǵapparlar uıymdasty. Kóterilistiń basshysy boldy, halyq sońyna erdi. Ásker, qarý-jaraqpen qamtyldy. Al Alban kóterilisinde munyń biri de bolǵan joq. Munda momyn qazaq qana boldy. Bul kóterilisti jaı adamdar emes, buryn bolys bolǵandar bastady. Uzaq, Jámeńke, Áýbákir bári de burynǵy bolys-bıler bolatyn. 9 tamyz kúni halyq Aıttóbege jınalyp, Uzaq sóz sóıleıdi. «Aq patsha qazaqtan áskerge adam almaımyz dep edi. Sol ýádesin buzdy. Aq patshanyń bizden onsyz da almaǵany joq. Endi ýádesinen taıǵannan keıin biz de sertimizde turmaımyz. Bala bersek, bala óledi. Bala ólgenshe, shal ólsin» deıdi Uzaq. Jámeńke men Áýbákir  Uzaqty qoldaıdy. Sonda Simtik turyp: «Sen de erlikti jasamaıtyn kezde jasaıdy ekensiń. Biz birdeńe qylarmyz-aý, qatyn-bala qyrylady ǵoı» deıdi. Sol Simtiktiń aıtqany keldi. Alban kóterilisinde eldik bar da, saıasat bolmady. Uzaq, Jámeńke, Áýbákir, Serikbaılar kóterilisti basqarý kerek edi. Biraq bárin túrmege tyqty, eldiń sózin sóıleıtin adam qalmady. Irgebaı Dáldenbaev: «12 tamyz kúni bizdi Áýbákirdiń baýyry Jaqypberdi bastady» deıdi. Jaqypberdi qolmergen bolǵan. Onyń ústine, ataqty Tazabek batyrdyń urpaǵy bolǵandyqtan, aqsaqaldar basshylyqty osy Jaqypberdige tapsyrdy. 1846 jyly Qapalda qazaqtyń Patsha quzyryna enýi týraly qujat qabyldanǵan. Sol qujatqa Tazabek Pusyrmanulynyń móri basylǵan. Keıin sol Tazabek Patsha úkimetiniń zymııandyǵyn bilip, qarsy turdy. Sońynda Kolpakovskıımen qarsylasyp, 1871 jyly myń albandy Quljaǵa kóshirip áketken. Shoqan Ýálıhanov Qashqarǵa bararda osy Tazabektiń úıinde qonǵan. Alban kóterilisin basqarǵan Áýbákir men Jaqypbergen osy Tazabek batyrdyń urpaqtary bolatyn.

«QYZYLBО́RIK ISI»

Serikbaı Qaraev basqarǵan Qyzylbórik bolysy Vernyı úıezine qaraǵan. Al qalǵan aımaqtardyń bári Jarkent úıezine baǵyndy. 1916 jyldyń 3 tamyzynda Asy jaılaýyndaǵy Qyzylbórik bolysynda atys boldy. Bul kezde Serikbaı Qarqaraǵa ketken bolatyn. Atalǵan oqıǵa jaıly arhıvte «Qyzylbórik isi» degen qujat bar. Muhametjan Tynyshbaev ony bylaısha túsindirgen. Bir orys áıeline qyryndaǵan orys ofıer oǵan óziniń «myqtylyǵyn» kórsetpek bolyp, Serikbaı bolystyń orys hatshysynan qara jumysqa alynatyndardyń tizimin suraıdy. Hatshysy tizimniń áli jasalynbaǵanyn, ony bolystyń ózi daıyndaıtynyn aıtady. Alaıda álgi ofıer ashýlanyp, aıqaı shyǵarady. Daýdy basýǵa kelgen bes-alty aqsaqaldy qamaýǵa alady. Aqsaqaldarǵa arashashy bolyp, qazaqtar da jınalady. Qaýmalaǵan qazaqtan qoryqqan ofıer tapanshasymen aspanǵa oq atady. Muny túsinbegen nókerleri sol arada úsh qazaqty jaıratyp salady. Top ishindegi ańshy qazaq bir áskerdi atady. Adam namysqa berilgende, eshteńeni oılamaıdy ǵoı. Sońynda álgi ofıer aýyldan qashyp shyǵady. Túrgen arqyly Almatyǵa baryp, jazalaý otrıadyn alyp keledi. 

QAZAQ QALAI QYRYLDY?

Ásker keldi degendi estigende úreılengen qazaqtar aǵyp jatqan ózenge sekirip, birazy sýdan shyqpaı qalǵan. Jazalaýshy áskerden qashqan 5 myń qazaq taýǵa qaraı bezgen. Solardyń 1500 úıin orystar túgeldeı órtegen. Bir úıde nárestesin bosana almaı jatqan áıel men enesi ǵana qalǵan. Olardy da tirideı órtep jibergen. Jeleznekov degen rotmıstrdiń jazbasy bar. «Qaraqoldan kele jatqanymda joldyń jıeginde jatqan bir áıeldi kórdim. Jalańbut, zorlanǵan, ólgen. Onyń qyr jaǵynda bir eresek bala jatyr. Kótenin oıyp alǵan, ózin toń­qaıtyp tastap ketken. Jaqyn jerde taǵy bir jas bala jatyr. Ol da ólgen. Eki erkek bala da zorlanǵan» dep jazady. Ne úshin bulaı istedi? Qazaqty nege bulaı qorlady?  Qarqaraǵa Podborkovtyń ornyna rotmıstr Kravchenko keledi. Onyń Fon Berg degen horýnjıi boldy. Kravchenko Fon Bergke buıryq berip: «Zýev degen omartashyny qazaqtar shaýypty. О́zin sabap, malyn aıdap áketipti. Baryp kómektesińder» deıdi. Patsha ókimeti keıin osy oqıǵaǵa qatysty sot júrgizgen. Sotta kóteriliske kimderdiń qatysy bary tekserilgen. Fon Berg sotqa bergen málimdemesinde: «Biz mejeli jerge túngi 12-den asqanda jettik. Zýevke barsaq, úıiniń talqanyn shyǵarǵan eken. Biraq  adamdardyń bári aman. Basharınge de bardyq, Zýev ekeýiniń basyn qosyp tynyshtandyrdyq ta, qaıtyp kettik. Sodan tańǵy 5-te kóterilisshi qazaqtardyń aýylyna keldik. Olar bizben qarsylaspaq boldy, biraq biz 7 qazaqty jýsatyp tastadyq. Qalǵandary bala-shaǵasymen taýǵa qaraı qashty. Odan keıin tańǵy 8-de kórshi aýylǵa baryp, ol jerde 80 qazaqty sanap turyp óltirdik. Bizden birde-bir shyǵyn bolǵan joq» dep jazǵan. Qorlanǵan qazaqtardyń pereselenderge tıiskeni ras, biraq eshqaısysyn shyǵyn qylmaǵan. Al Fon Berg bolsa shyrt uıqyda jatqan qazaqtyń aýylyn shapqan. Kelimsekterde qaıdan shyǵyn bolsyn? Uıyqtap jatqan qazaq qorǵanyp úlgerýshi me edi? Adam aýylda kóterilis jasaı ma? Qazaqtar Zýev pen Basharındi óltirip ketse, kek alý úshin qyrdy dep túsinýge bolatyn shyǵar. Biraq eshkimdi óltirmegen qazaqty qalaı qyrýǵa bolady? Bul qyrýda qandaı qısyn bar? Fon Berg málimdemesinde, «Qashqan adamdardyń úıin teksergende birneshe myltyq, orys áıelderiniń zattary men ıkonalar shyqty» dep jazǵan. Shylǵı ótirik. Qazaq myltyqty úıine jasyryp qaıtedi? Omartashynyń ıkonasyn ne istemek? Ikona degen shirkeýde turatyn zat emes pe? Mine, «osy úshin qyrdyq» deý úshin Fon Berg ótirikterin ádeıi qosqan. Jáne bul qylyǵyn maqtanyshpen jazǵan! Málimdemesiniń taǵy bir jerinde «qaıtyp kele jatqan da taǵy 4 qazaqty jeke ózim jer jastandyrdym» dep maqtanǵan. Bular jolda kele jatqan qazaqtyń bárin ata bergen ǵoı. Bul ne degen sumdyq! 

JANSÚGIROVTIŃ JAZBALARY

Alban kóterilisin burynǵy tarıhshylar Qarqara kóterilisi dep keldi. Bul durys emes. Qarqara degen jerdiń aty ǵana. Qarqara ortalyq meken bolǵan jer. Kravchenko, Morgýnov, Fon Berg bári osy jerde bolǵan. Al kóterilis Narynqol, Qyrǵyzsaı, Ketpen, Kómirshi, Taldybulaq, Ekiashar, Jalańash, Saty, Asy jaılaýynda boldy. Sonda muny qalaı bir Qarqaraǵa tańyp qoıýǵa bolady? Bul – tarıhshylardyń qateligi. Muhtar Áýezov «Qıly zamanda» Alban kóterilisi dep jazǵan. Halyqtyń qoıǵan aty osyndaı.  Alban kóterilisi týraly Ilııas Jansúgirov kóp jazǵan. Ábýbákir Soltanbekuly, Irgebaı Dáldenbaevtyń estelikteri osy Ilııastyń jazbalarynan tabyldy. Kezinde Ilııasty tergegen bir jas evreı «Ilııastyń búkil jazbalary tárkilenip, órteldi» dep akt jasaǵan. Alaıda órtelmegen bolyp shyqty. Almatyda turatyn jalǵyzbasty bir kisi dúnıeden ótken. Kórshileri álgi kisini jerlep kelip, úıin tekserse, shabadanynan arabsha jazylǵan qaǵazdar shyqqan. Muny ózderi oqı almaǵasyn, memlekettik arhıvke ótkizgen. Sóıtse, bul Ilııastyń órteldi degen jazbalary bolyp shyqqan. Almaty oblystyq arhıvinde Sáýle Boranbaeva degen qaryndasym jumys istedi. Sáýle sol jazbalardy kitap qylyp shyǵardy. Ol kitapqa men alǵysóz jazdym.

FON BERGTIŃ О́TIRIGI

Samsaly Qojabekov degen aǵamyz boldy. Qyrqynshy jyldary Jarkenttiń Partııa komıtetiniń birinshi hatshysy qyzmetin atqardy. Sol kisi óz ómirimnen estelik jazyp, maǵan berip edi. Esteliginde osy Alban kóterilisi aqıqattary aıtylady. Keıin arǵy betten kelgen taǵy bir kisiniń jazbasynan «Meniń ákemdi 1916 jylǵy kóteriliske qatysqany úshin ıtjekkenge aıdady» degen joldy oqyp qaldym. Bul málimet Samsaly aǵanyń esteliginde de bar bolatyn. Osydan bastap muny ári qaraı zertteý úshin, arhıvke bardym. Sóıtsek, bizdiń aıtyp júrgenimizdiń bári ótirik eken.  Fon Bergtiń «qazaqtar men patsha áskeri betpe-bet keldi» degen kúni – 1916 jyldyń 12 tamyzy. Fon Berg jazbasynda «Men jáne Morgýnovtyń áskeri qazaqtardy eki jaqtan qorshadyq. Qarqaraǵa 5 myńdaı qazaq keldi. Biz olardy qorshaýǵa alyp, qyrmaqshy boldyq. Alaıda olar burylyp qashty, biz bes-altaýyn atyp túsirdik» dep jazady. Al Irgebaı Dáldenbaevtyń esteliginde bul basqasha aıtylǵan. Albannyń ishinde jánibek degen rý bar. Osy jánibekter jınalyp Jalańashty shapqan. Biraq birde-bir orysty óltirmegen, bar bolǵany úılerine qýyp tyqqan. Kelesi kúni bular Qarqaraǵa qaraı jınalǵan. Irgebaı aqsaqal osy kóteriliske qatysqan.  Aqsaqal jazbasynda: «12 tamyz kúni biz 800 adam edik. Keıin bizge 200 adam qosyldy. Qarqaranyń aq úıine qaraı júrgende, patsha áskeri bizdi qorshaýǵa alǵaly jatqanyn baıqadyq. Sony bildik te burylyp qashtyq, birnesheýimiz oqqa ushtyq» dep jazǵan. Kórdińizder me, eki adam eki túrli málimet bergen. Fon Berg 5 myń adam dep keltiredi. Ol maqtanyp, kóbeıtip otyr. Fon Berg odan ári: «Kravchenkodan maǵan «Kóterilisken qatysqan qazaqtardy qýdalańdar» degen buıryq keldi. Aldymyzdan kósh kezdesti. Sol kezde óz betimmen áreketke kóshtim. Kóshtiń aldynda aqbozat mingen, keýdesine sólkebaı taqqan, aq tý kótergen kisi kele jatty. Ol adamdy atyp saldym. Eki qoly erbeń etip qulady, saıdan tómen qaraı domalady. Baryp qarasaq, sólkebaıynda III Aleksandrdyń bergen medali bar eken. Qalǵandaryn túgeldeı qyrdyq. Jarty mıllıon malyn Kravchenkoǵa qaıtardym» deıdi. Biraq qansha adamdy óltirgenin aıtpaǵan. Demek, bárin qyrǵan ǵoı. 12 tamyz kúngi oqıǵa týraly Áýbákir, Irgebaı, Aldabergenniń esteligi bar. Al myna qyrǵyn týraly eshkim bir derek keltirmegen. Demek, bir adam da tiri qalmaǵan ǵoı. Mine, Alban kóterilisiniń sıqy osy! «Kóteriliske shyqtyńdar, Patsha úkimetine qarsy boldyńdar» degen syltaýmen qazaqty qyra bergen. 

ALAShORDAShYLARDYŃ AITQANY KELDI

Simtiktiń «qatyn-bala qyrylady ǵoı» dep Uzaqqa qarsy bolǵanyn aıttyq. Alash partııasyn qurǵan qazaq zııalylary da: «Biz balalarymyzdy áskerge bereıik. Patsha úkimetine qarsy shyqpaıyq. О́ıtkeni olarda qarý bar. Halyqty beker qyrady» degen. Bizdiń tarıhshylar osyny Alashordanyń satqyndyǵy dep baǵalap keldi. Al shyn máninde, sol alashordashylardyń aıtqany keldi. Halyq toz-toz boldy, qyrǵynǵa ushyrady. Ult-azattyq kóteriliste bar­lyǵy qansha qazaq qyryldy, ony eshkim esep­tegen joq. 1916 jyldan 1986 jylǵa deıin talaı qazaqtyń qany tógildi. Munyń bári de bizdiń eseıý dáýirlerimiz boldy. О́sý, bilim alý dáýirimiz boldy. Táýelsizdik almasaq, memleketimiz bolmasa, sol sorlaǵan kúnderimizden áli de aryla almaǵan bolar edik. Demek, Táýelsizdiktiń baǵasyn bilýimiz kerek. «Áı, dúnıe-aı!» romanyn jazýdaǵy maqsatym da osy.


Jazyp alǵan Serikbol HASAN, “Aıqyn”.

 

Pikir jazý

Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

*

x

Check Also

Tól mádenıetimizdiń tamyry tereńde

«Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi» qoǵamdyq qory QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi qoldaýymen «Azamattyq bastamalardy qoldaý ...