Ótip bara jatqan 2024 jyl birqatar qoǵamdyq, saıası, ekonomıkalyq mańyzdy oqıǵalarymen este qaldy – bul jańalyqtardyń qandaı da bir deńgeıde eldiń árbir azamatyna áser etkeni sózsiz. Olardyń qatarynda sońǵy 80 jyldaǵy eń aýqymdy sý tasqyny, soǵan baılanysty eriktiler qozǵalysynyń jandanýy, Parıj olımpıadasyndaǵy jetistikter, turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres jáne taǵy basqalar bar.
Jyl qorytyndysyn shyǵarý úshin "Eýrazııalyq monıtorıng" analıtıkalyq zertteý ortalyǵy sarapshylar arasynda saýalnama júrgizip, bıyl Qazaqstannyń damýyna áser etken asa mańyzdy jetistikterdi, oqıǵalar men bastamalardy atap kórsetti. Biz osy zertteýdiń negizgi qorytyndylaryna toqtalamyz.
Saıasatta ne mańyzdy boldy?
Sarapshylarǵa joldanǵan alǵashqy suraq - jyldyń eń mańyzdy saıası oqıǵasy qandaı? Jaýaptardyń negizgi baǵyty halyqaralyq saıasat tóńireginde boldy. Osylaısha, respondentterdiń basym bóligi, atap aıtqanda 59,3% - y jaýap retinde Qazaqstannyń Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymyna tóraǵalyq etýin, taǵy 15,7% – y Túrki memleketteri uıymyna tóraǵalyq etýin, 13% – y Aral teńizin qutqarýdaǵy elimizdiń úlesin jáne taǵy 11,2% - y Ujymdyq qaýipsizdik týraly shartty uıymdastyrýdy atap ótti.
Bul sońǵy jyldardaǵy jalpy saıası úrdisti kórsetedi. Qazaqstan óziniń ulttyq múddelerin qorǵaı otyryp, sonymen qatar mańyzdy geosaıası oıynshy retindegi ustanymyn barynsha bekitken, proaktıvti syrtqy saıasat júrgizip otyrǵan memleket. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev "orta derjavalar" dep atalatyn – BUU toqyraǵan jaǵdaıda jahandyq deńgeıde dıalog qurý fýnkııasyn atqara alatyn elder tujyrymdamasyn usyndy. Qazaqstan «ortasha derjava» bolýǵa ábden laıyq, óıtkeni óz óńirinde myqty ekonomıkalyq ustanymǵa ıe, kópvektorly syrtqy saıasat júrgizedi jáne sóıte tura álemde ústemdik qurýǵa umtylmaıdy.
Osyǵan baılanysty ShYU-ǵa, Eýrazııanyń iri ekonomıkalyq jáne saıası oıynshylary qatysatyn uıymdarǵa, sondaı-aq TMU-ǵa tóraǵalyq etýi elge óziniń halyqaralyq pozıııasyn nyǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Kelesi másele 2024 jyly qoǵamǵa orasan áser etken reforma nemese zań jobasy boldy. Mundaǵy sarapshylardyń jaýaptary kelesideı: 38,7% lýdomanııaǵa qarsy túzetýler, 25,7% – otbasylyq-turmystyq zorlyq–zombylyqqa qarsy zań, 22,6% – ekonomıkany yryqtandyrý týraly jarlyq, taǵy 12,5% - qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý jáne nesıe qaýpin azaıtý.
Usynylǵan jaýaptardyń árqaısysy ondaǵan jyldar boıy jınaqtalǵan máselelerdiń naqty zańnamalyq sheshimin kórsetedi. Lýdomanııa da, turmystyq zorlyq-zombylyq ta Qazaqstan qoǵamy úshin naǵyz syn-tegeýrin boldy, biraq qazirgi zańdar arqyly sheshimin tabýda. Bul zańdardy qabyldaý - ádil qoǵam qurý jolyndaǵy alǵashqy qadam boldy. Qasym-Jomart Toqaevtyń yryqtandyrý týraly Jarlyǵyna keletin bolsaq, ol syrtqy jaǵdaılarǵa táýeldi emes, tipti syrtqy daǵdarys údegen kezde de turaqty damýǵa qabiletti ekonomıka jasaýǵa jol ashady.
Qarjy sektory
Sarapshylarǵa baǵyttalǵan máselelerdiń ekinshi bóligi qarjy jáne ekonomıka salalaryna qatysty boldy – olarǵa 2024 jylǵy úzdikter dep ataýǵa bolatyn ınvestıııalyq kompanııalar men ekinshi deńgeıli bankterdi belgileý tapsyryldy. Úzdikter qataryna Halyk Bank, Kaspi Bank, Freedom Finance (jáne jalpy Freedom toby) jáne entrkredıt banki kirip, alǵashqysy basqalarynan oq boıy ozyq shyqty.
Osy atalǵan qarjy uıymdarynyń árqaısysy burynǵy kórsetkishterin saqtaı aldy, degenmen sarapshylar Halyk Bank kóshbasshylyǵyn onyń ámbebaptyǵymen jáne úzdiksiz transformaııamen baılanystyrdy. Bul ekinshi deńgeıli bank tek jeke klıentterge nemese bızneske dep bólmesten sapaly qyzmet kórsetýdi jalǵastyrady, ár klıent toby úshin arnaıy usynystar jasaıdy, únemi jańa qyzmetter engizip, banktiń mobıldi qosymshasynda qyzmetter ekojúıesin qurady.
Negizgi jetistikter men oqıǵalar
Máselelerdiń úshinshi blogy Qazaqstannyń mańyzdy jetistikteri boldy. Saýalnamaǵa qatysqan sarapshylardyń kópshiligi (46,2%) Eldos Smetov pen Narıman Qurbanovtyń Parıjdegi Olımpıada oıyndarynda kórsetken ónerin "Jyl jeńisi" retinde atap ótti. Taǵy 28,2% – y ótken jyly Everestke kóterilgen Anar Býrashevanyń, 12,5% – y Antarktıda sýlaryn júzip ótken alǵashqy qazaq qyzy Anel Sytdykovanyń jáne taǵy 12,1% - y jyl boıy álemdik birinshilikterdegi qazaqstandyq shahmatshylardyń jeńisinen shabyttanǵanyn aıtty.
Kelesi suraq jyl serpilisi taqyryby boldy. Ǵylym, tehnologııa jáne ekonomıkadaǵy jetistikter progrestiń sımvolyna aınaldy. Munda sarapshylardyń kópshiligi (80% - dan astamy) elimizdegi klınıkalyq synaqtardyń birinshi kezeńinen sátti ótken qaterli isikke qarsy preparatty atap ótti. Sondaı-aq, onkopaıentterge arnalǵan EKU tehnologııasynyń engizilýi, mundaı paıentterdiń stresske tózimdiligin arttyratyn ósimdik geniniń anyqtalýy jáne JI kómegimen antıdenelerdi jyldam generaııalaý tehnologııasy – jyl serpilisi dep ataýǵa turarlyq dúnıeler.
Olardyń árqaısysy Qazaqstanda ǵylym bar ekenin jáne onyń damyp qana qoımaı, álemdik deńgeıdegi zamanaýı tehnologııalar kóshine ileskenin rastaıdy.
Áleýmettik bastamalar týraly
Zertteýdegi jeke blok qoǵamdaǵy ózgeristerge arnaldy. Mysaly, Qazaqstanda meenattyq dástúr qalyptasqan, iri kásipkerler ózekti áleýmettik máselelerdi sheshý úshin qarajat bóledi. Suraq: "2024 jyly qoǵamnyń damýyna jáne qaıyrymdylyqqa kim kóp úles qosty?”
Sarapshylar osy bólim boıynsha "Jyl meenaty" retinde Tımýr Qulybaevty atap ótti, ol sý tasqynynyń saldarymen kúres aıasynda muqtaj jandarǵa 1400 úı men páter salý úshin 38,3 mıllıard teńge kóleminde qarajat bóldi. Bul baǵalaý tarıhı nátıjelerge de negizdelgen dep boljaýǵa bolady, óıtkeni kásipkerdiń "Halyq" qaıyrymdylyq qory azamattarǵa kópten beri belsendi túrde kómektesip keledi: Arys qalasynda oq-dárilerdiń jarylýynan týyndaǵan tótenshe oqıǵa kezinde, koronavırýs pandemııasy kezinde, basqa da osyǵan uqsas jaǵdaılarda qoǵamnan alshaq qalmaı, qol ushyn sozdy.
Sondaı-aq, sarapshylar meenattar qatarynda - Qyzylorda áýejaıynyń jańa termınalynyń qurylysyna kómektesken Bolat Ótemuratovtyń, aýyl oqýshylarynyń bilim alýyn qoldaıtyn Aıdyn Rahymbaevtyń jáne STEM-bilim berý jáne jas ǵalymdardyń taǵylymdamadan ótý granttaryn qarjylandyratyn Ǵalymjan Esenovtyń esimderin atady.
Sý tasqyny kezinde meenattyq, qaıyrymdylyq taqyrybymen birge birlik pen patrıotızmniń úlgisine aınalǵan áleýmettik bastamalar alǵa shyqty. Saýalnamaǵa qatysqan sarapshylardyń shamamen 60% - y kóktemgi sý tasqyny kezindegi eriktiler men zardap shekkenderge tasqynnan keıin kómek kórsetýshilerdiń eńbegin atap ótti. Taǵy 19,4% – qalalar men aýyldardyń qoǵamdyq keńistiginde tártip ornatýdy kózdeıtin "Taza Qazaqstan" akııasyn, 10,6% – erekshe qajettilikteri bar adamdar úshin nysandardyń qoljetimdiligin arttyrýshy "Shekarasyz Mádenıet" bastamasyn jáne 8,4% - "Balalar kitaphanasy" baǵdarlamasyn atap ótti.
Mádenıet pen sporttaǵy trendter
Qoǵam ómiriniń mańyzdy bóligi retinde sarapshylar mádenıetti, onyń ártúrli baǵyttaryn atap ótti.
Eń kóp qoǵamdyq qyzyǵýshylyq týdyrǵan jyl fılmi men telehıkaıasy týraly suraqqa saýalnamaǵa qatysqandardyń 47,1% – y "Dástúr", 23,7% - y "Sheker. Sońǵy múmkindik" jáne 10,5% - "Úkim" kartınalaryn atap ótti. Basqa da mańyzdy jobalardyń qatarynda "Anel", "Oıan, qazaq" jáne basqa da lentalar ataldy. Olardyń árqaısysy mádenı ǵana emes, sonymen birge qoǵamdyq ómirge áser etip, qyzý pikirtalas týdyrdy.
Mýzyka salasyna keletin bolsaq, Irına Kaıratovna tobynyń "Aıdahar" (56,3%), ánshi Adamnyń – «Júrek» (19,1%), Irına Kaıratovna, Kairat Nurtas, Jamal & Ganja qosylyp shyrqaǵan – "Tun" (13,3%) jáne Ghetto Dogs-tyń "Tateler" (9,8%) atty kompozıııalary «Jyl áni» dep ataldy.
Jyl kitaby retinde sarapshylar Vıktor Elıseevtiń "90-jyldardyń balalary" (39,1%), Aleksandr Levınniń "Jako" (19,8%) romanyn, Qaırat Qojamjarovtyń "Óltirýshi kim" (19%) jáne Iýrıı Serebrıanskııdiń "Altynshash" kitabyn 12,6% daýyspen atap ótti.
Sport salasyndaǵy jetistikter
Jyl sportshysy retinde sarapshylar Olımpıada chempıony Eldos Smetovti tańdady, ol 60,9% daýys jınady. Odan keıingi orynda - gımnastıkadan Qazaqstannyń birinshi Olımpıada júldegeri Narıman Qurbanov, sondaı-aq bıylǵy Paralımpıada chempıondary Devıd Degtıarev pen Aqmaral Naýatbek tur.
Buqaralyq is-sharalardyń arasynan kúzde Astanada ótken Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndary úzdik dep tanyldy. Onyń eldiń ımıdji úshin mańyzdylyǵyn saýalnamaǵa qatysqan sarapshylardyń tórtten úsh bóligi atap ótti. Sondaı-aq, "be Woman" forýmy, Ulttyq quryltaı jáne Astana Indoor Meeting 2024 jyly úlken qoǵamdyq pikir týdyrdy.
Ótken jyly qandaı tujyrymdar jasaldy?
Bloktardyń biri "qandaı oqıǵa bizdiń ómirge degen kózqarasymyzdy ózgertti?" degen suraqqa jaýap izdedi. Munda respondentter áleýmettik jelilerde qyzý pikirtalas týdyrǵan barlyq negizgi taqyryptardy atap ótti. Birinshisi - Talǵardaǵy kisi ólimine baılanysty "Sherzat isi". Bul is barysynda, esterińizge sala keteıik, birqatar sheneýnikter otstavkaǵa ketti, quqyq qorǵaý organdarynda reforma jasaldy, jalpy bul is Qazaqstanda ádiletti qoǵam qurylysyn nyǵaıtýǵa yqpal etti.
Basqa da mańyzdy oqıǵalardyń qatarynda Youtube platformasynda sot otyrystaryn translıaııalaý tájirıbesiniń qolǵa alynýy boldy, onyń birinshisi - Qýandyq Bıshimbaevqa qatysty sot proesi. Sot júıesiniń ashyqtyǵyn arttyrý arqyly myńdaǵan azamattar proess barysyn baqylaı aldy.
Sý tasqynynan zardap shekkenderge kómektesý úshin jınalǵan 1,5 mlrd teńgeden astam qarajatty jymqyrdy dep kúdikke ilingen qaıyrymdylyq qorynyń quryltaıshysy Perızat Qaırat isi "Jyldyń eldi túńildirgen jaǵdaıy" dep ataldy. Týyndaǵan jaǵdaı qaıyrymdylyq salasyn qalaı retteýge jáne ony ashyq etýge bolady, qorlar uıymdastyrýshylardy baıytý úshin emes, muqtajdardyń múddesine jumys isteýi úshin qaıtpek kerek degen suraq týyndady. Bul másele boıynsha sarapshylardyń 70% - y óz daýystaryn berdi.
Taǵy bir kóńil qaldyrǵan oqıǵa - Stanıslav Cherchesovtyń Qazaqstan fýtbol quramasyn jattyqtyrýy boldy, komanda barlyq matchtarda jeńilip, birde-bir gol soǵa almady.
Jyldyń basty "Mádenı trendi" retinde kıim men aksessýarlardaǵy etnıkalyq elementterdiń qaıta sánge enýi anyqtaldy. Sol sııaqty sarapshylar qazaq meıramhanalarynyń tanymaldylyǵynyń artqanyn jáne qazaqtyń aspazdyq dástúrlerine negizdelgen jańa taǵamdardyń jasalǵanyn, kınoteatrlardaǵy qazaqstandyq fılmderdiń kassalyq jıyndar boıynsha jetistikterin jáne áleýmettik jeliler men blogtardaǵy qazaq tilindegi kontenttiń úlesiniń artqanyn atap ótti. Bul qazaqstandyqtardyń mádenıet salasyndaǵy jetistikterin jáne ulttyq biregeılikti nyǵaıtýyn taǵy da rastady.
Jyl adamy - Toqaev
Sarapshylar úshin sońǵy másele "Jyl adamy 2024" tańdaýy boldy jáne bul rette biraýyzdan el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev tańdaldy.
2024 jyly prezıdent Toqaev eldiń damýynda jáne onyń halyqaralyq arenadaǵy ustanymyn nyǵaıtýda sheshýshi ról atqardy.
Sarapshylar onyń halyqaralyq proesterge yqpal ete alatyn "orta derjava" retindegi Qazaqstan tujyrymdamasyn tabysty ilgeriletýin atap kórsetti. Qazaqstannyń ShYU men TMU-ǵa tóraǵalyq etýi Toqaevtyń kópvektorly saıasatynyń tıimdiligin kórsetip, iri álemdik jáne óńirlik oıynshylarmen yntymaqtastyqty nyǵaıtty.
Basty jetistikterdiń biri energetıkaǵa ınvestıııalar tartý jáne ınfraqurylymdy jańǵyrtý boldy, bul ekonomıkany nyǵaıtty. Toqaev áleýmettik ortany jaqsartýǵa baǵyttalǵan zańdar qabyldaýǵa bastamashy boldy.
Osy jyldyń kókteminde sý tasqyny kezinde Toqaev daǵdarystyń saldarymen kúresý úshin halyqtyń, Forbes tizimindegi iri kásipkerlerdiń jáne memlekettik qurylymdardyń kúsh-jigerin biriktire otyryp, tıimdi kóshbasshylyq tanytty. Bul qadam onyń qıyn sátterde ultty shoǵyrlandyrý jáne qazaqstandyqtarǵa qoldaý kórsetý qabiletin dáleldedi.
Toqaevtyń syrtqy saıasaty Qazaqstannyń senimdi jáne pragmatıkalyq áriptes retindegi bedelin nyǵaıta otyryp, Reseımen, Qytaımen, Eýropa jáne Taıaý Shyǵys kóshbasshylarymen baılanysty nyǵaıtýǵa yqpal etti.
Sarapshylar Toqaevtyń bıylǵy is-áreketi strategııalyq kózqaras pen eldiń ornyqty damýyna umtylysty kórsetkenin atap ótti.
