Ulttyq mádenıetimizdiń erekshe qyrlaryn tanytatyn ónerdiń qaıtalanbas túriniń biregeıi – Qýyrshaq teatry. Onyń tamyry tereń tarıhpen astasyp, halyqtyń rýhanı baılyǵyn saqtaýǵa jáne damytýǵa úlken úles qosyp keledi. Qýyrshaq teatrynyń ult rýhanııatyndaǵy mańyzy men qundylyǵy tek óner salasynda ǵana emes, sonymen qatar ulttyq sana-sezimdi tárbıeleýde de aıryqsha oryn alatyny anyq. Qazaq halqynyń mádenı murasynda qýyrshaq óneri kóneden kele jatqan dástúrlermen tyǵyz baılanysty. Ata-babalarymyz bala oıynshyqtary arqyly ertegi, ańyz, ápsana syndy rýhanı qundylyqtardy urpaqtan urpaqqa jetkizgen. Búginde Qýyrshaq teatry osy dástúrdiń zamanaýı jalǵasy retinde ulttyq ıdeıalardy, mádenıet pen tarıhty jańa býynǵa jetkizýdiń tıimdi quraly bolyp tabylady.
Respýblıkamyzdyń Almaty qalasyndaǵy tuńǵysh qýyrshaq teatry alǵash ashylǵan kúninen bastap kórermenderdi, ásirese balalardy, rýhanı-adamgershilik qundylyqtarǵa baýlyp keledi. Tamyrly tarıhqa ıe óner ordasynyń qoıylymdary kórermen sanasyna jaqsylyq pen jamandyqtyń aıyrmashylyǵy, dostyq, adaldyq, ádildik, t.b. asyl qasıetterdi nasıhattaýdy júzege asyrýda. Qýyrshaq keıipkerleriniń beınesi arqyly estetıkalyq talǵamdy qalyptastyrýda erekshe ról atqarýda. Óıtkeni, balanyń qııaly men shyǵarmashylyq qabiletterin damytýǵa qýyrshaq teatrynyń yqpaly zor.
Almaty Memlekettik qýyrshaq teatryna bıyl 90 jyl tolmaq. 1935 jyly 10 qazanda negizi qalanǵan óner oshaǵy kúni búginge deıin úzdiksiz jumys jasap, ult rýhanııatynyń altyn arqaýyna aınalyp otyr. Torqaly toıdy Halyqaralyq deńgeıde atap ótý josparlanýda. 90 jyldyqtyń aldyndaǵy 2024 jylǵy Ulý jyly – Qýyrshaq teatry ujymy úshin shyǵarmashylyq izdenisterge toly, jańa shyńdalý men tyń ıdeıalardy júzege asyrǵan, sondaı-aq qýanyshqa kenelgen erekshe kezeńderdiń biri boldy. Osy maýsymda sahna tórine shyqqan premeralar kásibı teatr zertteýshileri men BAQ ókilderiniń erekshe qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy. Teatrdyń damýyna shynaıy janashyrlyq tanytyp, onyń órkendeýine qajetti barlyq jaǵdaıdy jasap otyrǵan Almaty qalasynyń Mádenıet basqarmasy, shyǵarmashylyq toptyń eńbegi men teatr ákimshiliginiń jańashyl kózqarasy – Qýyrshaq teatrynyń jańa bir bıik beleske kóterilýiniń negizin qalady.
Búgingi tańda Qýyrshaq teatry – tek balalardyń ǵana emes, eresekterdiń de qyzyǵýshylyǵyn týdyratyn óner salasy. Qazirgi zaman rejısserleri ulttyq taqyryptardy jańasha qyrynan ashyp, zamanaýı tehnologııalardy paıdalana otyryp, qoıylymdardyń kórkemdik sapasyn arttyrýda. Qýyrshaq teatrynyń ınternaıonaldyq deńgeıde de joǵary baǵalanýy – onyń tek ulttyq sheńbermen shektelmeıtinin, jalpy adamzattyq qundylyqtardy pash etetinin kórsetedi. Osy oraıda, 2024 jyly teatr ujymy kórermen nazaryna belgili boksshy Bekzat Sattarhanovtyń rýhyna arnalǵan «Chempıon» (rej. O. Aqjarqyn-Sársenbek), álem ádebıetinde áıgili ertegi «Etik kıgen mysyq» (rej. B.Momynjanov), Grýzııa Memleketiniń rejısseri Nıkoloz Sabashvılı sahnalaǵan Nıkolaı Gogoldiń «Shekpen», Hans Krıstıan Andersenniń «Qar hanshaıymy» (rej. G.Laıko) shyǵarmalarymen tolyqty. Sondaı-aq, teatrdyń boıtumaryna aınalǵan «Qýyrshaq dýman» qoıylymy jańasha baǵytta «Juldyzdy qýyrshaqtar» ataýymen qaıta jandandy. Atalmysh qoıylym tek balalardy ǵana emes, eresekterdi de qýanyshqa bóleıtin qoıylym. Onyń basty maqsaty – qýyrshaq teatry óneriniń alýan túrliligin tanytý jáne ulttyq mádenı murany dáripteý. Teatr sheberleri daıyndaǵan qýyrshaqtardyń árqaısysy erekshe tehnıka men ulttyq naqyshqa ıe. Jalpy, jyl boıynda teatr sahnasynda 1390 spektakl qoıylyp, ony 92 000 kórermen tamashalady.
Teatr úshin mańyzdy oqıǵalardyń biri – Gúrjistannyń Batýmı, Borjomı, Ahalıhe, Kýtaısı, Tbılısıde qalalarynda halyqaralyq gastroldik sapary ótti. Gastrol aıasynda gúrjistandyqtar nazaryna teatr repertýaryndaǵy Shekspırdiń «Makbet. Illıýzııa» (rej. D.Jumabaeva) qoıylymy usynylyp, zor qoshemetke ıe boldy.
Álemniń ár túkpirinde ótip jatqan Qýyrshaq teatrlarynyń festıvalderi túrli mádenıetterdiń shyǵarmashylyq jumysyn tanystyrýǵa múmkindik beredi. Qýyrshaq teatrynyń ózindik erekshelikteri, dástúrleri men jańashyldyqtary arqyly mádenıetaralyq baılanys nyǵaıady. Bul festıvalder halyqaralyq deńgeıde ónerpazdar men kórermender arasynda mádenı dıalogty qalyptastyratyny haq. Búginde Memlekettik qýyrshaq teatrynyń ujymy jyl saıyn jańa ıdeıalar men ınnovaııalyq tásilderdi meńgerý, jahandyq arenadaǵy qazaq qýyrshaq ónerin keńinen nasıhattaý maqsatynda túrli festıvalderge qatysýdy dástúrge aınaldyrǵan. Ulý jyly da 3 halyqaralyq festıvalge qatysyp, respýblıka mádenıetiniń oń ımmıdjiniń artýyna yqpal ete otyryp, júldeli oryndarǵa ıe boldy.
Óner ordasy 2024 jyldyń shilde aıynda Kanadanyń Ottava qalasynda ótken I Halyqaralyq «Ottava» qýyrshaq teatrlary festıvaline «Romeo men Djýletta» (rej. D.Jumabaeva) spektaklimen qatysyp, «Gran-prı» júldesin ıelendi. Qyrkúıek aıynda Belarýs Respýblıkasynyń Grodno qalasynda ótken Halyqaralyq «Lıalki nad Nemanom» qýyrshaq óneri festıvaline «Qazdar men aqqýlar» (rej. A.Zaıev) qoıylymymen qatysyp, arnaıy dıplomǵa ıe boldy. Sonymen qatar, 23-27 qyrkúıek kúnderi aralyǵynda Gúrjistannnyń Batýmı qalasynda ótken II Halyqaralyq «Batýmı» qýyrshaq teatrlar festıvaline «Shekpen» (rej. N.Sabashvılı) spektaklimen qatysyp, «Úzdik rejısser» nomınaııasyn jeńip aldy.
Qýyrshaq teatry – halyqtyń mádenı kodyn saqtap, ony keıingi urpaqqa jetkizetin mańyzdy qural. Ol ulttyń ótkenin, búginin jáne bolashaǵyn biriktiretin altyn arqaý ispetti. Qoıylymdardaǵy ulttyq naqyshtar, dástúrli án-kúı men ańyzdar – barlyǵy ulttyq rýhty nyǵaıtyp, kórermenniń boıynda maqtanysh sezimin oıatady. Osy tusta 2024 jyly kásibı damýǵa asa mán berip, Almaty qalasy ákimdigi Mádenıet basqarmasynyń qoldaýymen teatr qyzmetkerleri Kanada, Reseı elderinde Halyqaralyq biliktilikterin arttyrdy.
2024 jyly Almaty qalasynyń Memlekettik qýyrshaq teatrynyń basty jetistikteriniń biri – Almaty kúnine oraı qala ákimi Erbolat Dosaevtyń tabystaýymen «Almaty qalasynyń Qurmetti azamaty» ataǵyn alýy boldy.
Sondaı-aq qýyrshaq ónerine qosqan úlesteri úshin teatrdyń 5 qyzmetkeri memlekettik marapattarǵa ıe boldy: «Mádenıet úzdigi» tósbelgisimen artıster men mamandar Raýan Ýkarova, Maqsat Kamalov, Qaırat Chýjetov; «Qurmet» ordenimen artıst Sábıla Abýeva marapattaldy. Jaryq qoıý mamany Qaırat Chýjetov Qazaqstan Teatr qaıratkerleri odaǵynyń «Eńlikgúl – 2024» teatr syılyǵynyń «Qoıylymdaǵy úzdik jaryq qoıý» nomınaııasynda jeńimpaz atandy.
Teatr ordasy Halyqaralyq teatr synshylary qaýymdastyǵynyń «Synshylar júldesi – 2024» marapatyn kelesi nomınaııalar boıynsha ıelendi: «BAQ-pen jumystaǵy jyldyń úzdik teatry», «Jyldyń úzdik qýyrshaq teatry qoıylymy» («Shekpen», rej. N.Sabashvılı), «Jyldyń úzdik qýyrshaq teatry ártisi» (Shohan Qulnazarov).
Qýyrshaq teatry – ámbebap óner túri. Ol til men ultqa táýelsiz vızýaldyq jáne sımvoldyq ádister arqyly túrli halyqtar men mádenıetter arasynda ózara túsinistikti arttyrady. Birlesken jobalarda ár eldiń dástúrleri men erekshelikterin qýyrshaq óneri arqyly kórsetip, mádenı almasýǵa jaǵdaı jasaıdy. 2024 jyly Almaty qalasynyń Memlekettik qýyrshaq teatry Polshanyń «BAJ» teatrymen birlese shyǵarmashylyq joba júzege asyryp, aktrısa Araı Saqtaǵanova «Skrıpkashy qyz» qoıylymynda basty róldi somdady. Mundaı halyqaralyq birlesken jobalar qýyrshaq teatr ónerpazdaryna jańa ádister men tehnologııalardy meńgerýge múmkindik beredi. Ártúrli elderden kelgen mamandardyń tájirıbe almasýy zamanaýı qoıylymdar jasaýǵa, sonymen qatar dástúrli tehnıkalardy qaıta jańǵyrtýǵa jol ashady.
Qýyrshaq óneri arqyly áleýmettik máselelerdi qozǵaý, qoǵamdaǵy qundylyqtardy nasıhattaý jáne mádenıetaralyq dıalogty damytýǵa bolady. Telearna bul taqyryptardy barynsha kóp adamǵa jetkizýdiń eń tıimdi platformalarynyń biri bolyp tabylatynyn jaqsy bilemiz. Osy tusta óner ujymy respýblıkalyq «Balapan» telearnasymen birlesip, teatr artısteri jáne qýyrshaq keıipkerleriniń qatysýymen «Qaıyrly tún, balapan!» baǵdarlamasyn daıyndady. Qýyrshaq ónerin respýblıkalyq telearna arqyly nasıhattaý eldegi mádenıetke qyzyǵýshylyqty arttyryp, qýyrshaq teatrlaryna kelýshiler sanyn kóbeıtýge jáne elimizdiń mádenı brendi retinde tanylýyna yqpal etpek. «Balapan» telearnasynyń qýyrshaq teatry ónerin qoldaýy – onyń áleýetin halyq arasynda keńinen tanymal etý, mádenı qundylyqtardy saqtaý men nyǵaıtý jolyndaǵy mańyzdy qadamdardyń biri bolyp tabylatyny sózsiz.
2024 jyldyń qazan aıy Almaty qalasynyń mádenı ómiri túrli jarqyn sharalarmen erekshelendi. Solardyń biregeıi Almaty qalasy Mádenıet basqarmasynyń qoldaýymen Almaty Memlekettik qýyrshaq teatrynyń uıymdastyrýymen II Halyqaralyq «Almaty Puppet Festival» qýyrshaq teatrlar festıvali ótti. Óner merekesi Respýblıka kúnine oraılastyryldy.
Ekinshi ret ótken festıvalge Qytaı, Polsha, Chehııa, Gúrjistan, Bolgarııa, Túrkııa, Ázirbaıjan, Ózbekstan, Reseı jáne Qazaqstan syndy 11 memleketten 15 teatr qatysty. Festıval maqsaty – qýyrshaq teatry óneriniń kórkemdik-estetıkalyq izdenisi arqyly teatr janrynyń kókjıegin keńeıte otyryp, halyqaralyq shyǵarmashylyq qatynasty nyǵaıtý, kórermendi qýyrshaq teatry áleminiń zamanaýı shyǵarmashylyǵymen tanystyrý boldy. Festıvalde álemdik jáne otandyq qýyrshaq teatrynyń damý tendenııalary, jańashyl baǵyttary men zamanaýı erekshelikterin aıqyndaıtyn qoıylymdar usyný arqyly qala turǵyndary men qonaqtarynyń rýhanı qundylyqtary artyp, Almaty qalasynyń halyqaralyq deńgeıde ımmıdjiniń qalyptasýyna úles qosý syndy nátıjeler júzege asyryldy.
Eske sala ketetin jaıt, Almaty qalasynyń ákimi Erbolat Dosaevtyń tikeleı qoldaýymen 2023 jylynyń jeltoqsan, 2024 jyldyń qańtar aılarynyń aralyǵynda teatr ǵımaraty qaıta jóndeý jumysynan ótti. Jóndeý jumystary nátıjesinde teatr ǵımaraty tolyqqandy jańartylyp, kórermender úshin tartymdy áli jaıly atmosfera qalyptasty. Dybys pen jaryq, sahna qondyrǵylary jańartylyp, spektakl kórsetilimderiniń sapasy artty. Jóndeý jumystarynyń nátıjeli ári teatrǵa qadam basqan ár janǵa jaǵymdy jaǵdaı syılaý maqsatynda Almaty qalasynyń Memlekettik qýyrshaq teatry teatr foıesin jańartý jumystaryn 2024 jyldyń 1 qarashasynda bastap, 2024 jyldyń 30 qarashasynda aıaqtady. Qazirgi ýaqytta teatr foıesi kúrdeli jóndeýden ótti.
Qýyrshaq teatrynyń mańyzy – onyń tek óner týyndysy ǵana emes, halyqtyń rýhanı álemin baıytatyn erekshe qundylyq ekendiginde. Qaı kezeńde bolmasyn Qýyrshaq teatry ulttyq bolmysymyzdy saqtap, urpaqqa jetkizýdiń jarqyn úlgisi bolyp qala bermek. Ulttyq ónerimizdi damytý, ony jańa belesterge kóterý jáne halyq arasynda keńinen nasıhattaý maqsatynda Memlekettik qýyrshaq teatry áli de kóptegen mańyzdy jumystardy júzege asyratyny anyq. Shyǵarmashylyq izdenisti toqtatpaı, jańa baǵyttarǵa batyl qadam jasap júrgen ujymnyń óner keńistiginde joǵary jetistikterge jetetinine kámil senemiz. Kez kelgen jastaǵy kórermenge qýanysh pen erekshe áser syılaıtyn osy óner ordasyna kelip, ýaqytty mándi ótkizip, rýhanı baılyqqa bólenýge shaqyramyz.
Amangeldi Almat
Memlekettik qýyrshaq teatrynyń dırektory
