ERBOLAT MUHAMEDJAN: «Afrıkalyq aborıgender» sózi keı halyqty tómendetý retinde qabyldanýy yqtımal

434
Adyrna.kz Telegram

Jańbyrshınnyń málimdemesinen kásibılikti jıi saqtamaıtyny baıqalady.

Májilis depýtaty «biz afrıkalyq aborıgender emespiz» degen málimdemesi qoǵamda úlken rezonans týdyryp, halyqtyń nazaryn tek osyǵan aýdardy. Al, áýe salasyndaǵy negizgi máseleler nazardan tys qaldy. Qatelespesem bul birinshi ret emes: buǵan deıin de Jańbyrshın ekologııalyq máseleler boıynsha belgili ekolog Mels Eleýsizovke qatty sóılep, qoǵam nazaryn ózine aýdarǵan edi. Bul sózdiń ózi daý týdyryp, rıtorıkanyń shekarasyn saqtaý kerektigin kórsetti. Mundaı rıtorıka qanshalyqty oryndy jáne kásibı?

Meniń oıymsha etıka men kásibılikke syn. Depýtat halyqtyń ókili retinde ár sózin oılanyp aıtýy tıis. Alaıda sońǵy pikirleri bul turǵyda suraq týdyrady.

Al, «Biz afrıkalyq aborıgender emespiz» degen sóz Qazaqstannyń halyqaralyq bedeline keri áserin tıgizýi múmkin. Bul sóz keıbir halyqtardy tómendetý retinde qabyldanýy yqtımal. Sondaı-aq, Eleýsizovpen bolǵan jaǵdaı depýtattyń etıkalyq normalardy saqtamaǵanyn aıǵaqtaıdy.

Meniń oıymsha, depýtattyń basty mindeti – halyqty tyńdap, konstrýktıvti dıalog júrgizý. Emoııaǵa berilip, qarsylasty kemsitetin sóz aıtý, meıli ol basqa depýtat bolsyn, meıli qoǵam qaıratkeri bolsyn, kásibıliktiń jetispeýin kórsetedi.

Parlamentte pikirtalas mádenıetin qalyptastyrý óte mańyzdy. Ulybrıtanııa nemese Japonııa sekildi damyǵan elderdiń tájirıbesinde depýtattar emoııasyn baqylap, sózderiniń saldaryn eskerip otyrady. Qazaqstan depýtattaryna da rıtorıka men etıka erejelerin saqtaý arqyly saıası mádenıetti damytý qajet.

Parlamenttik jumys faktilerge negizdelgen, dáleldi jáne konstrýktıvti pikirtalastardy talap etedi. Ashýǵa berilgen depýtattyń sózi keıde máseleniń mańyzyn tómendetip jiberýi múmkin. Joǵaryda jazǵanymdaı, halyqtyń arasynda tek depýtattyń Fosterge “kúlmeńiz, afrıkalyq aborıgender emespiz” degeni talqylanýda. Negizgi máseleler osyndaı emoııadan keıin tys qaldy.

Depýtattar qoǵamdyq málimdeme jasaǵanda abaı bolýy tıis. Halyqaralyq jáne ishki aýdıtorııa aldynda qurmet pen beıtaraptyqty saqtaý – kásibı saıasatkerdiń mańyzdy qasıeti dep esepteımin.

Erbolat Muhamedjan

 

 

Pikirler