Ult rýhanııatynyń qasıetti qara shańyraǵy

138
Adyrna.kz Telegram

2024 jyldyń 20 jeltoqsanynda Qazaqstan Respýblıkasy Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi Ǵylym komıteti M.O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń 90 jyldyq mereıtoıy aıasynda Astana qalasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq akademııalyq kitaphanasynyń «Konstıtýııa zalynda» Instıtýttyń uıymdastyrýymen «Ulttyq ádebıettaný men ónertaný: tarıh taǵylymy jáne zamanaýı izdenister» atty saltanatty jıyn ótti.

 Sharaǵa memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, Senat depýtattary, belgili ádebıettanýshy jáne ónertanýshy ǵalymdar, BAQ ókilderi qatysyp, Instıtýttyń qazaq rýhanııatyndaǵy, tarıhyndaǵy alatyn orny týraly keńinen pikirler aıtty. Jıyn barysynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi Baýyrjan Omarov, Parlament Senatynyń depýtaty Altynbek Nuhuly qatysyp, quttyqtaý lebizderin jetkizdi. Sonymen birge QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbektiń quttyqtaý hatyn Til saıasaty komıtetiniń tóraǵasy Erbol Erdembekuly Tileshov, QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaevanyń quttyqtaýyn Kitap isi basqarmasynyń basshysy Almaz Myrzahmet oqysa, Túrki Akademııasynyń prezıdenti Shahın Mustafaevtyń hatyn Akademııanyń vıe-prezıdenti Ashat Asylhanuly Kesikbaev, Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń rektory Dýman Orynbekovtyń quttyqtaýyn fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Baýyrjan Amangeldiuly Erdembekov tabystady.

 Sonymen birge sharaǵa L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıteti, «Abaı akademııasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýty, Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵy, Qazaq ulttyq horeografııa akademııasy jáne Qazaq Ulttyq óner ýnıversıtetiniń ujymdary qatysyp, jyly lebizderin bildirdi.

 Jıyn barysynda Instıtýttyń osy ýaqytqa deıingi atqarǵan jumystary jóninde aqparat berilip, 2024 jyly shyqqan ǵylymı eńbekteriniń tusaýkeser rásimi ótti. Atap aıtqanda: Ahmet Baıtursynuly, Maǵjan Jumabaev shyǵarmalarynyń akademııalyq tolyq jınaǵy, «Folklor jáne qoǵamdyq sana», «HHI ǵasyr ádebıettanýy: termınder sózdigi», «M.O. Áýezov shyǵarmashylyǵyn mádenıetter dıalogy aıasynda zertteý», «Abaı murasyndaǵy ulttyq jáne jalpyadamzattyq: ýaqyt pen keńistiktegi rýhanı tranzıt», «Qazaq postfolklory», «Túrki halyqtary qaharmandyq eposynyń salystyrmaly tıpologııasy», «Balalar ádebıetiniń pánaralyq aspektileri», «Alash qaıratkerleri jáne ulttyq folklor», «Altyn Orda dáýiri jáne qazaq folklory», «Qazirgi poezııadaǵy modıfıkaııa: stıl, yrǵaq, forma», «Alpamys batyr» jyrynyń úsh tildegi nusqasy», «Qazaqstandyq ónertaný ǵylymy: postkeńestik dáýirdi zertteýdiń jańa tásilderi», «Sydyq Muhamedjanovtyń shyǵarmashylyǵy: ýaqyt enshisindegi ǵasyrlar úni», «Jańa qazaq ádebıeti: daryndy jastardyń shyǵarmashylyq jetistikteri», «Ortalyq Azııa ádebıeti: postotarlyq estetıka jáne ádebı baılanystar», «Izobrazıtelnoe ıskýsstvo ı arhıtektýra Kazahstana v perıod nezavısımostı: stıl epohı ı preemstvennost tradııı», «Kazahskaıa tema v rýsskoı lıteratýre: ımagologıcheskıı dıskýrs» atty ujymdyq monografııalardyń, «Sherıazdan Eleýkenov jáne ádebıettaný ǵylymynyń ózekti máseleleri», «Áýezov úıi» ǵylymı-mádenı ortalyǵy jáne mýzeıdi qalyptastyrýdaǵy Láılá Áýezovanyń tarıhı róli», «Qazirgi ádebıettaný, ónertaný jáne folklortanýdyń ózekti máseleleri», «Orazgúl Nurmaǵambetova jáne epostaný máseleleri» atty halyqaralyq konferenııa materıaldarynyń tusaýkeser rásimi ótti.

 Jıynǵa Almaty qalasynan «Áýezov mýzeı-úıiniń» jyljymaly kórmesi arnaıy ákelinip, Astana qalasynyń jurtshylyǵyna tanystyryldy.

 Jıyn sońynda M.O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty men Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq akademııalyq kitaphanasy arasynda yntymaqtastyq memorandýmy jasaldy. Sondaı-aq Instıtýttyń Astana qalasyndaǵy kúnderi aıasynda ótkizgen is-sharalaryna kómek kórsetken mekeme basshylary men uıymdastyrýshylarǵa alǵys hat tapsyryldy.

Pikirler