Búgingi dáýir adamzatqa jańa múmkindikter usynýmen qatar, úlken qıyndyqtardy da ala kelýde. Aqparat óndirisi men onyń taralý jyldamdyǵyna ilesý barǵan saıyn qıyndap bara jatqan zamanda, kommýnıkaııa ekojúıesi túbegeıli ózgeris proesinen ótýde. Alaıda bul ózgeris úderisi oń ilgerileýdi qamtýmen birge, adamgershilik, mádenı jáne rýhanı synaqtardy da qosa alyp kelýde.
Tehnologııanyń qarqyndy damýy kúndelikti ómirimizdiń ajyramas bóligine aınalǵan jasandy ıntellekt pen algorıtmderdi jaı qural retinde ǵana emes, sonymen qatar kúshterdiń tepe-teńdigin qaıta anyqtaıtyn yqpaldy faktorǵa aınaldyrdy.
Aqıqat pen jalǵannyń arasyndaǵy shekara kún ótken saıyn buldyrlanyp, adamzat “aqıqat daǵdarysy” dep sıpattaýǵa bolatyn belgisizdikter toryna tap bolýda. Osyndaı úlken synaqtarmen betpe-bet kelgen biz bul máselelerdi eńserýdiń jalǵyz joly tıimdi kommýnıkaııa strategııalaryn ázirleý ekenin jaqsy bilemiz.
Tehnologııamen birge túbegeıli ózgerip jatqan kommýnıkaııa ekojúıesiniń múmkindikteri men qaýipterin qoǵam ıgiligi úshin tıimdi taldap, basqarý – bizdiń basty mindetimiz. Qazirgi damý úrdisteri qoǵamdardyń kommýnıkaııa salasyndaǵy ádetterin ózgertip, ıfrlyq medıa ómirimizdiń mańyzdy bóligine aınaldy. Bul ózgeristiń eń tańqalarlyq tusy – jasandy ıntellekttiń kommýnıkaııa proesterine tıgizetin áseri arqyly baıqalady.
Jasandy ıntellekt quraldary bizdiń álemimizdi jáne barlyq salalardy jyldam ózgeriske ushyratýda. Búgingi tańda jasandy ıntellekt strategııalyq kommýnıkaııada oılaý júıesin túbegeıli ózgertetin kúsh retinde kórinis tabýda. Derekterdi taldaý, mazmun jasaý jáne daǵdarysty basqarý sekildi salalarda usynyp otyrǵan múmkindikteri birneshe jyl buryn ǵana elestetý qıyn bolǵan jyldamdyq pen tıimdilikti qamtamasyz etýde. Keshe ǵana ǵylymı-fantastıkalyq fılmderde ǵana kórinetin ıdeıalar búginde árkimge qoljetimdi bola bastady.
Alaıda, tehnologııanyń bul oń baǵyttaǵy ilgerileýi durys maqsatta paıdalanylmaǵan jaǵdaıda, ıfrlyq qarýǵa aınalý qaýpin týdyrady. Deepfake tehnologııasyn qoldana alatyn jasandy ıntellekt túpnusqa men jalǵan mazmunnyń aıyrmashylyǵyn anyqtaý múmkin emes jaǵdaıǵa jetkizip, qoǵamdardyń senimin buzady jáne aqıqat daǵdarysyn tereńdetedi. Bul óz kezeginde dezınformaııa, manıpýlıaııa jáne etıkalyq normalardyń buzylýy sekildi qubylystardyń saldaryn odan ári kúsheıtedi.
Algorıtmder basqaratyn álemde adamdardyń tek óz “jańǵyryq bólmelerine” qamalyp, qoǵamdyq bólinýdi kúsheıtýi jáne aqıqattyń ornyn manıpýlıaııanyń basýy qaýipti jaǵdaı týǵyzady. Munyń bári jasandy ıntellektti etıkalyq qaǵıdalarmen basqarýdyń mańyzdylyǵyn aıqyn kórsetedi. Jasandy ıntellekttiń ıfrlyq keńistiktegi qoldanylýy esep berý, ashyqtyq jáne etıka sekildi kóptegen máselelerdi kún tártibine shyǵaryp otyr.
Jaqynda Gazada oryn alǵan qaıǵyly oqıǵalar kezinde jasandy ıntellekt qoldaǵan dezınformaııanyń halyqaralyq qaýymdastyqty adastyrý úshin qalaı paıdalanylǵanyna bárimiz kýá boldyq. Áleýmettik jelilerde dezınformaııa algorıtmder arqyly jyldam taralyp, shynaıy aqparatqa qol jetkizý múmkindigi shekteldi. Sonyń nátıjesinde, bolǵan oqıǵalar men adam quqyqtarynyń buzylýy týraly shynaıy aqparattyń jurtshylyqqa jetýi qıyndaı tústi.
Tehnologııalyq jáne ıfrlyq múmkindikterdiń adamzatqa tıgizgen zor paıdasyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Biraq bul múmkindikterdi jaman nıetpen paıdalanatyndardyń jahandyq qaýipsizdik pen turaqtylyqqa qater tóndiretini de aqıqat. Mundaı kúıretýshi áserlerge qarsy, Túrkııa retinde biz strategııalyq kommýnıkaııa mehanızmderi arqyly jalǵan aqparattyń taralýyn toqtatyp, aqıqatty qorǵaýǵa jáne halyqaralyq qaýymdastyqqa durys aqparat jetkizýge barynsha kúsh salýdamyz.
ıfrlyq qaýip-qaterler týraly habardarlyqty arttyrý jáne medıa saýattylyqty damytý búgingi kúnniń san alýan táýekelderimen kúrestegi basymdyqtarymyzdyń biri bolyp tabylady. ıfrlyq keńistiktegi aýqymdy ózgeristerdi basqarý úshin jahandyq yntymaqtastyqtyń mańyzy kún ótken saıyn artýda. Túrkııa retinde biz aqıqat úshin kúreste halyqaralyq yntymaqtastyqty qoldaıtyn áreketterimizdi jalǵastyrýdamyz.
Túrkııa Prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵannyń “Túrkııa ǵasyry” vızııasy aıasynda, bul ózgerister dáýirinde el retinde strategııalyq ustanym tanytyp kelemiz. Biz tehnologııany adamzat ıgiligine baǵyttaýdy, qoǵamdyq paıda men aqıqatty basty orynǵa qoıatyn kommýnıkaııany negizge alamyz. Osy jańa dáýirde strategııalyq kommýnıkaııany belgisizdikterdi basqarýdyń jáne senimdilikti qalyptastyrýdyń basty quraly dep bilemiz. Túrkııa bul baǵytta ulttyq jáne halyqaralyq deńgeıde belsendi ról atqarýda.
Prezıdenttik Kommýnıkaııa basqarmasy retinde júrgizip otyrǵan dezınformaııamen kúres jumystary kópten beri aqıqat daǵdarysyna qarsy tabandylyqpen áreket etip, osy salada tıimdi sheshimder ázirleýde. Biz daǵdarystyq kommýnıkaııany jasandy ıntellekt qoldaıtyn strategııalyq kommýnıkaııa proesteriniń eń mańyzdy qoldaný salalarynyń biri retinde baǵalaımyz.
Krızıs jaǵdaılarynda durys aqparatqa tez qol jetkizý jáne qoǵamdy tıimdi túrde habardar etý ómirdi qutqarýda sheshýshi ról atqarady. Osy maqsatta Túrkııa jahandyq jáne ulttyq deńgeıdegi kommýnıkaııa mehanızmderin jetildirýdi jalǵastyryp, senimdi jáne shynaıy aqparattyń taralýyn qamtamasyz etý úshin aıanbaı eńbek etýde.
ıfrlyq dáýirdiń ózgerister jelin aıqyn sezingen osy kezeńde, 2024 jyldyń 13-14 jeltoqsanynda ótetin “STRATCOM: Halyqaralyq strategııalyq kommýnıkaııa forýmy” – múmkindikter men táýekelderdi jahandyq deńgeıde tereń talqylaıtyn biregeı alań bolyp tabylady. Forým álemniń túkpir-túkpirinen memlekettik sektor, medıa, akademııa, azamattyq qoǵam jáne jeke sektor ókilderin biriktirip, strategııalyq kommýnıkaııa ekojúıesiniń bolashaǵyna baǵyt beretin ıdeıalar toǵysatyn ortalyqqa aınalady.
Alaıda STRATCOM-dy tek qana forým retinde qabyldaý jetkiliksiz. “STRATCOM: Halyqaralyq strategııalyq kommýnıkaııa forýmy” ıfrlyq dáýirdiń qıyndyqtary men aqıqat daǵdarysyna qarsy ortaq erik-jiger qalyptastyrýǵa múmkindik beretin jahandyq úndeý retinde de mańyzǵa ıe. Bul jahandyq úndeýdiń máni jasandy ıntellekt pen strategııalyq kommýnıkaııada oryn alǵan tóńkeristerdiń úlken jaýapkershilikti talap etýimen aıqyndalady.
Biz adamzattyń ortaq bolashaǵy úshin aqıqat, ar-ojdan jáne ádilet qaǵıdattarynan aınymaı áreket etýimiz qajet ekenin tereń túsinemiz. Túrkııa osy qaǵıdattardy basshylyqqa ala otyryp, tek aımaqtyq deńgeıde ǵana emes, jahandyq deńgeıde de úlgi bolýdy jalǵastyrady.
Prof. d-r Fahrettın ALTÝN
Túrkııa Respýblıkasynyń Kommýnıkaııa basqarmasynyń tóraǵasy
