Bıyl qazaqtyń asa kórnekti balalar jazýshysy Berdibek Soqpaqbaevtyń týǵanyna júz jyl tolyp otyr. Jazýshynyń júz jyldyǵyna oraı elimizde kóptegen mádenı sharalar ótýde. Sonyń biri 20 qarasha kúni Almatyda, Atakent ortalyǵynda «Uly Jibek jolymen» HII Halyqaralyq kitap jáne polıgrafııa kórmesi aıasynda jazýshynyń «Atamura» baspasynan shyqqan «Meniń atym Qoja», «Menıa zovýt Koja» jáne «Balalyq shaqqa saıahat» atty kitaptarynyń jańa basylymdarynyń tusaýkeseri ótkenin aıtýǵa bolady. Kitap jańa dızaınmen qazaq jáne orys tilinde jaryq kórdi. Qalamgerdiń mereıtoıy jyl basynan beri IýNESKO kóleminde toılanyp jatqany belgili. Jazýshyǵa óziniń týǵan jeri Narynqolda eńseli eskertkish turǵyzyldy.
Berdibek Soqpaqbaevtyń ómirbaıandyq derekteri týraly birer sóz.
Jazýshy 1924 jyly 15 qazanda Almaty oblysynyń Narynqol aýylynda týǵan. Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn, keıinnen Máskeýde Joǵary ádebı kýrsty bitirgen. Biraz jyl aýyl mektebinde bala oqytty. Odan keıin «Qazaq ádebıeti» gazetinde, «Baldyrǵan» jýrnalynda, Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasynda qyzmet etti. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda balalar ádebıeti jónindegi ádebı keńesshi boldy.
Shyǵarmashylyq jolyn óleńmen bastap, 1950 jyly «Bulaq» atty jyr jınaǵyn shyǵarǵan. Keıin balalar men jasóspirimderge arnalǵan 20-dan astam áńgime, povest, roman kitaptary jaryqqa shyqty. Onyń «Meniń atym Qoja», «Balalyq shaqqa saıahat», «Boztóbede bir qyz bar», «Ólgender qaıtyp kelmeıdi» jáne «Qaıdasyń, Gaýhar» sekildi týyndylary KSRO halyqtarynyń jáne shetelderdiń kóptegen tilderine aýdarylyp, sahnalyq, ekrandyq nusqaǵa aınalǵan.
1967 jyly Balalar men jasóspirimderge arnalǵan fılmderdiń Kann qalasynda (Franııa) ótken halyqaralyq festıvalinde «Meniń atym Qoja» fılmi (B.Soqpaqbaevtyń senarııi) arnaýly júldege ıe boldy.
Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet Gramotasymen marapattalǵan.
«Meniń atym Qoja» kitabynyń tárbıelik máni men basty oıy
Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qoja» shyǵarmasy – qazaq balalar ádebıetiniń eń jarqyn týyndylarynyń biri. Bul povest tek balalarǵa emes, eresekterge de qyzyqty. Shyǵarma basty keıipker – Qoja Qadyrovtyń ómirinen alynǵan oqıǵalardy baıandap, onyń armanshyl, ańǵal, keıde tentek minezin sıpattaıdy. Ádebıette mundaı shyǵarmalar balalardyń tárbıesine, adamgershilik qundylyqtardy túsinýine erekshe yqpal etedi.
Qoja – shynaıy bala beınesi
Qoja – aýylda turatyn qarapaıym oqýshy bala. Ol óz minezimen, erkeligimen, keıde durys jáne keıde qate sheshimderimen qazaq balasynyń shynaıy beınesin kórsetedi. Qojanyń tentek qylyqtary onyń keıde qıyndyqtarǵa tap bolýyna sebep bolady. Mysaly, mekteptegi tártip buzýshylyqtary, dostarymen jáne ustazdarymen kelispeýshilikteri onyń ómiriniń bir bóligi. Alaıda bul qasıetter Qojany jek kórinishti emes, kerisinshe, jaqyn ári túsinikti etedi.
Qoja únemi ózin "jaqsy bala" bolýǵa tárbıeleýge tyrysady. Onyń ózimen-ózi sóılesip, óz áreketterin saralap otyratyn sátteri arqyly oqyrman onyń ishki jan dúnıesin túsine alady. Máselen, ol tentektiginen keıin jasaǵan isterine ókinetinin jáne endigári bulaı istemeýge tyrysatynyn kórsetedi.
Shyǵarmanyń tárbıelik máni
Kitaptyń basty ıdeıasy – adamgershilikke, eńbekqorlyqqa, adaldyqqa shaqyrý. Qoja óz áreketterinen sabaq alyp, shyndyq pen adaldyqtyń árdaıym birinshi orynda turýy kerektigin túsinedi. Onyń qıyndyqtarǵa qaramastan jaqsy adam bolýǵa umtylysy balalardy ózderine jaýapkershilikpen qaraýǵa tárbıeleıdi.
Qojanyń anasymen qarym-qatynasy da shyǵarmanyń mańyzdy aspektileriniń biri. Anasy ony jaqsy kórip, únemi qamqorlyq tanytady, al Qoja anasynyń úmitin aqtaýǵa tyrysady. Ana men balanyń qarym-qatynasy meıirimdilik pen syılastyqtyń úlgisin kórsetedi.
Berdibek Soqpaqbaevtyń "Balalyq shaqqa saıahat" kitaby: ómir shyndyǵy men jan jylýy
Berdibek Soqpaqbaevtyń "Balalyq shaqqa saıahat" shyǵarmasy – qazaq ádebıetinde erekshe oryn alatyn avtobıografııalyq týyndy. Bul kitapta jazýshy óziniń balalyq shaǵyndaǵy ómirin eske alyp, sol kezeńdegi aýyrtpalyqtar men qýanyshtardy shynaıy ári áserli sýretteıdi. Shyǵarma arqyly avtor oqyrmanǵa balalyq shaqtyń mańyzdylyǵyn, onyń adam ómirindegi orny men áserin jetkizedi.
Balalyq shaqtyń shynaıy beınesi
Shyǵarma negizinen 1930–1940 jyldardaǵy qazaq dalasynyń áleýmettik jaǵdaıy men aýyl ómirin sıpattaıdy. Bas keıipkerdiń ómiri – sol kezdegi qıynshylyqtardyń aıqyn kórinisi. Onyń kedeılik pen jetimdikti bastan ótkerýi, jalǵyzdyqtan japa shegýi, sonymen birge ómirge degen qushtarlyǵy men alǵa umtylysy – bul shyǵarmanyń basty ózegi.
Balalyq shaǵy qıyndyqqa toly bolǵanyna qaramastan, keıipker árdaıym aldaǵy kúnge úmitpen qaraıdy. Onyń tabıǵat aıasyndaǵy ómiri, aýyldyń tynys-tirshiligi, balalar arasyndaǵy dostyq pen qaıshylyqtar shynaıy sýrettelgen. Avtor osy arqyly balalyq shaqtyń tátti ári ay sátterin eske túsiredi.
Tárbıelik máni
Kitap balalyq shaqtyń adamnyń bolmysyn qalyptastyrýdaǵy mańyzdy rólin kórsetedi. Bas keıipkerdiń erte jastan eńbektenýge májbúr bolýy onyń jaýapkershilik pen tabandylyq qasıetterin qalyptastyrady. Ol qıyndyqtarǵa moıymaı, ózine senim artyp, jaqsy ómir súrýge talpynady.
Shyǵarmanyń taǵy bir mańyzdy qyry – adamgershilik qundylyqtardy nasıhattaýy. Jazýshy meıirimdilik, adaldyq, tózimdilik sııaqty qasıetterdi joǵary qoıady. Keıipkerdiń adal eńbegi men qarapaıym ómiri arqyly oqyrmandy ómirdiń shynaıylyǵyn túsinýge jáne qadirleýge shaqyrady.
Qazaq dalasynyń tynysy
Berdibek Soqpaqbaev shyǵarmasynda qazaq halqynyń dástúri, turmys-salty men mádenıeti erekshe oryn alady. Aýyl ómiri, qarapaıym adamdardyń tirshiligi, tabıǵatpen úndesken ómir salty oqyrmanǵa jyly sezim uıalatady. Sonymen qatar, avtor sol zamannyń tarıhı shyndyǵyn jetkize otyryp, adamdardyń qıyndyqtarǵa tózimdilikpen qarsy turǵanyn kórsetedi.
«Balalyq shaqqa saıahat» – bul tek balalyqtyń esteligi emes, sonymen birge ómirge degen mahabbat pen úmittiń sımvoly. Berdibek Soqpaqbaevtyń bul shyǵarmasy oqyrmandy tek qana ótkendi eske túsirýge emes, búgingi ómirdi baǵalap, bolashaqqa senimmen qaraýǵa shaqyrady. Shyǵarmanyń shynaıylyǵy men júrekten shyqqan qarapaıym tili ony qazaq ádebıetiniń altyn qazynasyna aınaldyrdy.
Jazýshy B.Soqpaqbaev qurmetine ótken osy jıynǵa belgili qalamger Álibek Asqarov, jýrnalıst Qaınar Oljaı, satırık Ermahan Shaıqy, Kitap Palatasynyń dırektory Ádil Qoıtanov jáne «Ana tili» gazetiniń bas redaktory Erlan Júnis, aqyn Serik Qalıev qatysyp, kitaptardyń tusaýyn kesti. Al, jazýshynyń qyzy, ári, onyń kitaptarynyń orys tiline adarmashysy Samal Berdibekqyzy jınalǵan kitapsúıer qaýymnyń suraqtaryna jaýap berip, ákesiniń kitaptary Franııa, Túrkııa, Ázerbaıjan jáne ózge elderde jaryq kórgenin, al, «Atamura» baspasy kitaptardy ózimen jasalǵan «Avtorlyq quqyn saqtaý Sharty» negizinde basyp shyǵarǵanyn, «Meniń atym Qoja» kitabynyń muqabasyn belgili sýretshi Dosbol Qasymov, al «Balalyq shaqqa saıahat» shyǵarmasynyń muqabasyn sýretshi Meıirjan Nurǵojın arnaıy tapsyryspen kórkemdegenin aıtty.
«Meniń atym Qoja» jáne «Balalyq shaqqa saıahat» týyndylary – qazaq ádebıetiniń erekshe shyǵarmasy. Qoja beınesi arqyly Berdibek Soqpaqbaev balalardy adamgershilikke, adaldyqqa, eńbekqorlyqqa tárbıeleýdiń keremet úlgisin kórsetedi. Bul kitap ár oqýshyny óz qatelikterinen sabaq alýǵa, jaqsy bolýǵa, ata-anasy men ustazdarynyń úmitin aqtaýǵa shabyttandyrady. Sondyqtan bul týyndy tek kórkem shyǵarma ǵana emes, ómirlik tálim beretin qural bolyp tabylady.
Jazýshynyń shyǵarmalarynyń máni men mazmuny ýaqytpen ólshenbeıdi. Sebebi, qazirgi zamanda bala tárbıesiniń mańyzy artpasa – kemigen emes. Ómir zańy osyǵan jeteleıdi. Ár býyn óz urpaǵyn shynaıylylyqqa, adamı qasıetterge tárbıeleýge umtylady. Endeshe, bala psıhologııasyn, onyń oılaý qabiletin, qııaly men armanyn syrttan emes, pedagogıkalyq qyzmette júrip «ishten baqylaǵan» jazýshy, óziniń ómir tájirıbesin óz shyǵarmalarynda qazqalpynda bere bildi. Bul, árıne, jazýshynyń barlyq shyǵarmalarynda kórinis tapty jáne ol naǵyz daryndy jazýshynyń ǵana qolynan keletin jetistik edi. Sondyqtan, biz qazirgi zaman balalar ádebıeti týraly aıtqanda, ony klassıkalyq formada ómirge ákelgen birdenbir jazýshy Berdibek Soqpaqbaev dep senimmen aıta alamyz. Onyń shyǵarmalary áli de balalar ádebıeti úshin úlgi bolyp qala beredi.
Ábdirashıt Bákiruly
