Naýryzdyń birinen bastap áskerge shaqyrý pýnktterinde qalalyq jáne aýdandyq áskerge shaqyrý komıssııalary jumysyn bastady. Kóktemgi shaqyrylymda Qazaqstan qarýly kúshteri qataryn 1 naýryzdan 30 maýsymǵa deıin batys óńirinen 18 ben 27 jas aralyǵyndaǵy 600-den asa azamatpen tolyqtyrý josparlanǵan. Ótken jyldyń kúz aıynda shekara qyzmetine áskerı qyzmetin óteýge attanǵan 115 sarbazdyń 35-i kelisimshart negizinde áskerı qyzmetke qalýǵa ótinish bildiripti. Jasóspirimder shaqyrtý qaǵazy jáne sms-habarlamalar barǵan jaǵdaıda medıınalyq komıssııadan ótýge kelýi qajet. Eger áskerge shaqyrylýshy birneshe ret habarlaǵannan keıin jınaý pýnktine kelmese, onda jergilikti áskerı basqarý organdarynyń qyzmetkerleri polıııa qyzmetkerlerimen birlesip jaltarýshynyń turatyn jáne jumys isteıtin jerine barady. Osy oraıda BQO Qorǵanys isteri jónindegi departament bastyǵynyń orynbasary, podpolkovnık Albert Bekmuhanovpen tildesken edik.
Albert Markıstulynyń aıtýynsha, qalta telefonyna shaqyrtý habarlama jiberilse de shaqyrý pýnktine kelmeıtin jastar bar kórinedi. Iaǵnı, bozbalalar áskerden áli de jaltarady. Azamattarǵa elektrondyq úkimet portaly arqyly qyzmet kórsetiledi. Atalǵan qyzmetterdi kórsetýge jergilikti atqarýshy organdar jaýapty. Qorǵanys isteri jónindegi departamentte «Qarýly Kúshter – Adaldyq Alańy» atty jobalyq keńse jumys isteıdi.
– Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kóptegen jastardyń áskerı boryshyn óteýden qashýy mańyzdy másele ekenin atap ótti. Bizdiń mańyzdy mindetimiz – jastardy áskerı qyzmet ótkerýge, erekshe mıssııa bolyp tabylatyn áskerı boryshyn oryndaýǵa yntalandyrý. Qorǵanys mınıstrligi osy baǵytta usynystar ázirlep, júzege asyrýda. Máselen, áskerı qyzmet ótkerý kezeńinde kredıttik kanıkýl berý, joǵarǵy oqý oryndaryna ulttyq birińǵaı testisiz túsý sııaqty jeńildikter qarastyrylǵan. Shekara qyzmetin jasaqtaý úshin áskerge shaqyrýshylardy irikteý bilim deńgeıi, densaýlyǵy men dene shynyqtyrý daıyndyǵy boıynsha qoıylatyn talaptarǵa sáıkes júrgiziledi. Olardy shekara qyzmetiniń dárigerleri men medıına qyzmetkerleri arnaıy tekseristen ótkizedi. Budan bólek, ata-anasy, otbasylyq jaǵdaıy jónindegi málimet te naqtylanady. Al, shekara qyzmetine boryshyn óteýge baratyn jastardyń basqa sarbazdardan ereksheligi – psıhologtyń polıgrafologııalyq synynan ótedi. Bolashaq sarbazdarǵa ekinshi dárejeli qupııa qujattarmen jumys jasaýǵa múmkindik beriledi. Sol sebepti Ulttyq qaýipsizdik qyzmetiniń de tekserýlerinen súrinbeı ótýleri qajet bolady, – deıdi sala mamany.
Sarbazdyń boıy 185 sm-den kem bolmaýy kerek. Áskerı komıssarıatta birden bárin tańdap almaıdy. Deni saý, psıhıkalyq turǵyda ornyqty, orta bilim alǵan jigitter irikteledi. Jalpy, bolashaq sarbazdar dárigerlik tekseristen bólek, psıhologııalyq testten de ótedi. Áskerge shaqyrý naýqanyn sapaly ári ýaqytyly oryndaý maqsatynda komıssııa ár shaqyrylýshyny jeke-jeke qarastyrady. Olardyń otbasy jaǵdaıy saraptalyp, densaýlyǵynyń jaramdylyǵy basty nazarǵa alynady. Synnan súrinbegen jaýyryny qaqpaqtaı, judyryǵy toqpaqtaı, tepse temir úzetin jigitter ásker qataryn tolyqtyrady.
Medıınalyq komıssııanyń nátıjeleri boıynsha shaqyrylýshynyń merzimdi áskerı qyzmet ótkerýge jaramdylyq dárejesi aıqyndalady. Eger jas jigit jaramsyz dep tanylsa, onda sol kúni úıine qaıtarylady. Eger qosymsha tekserýdi qajet etse, medıınalyq mekemelerge jiberiledi. Medıınalyq komıssııa tekserýinen sátti ótken jáne qyzmetke jaramdy dep tanylǵan bozbalanyń árbirin ákimniń orynbasary tóraǵalyq etetin shaqyrý komıssııasy derbes qaraıdy. Osylaısha, áskerge shaqyrý týraly sheshim qabyldanady. Sonymen qatar, departament basshysynyń orynbasary shaqyrý boıynsha medıınalyq komıssııa men áskerı qyzmetten jaltarý ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilik retinde qaralatynyn eske saldy. Shaqyrý qaǵazy boıynsha medıınalyq tekserýge kelmegen jaǵdaıda 5 AEK mólsherinde aıyppul salynady. Áskerı qyzmetten jaltarý 1 myń AEK mólsherinde aıyppul salýǵa, ne sol mólsherde túzetý jumystaryna, ne 400 saǵatqa deıingi qoǵamdyq jumystarǵa tartýǵa, ne bir jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge nemese odan aıyrýǵa ákep soǵady.
– Otandy qorǵaý árbir azamattyń qasıetti boryshy jáne paryzy ekendigin múldem umytpaýymyz qajet. Densaýlyq jaǵdaıymyz jaramdy bolsa bar bolǵany bir jylǵa ıaǵnı, 12 aıǵa sozylǵan áskerı boryshymyzdy óteýden bas tartpaıyq jáne jaltarmaıyq. Sizder qasıetti jerde týyp, óstińizder, sonymen qatar Otanym dep at ústinde jerimizdi qorǵaǵan batyrlardyń urpaǵysyzdar. Materıaldyq qundylyqtardyń artynan qýmaı, rýhanı baılyqtyń tizginin ustańyzdar. Otanymyzǵa eren eńbekterińizdi tógýge at salysaıyq azamattar! – deıdi jas urpaqqa Albert Bekmuhanov.
«Ásker» sózi qulaǵymyzǵa estilse, kóz aldymyzǵa birden taıaq jep, qorlyq kórip jatqan er jigitter elesteıtini jasyryn emes. Óıtkeni, sońǵy jyldary qulaqqa túrpideı estiletin jaǵymsyz jańalyqtar qaptap ketti. «Jigitter emes, olardyń ata-analary áskerge balalaryn jiberýge qarsylyq tanytatyn kórinedi. Qorqady. Ásirese analar ulyn áskerge jibergisi kelmeıdi» deıdi bul oraıda mamandar.
Sózderine súıensek, Otan aldyndaǵy boryshyn óteýge baratyn sarbazdarǵa qazir jaqsy jaǵdaı jasalǵan. Burynǵydaı álimjettik joq, tamaq, kıim túgel. Al, áskerge jaramdy jigitterdiń kóbisiniń basynda nesıe bar. Nesıelerine paıyzdyq ústeme kóp qosylyp kete me dep alańdaıdy. Mundaı jaǵdaıda bankke hat jazyp, úzilis berý suralady. Al, otbasyndaǵy jaǵdaıy nashar, túrli áleýmettik topqa jatatyn, balasy úıdiń asyraýshysy bolsa, jaǵdaıy eskeriledi.
Iá, ásker – ár sarbazdy shyńdaıtyn, shynyqtyratyn naǵyz ómir mektebi. Sondyqtan saıdyń tasyndaı jigitterdiń Otanyn qorǵaýdan jaltarmaǵany durys!
Káýsar BAIǴALIEVA