Túrki týy astynda. Ortaq álipbıge kóshýge ne kedergi?

977
Adyrna.kz Telegram

Túrki elderiniń ortaq álipbıi Túrki memleketteri uıymynyń 9 qarashada Bishkekte ótken  basqosýynda taǵy da nazarǵa ilikti. Túrkııa óziniń barynsha osyǵan múddeli ekenin bildirgenimen, Ortalyq Azııanyń túrki elderinde saltanat qurǵan saıası ahýal oǵan  jýyq arada pursat bermeıtin sııaqty. 

Túrkııa prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵan Túrki memleketteri uıymynyń (TMU) 11 sammıtinde sóılegen sózinde latyn grafıkasyna negizdelgen biryńǵaı álipbı qabyldaýdyń mańyzdylyǵyn taǵy da atap ótti. Saıasatkerdiń aıtýynsha, onyń eli men Ázirbaıjan mundaı qadamǵa daıyn jáne bul bastamany Ózbekstan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne TMU-ǵa baqylaýshy mártebesinde kiretin Túrikmenstan qoldasa, oryndy bolar edi. 

Postkeńestik respýblıkalar ǵalamdyq tildik reforma qabyldaıdy ma, onyń saldary qandaı bolýy múmkin degen suraqtarǵa «Fergana» materıalynda toqtalyp ótken.

KOMISSIIaNYŃ MISSIIaSY

Túrki tildes memleketterdiń barlyǵynda biryńǵaı álipbı engizý ıdeıasy 1991 jyly, KSRO ydyraǵannan keıin paıda bolǵan. Árıne, reformanyń bastamashysy – Túrkııa. Aıta ketý kerek, bul ıdeıa Túrki keńesi degen atpen 2009 jyly qurylǵan TMU paıda bolǵanǵa deıin aıtylǵan edi.

1990 jyldary Túrkııa aımaqta mańyzdy ról atqardy. Atap aıtqanda, Ortalyq Azııa elderinde birlesken lıeıler men basqa da bilim berý mekemeleri ashylyp, onda túrik tilin tereńdete oqytýǵa kóńil bólindi. Sheteldik kásipkerler Tashkentte buryn-sońdy bolmaǵan sýpermarketter men iri saýda ortalyqtaryn ashty. Tipti, Bosfor jaǵalaýynda túsirilgen serıaldar tanymaldyqqa ıe boldy.

Biryńǵaı álippe jasaý proesi birneshe jyl buryn jandanyp, Túrki memleketteri uıymy aıasynda arnaıy komıssııa quryldy. Oǵan aımaqtyq qurylymǵa múshe bes eldiń árqaısysynan eki ókil kirdi.

Osy jyldyń qyrkúıek aıynda Bakýde Túrki áleminiń biryńǵaı álipbıi jónindegi komıssııasynyń úshinshi otyrysy ótti, onda sarapshylar joba barlyq múddeli taraptardyń kelisimimen qabyldanǵanyn málimdedi.

«Bul qajyrly eńbektiń nátıjesinde 34 áripten turatyn biryńǵaı túrki álipbıi boıynsha usynys maquldandy. Usynylǵan álipbıdegi ár árip túrki tilderinde kezdesetin ártúrli fonemalardy beıneleıdi», - delingen sol kezde resmı baspasóz habarlamasynda.

Mamandardyń aıtýynsha, biryńǵaı álipbı jasaý barysynda ár halyqtyń tildik murasyn saqtaýǵa basa nazar aýdarylǵan. Álipbı 34 áripten turady. Ádettegi latyn áripterinen bólek, Ň nemese Ŭ sııaqty dıakrıtıkalyq belgileri bar túpnusqa áripter de qosylǵan.

Qazirgi túrik tiliniń álipbıinde 29 árip bar. Iaǵnı birigý kezinde oǵan taǵy bes árip qosylady. Aýqymdy reformany júzege asyrý úshin Ankara bilim berý baǵdarlamalaryn, qujattamalardy, kórsetkish belgilerdi jáne taǵy basqa elementterdi ózgertýge ketetin shyǵyndardy óz moınyna alýǵa daıyn. 1991 jyldan beri latyn qarpine kóshken Ázirbaıjan da buǵan ońaı beıimdele alady. Sebebi bul eldiń álipbıinde qazir 32 árip bar. Al Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstanǵa keletin bolsaq, bul elder áli kúnge deıin kırıllıany paıdalanyp keledi.

ÁRI ELDIŃ ÁRPI BASQA

Bir jyl buryn Erdoǵan biryńǵaı álipbıdiń mańyzdylyǵy týraly aıta otyryp, bul joba Túrki memleketteri uıymynyń qatysýshylaryna birlesip áreket etip, syn-qaterlerge tıimdi qarsy turý úshin qajet ekenin aıtty. Endi Bishkektegi sammıtte ol biryńǵaı álipbıdi «bolashaqty birge quryp jatqanymyzdyń belgisi» dep atap ótti.

Eń kúrdeli jaǵdaı Qyrǵyzstanda bolýy múmkin. Birinshiden, elde latyn álipbıine kóshý týraly oı bolmaǵan. Qazirgi ýaqytta 36 áripten turatyn orys álipbıiniń nusqasyn qyrǵyz tiline tán dybystardy beıneleıtin úsh qosymsha tańbamen tolyqtyrǵan álipbı keńinen qoldanylady. 

Ekinshiden, munda memlekettik tilden basqa resmı til – orys tili de bar. Bul mártebe zań júzinde bekitilgen. Árıne, bul Reseıdiń yqpalynyń aıǵaǵy jáne Kreml mundaı yqpalynan aıyrylǵysy kelmeıtini anyq. 

Úshinshiden, el basshylyǵy jaqynda ulttyq týdy jańartyp, kún sáýlelerin «túzep» jáne basqa da usaq-túıek ózgerister engizgen edi. Bılik sımvoldy aýystyrý shyǵyndarynyń basym bóligin demeýshiler jabatynyn málimdese de, memlekettik qazynadan shyǵyndalýǵa týra keldi. Al álipbıdi túbegeıli reformalaý máselesine bıýdjet jetkiliksiz bolýy múmkin.

Qazaqstan qazir 42 áripten turatyn kırıllıa jazýyn qoldanady. Bul júıe 1940 jyldan beri bar. Alaıda XXI ǵasyrda eldiń tuńǵysh prezıdenti Nursultan Nazarbaev Reseıge táýeldilikti azaıtý úshin latyn qarpine kóshý týraly sheshim qabyldady. 2017 jyly memleket basshysy 31 áripten turatyn jańa álipbıdi bekitti. Degenmen, aýqymdy reformanyń ýaqyt alatyny birden aıtylyp, kezeń-kezeńmen kóshý 2025 jylǵa deıin josparlandy.

Nazarbaevtan keıingi prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bul máselede asa saqtyq tanytyp, sheneýnikterdi qatelikterge jol bermeý úshin asyqpaýǵa shaqyrdy. Osylaısha, proess taǵy alty jylǵa – 2031 jylǵa deıin shegerildi. Al endi túrik bastamasy paıda boldy. Qazaqstan bul máselede asyǵa qoıar ma? Ekitalaı.

Tehnıkalyq turǵydan alǵanda, biryńǵaı túrki álipbıin qabyldaý Ózbekstanǵa basqalarǵa qaraǵanda jeńilirek. Sebebi el latyn grafıkasyn áldeqashan engizgen jáne qazirgi ýaqytta jazýdyń eki nusqasyn qatar qoldanady. Respýblıkanyń tuńǵysh basshysy Islam Karımov bul týraly tıisti jarlyqqa 1993 jyly qol qoıdy. Túrik álipbıi negizge alynǵan. Biraq ýaqyt óte kele bılik túriktermen túrli kelispeýshilikke uryndy. Atap aıtqanda, sheteldik ınvestorlar jergilikti kúshtik qurylymdar men joǵary bılikten qoldaý tapqan ózge tulǵalardyń «reıderlik tartyp alýlaryna» shaǵymdandy.

Bul jaǵdaı álipbıge de áser etip, olar aǵylshyn álipbıine qaraı yǵysa bastady. Sóıtip «ch» jáne «sh» áripterin beıneleıtin «ch» jáne «sh» sııaqty árip tirkesteri engizildi. Jalpy, ózbektiń latynsha álipbıi 29 tańbadan turady.

Latyn qaripin jıi qoldaný týraly jarlyqtarǵa qaramastan, eksperımentter áli de jalǵasyp jatqandyqtan respýblıkada tolyq ornyqqan joq. Máselen, jańa memleket basshysy Shavkat Mırzııoev tusynda aǵylshyn áripteriniń ornyna túrik álipbıine tán áripterdi qaıtarý sheshimi qabyldandy. Mysaly, «ch» jáne «sh» dybystaryn grafıkalyq túrde belgileý úshin «ç» jáne «ş» nusqalaryn qaıtarý usynyldy.  

Bul reforma birneshe jyldan beri talqylanyp keledi. 35 jasqa deıingi jastar latyn qaripin artyq kórse, al aǵa býyn úırenshikti kırıllıadan bas tartqysy kelmeıdi jáne kóbisi jańa formatta óz ana tilindegi jazýlardy oqı almaıdy.  

Qoryta aıtqanda, Ózbekstan latyn qaripin biryńǵaı túrki álipbıine aýystyrýdy eń jeńil túrde júzege asyra alatyn el bolýy múmkin. Ásirese qazirgi kezdegideı qos jazý saqtalsa.  

Ortalyq Azııa birneshe ret basqa álipbıge kóshken. 1917 jylǵy revolıýııaǵa deıin, odan keıin bolshevıkter Keńes Odaǵyn qurǵanǵa deıin bul óńirde arab jazýy qoldanylǵan. 1920 jyldardyń ortasynda barlyq túrki tilderi úshin latyn qaripin qoldaný týraly sheshim qabyldanǵan. Jańa tártipti engizý 1930 jyldan bastaldy. Biraq on jyldan keıin, biryńǵaı memleketke arnalǵan grafıkany birizdendirý maqsatynda Ortalyq Azııa elderine kırıllıa jazýy engizildi.  

Bul aýysýlar salystyrmaly túrde qıyn bolmaǵan. Óıtkeni ol kezde halyqtyń kópshiligi saýatsyz bolǵandyqtan, olar jańa álipbıdi nólden bastap úırendi. Qazirgi jaǵdaı múlde basqa. Ózbekstannyń 30 jyldan astam ýaqyt boıy latyn qaripine kóshýi, biraq áli de kırıllıadan bas tarta almaýy reformanyń qıyndyǵyn kórsetedi.  

ÓMIRDE QALAI?

Ómirden alynǵan mysal retinde bir tanysymnyń oqıǵasyn keltireıin. Ol 2007 jyly jumysy boıynsha búkil Ózbekstandy eki ret aralaǵan. Bul ýaqytta barlyq jer latyn qarpine kóship úlgergen edi. Sebebi, Islam Karımov sheneýnikterge 2020 jylǵa deıin eldi tolyq latyndandyrý mindetin qoıǵan bolatyn. Ulty orys, biraq aǵylshyn tilin meńgergen dosym bir qyzyq jaıtqa tap bolǵan. Onyń joǵary bilimi joq 33 jastaǵy tashkenttik júrgizýshisi, jol belgilerindegi jazýlardy oqı almaǵan, jańa áripterdi tipti bilmegen. Ol ózbek tilin ana tili retinde jetik meńgergenimen, jańa qaripti túsinbegen.  

Eger ortaq túrki álipbıin endirý usynysy respýblıkalarǵa mindetti bolatyn bolsa, bul aımaqtaǵy kóptegen elder úshin bul odan ári absýrdqa aınalady. Sonymen qatar, jańa álipbıdi engizýdiń shyǵyndary da arta túsedi. Sebebi oqýlyqtardy, mektep baǵdarlamalaryn, jol belgilerin, pasporttardy jáne basqa qujattardy qaıta jazý qajet bolady.

Taǵy bir másele – jańa latyn álipbıiniń eńbek mıgranttaryna áseri. Óıtkeni mıgranttardyń negizgi baǵyty Reseı ekeni belgili. Ortalyq Azııadan kelgender, ásirese jastar, orys tilin bilmegendikten qıyndyqtarǵa tap bolýda. Al Máskeý bolsa tildik talaptardy qatańdatýda. Sondyqtan, uzaq merzimdi perspektıvada latyn álipbıin engizý, kırıllıada oqyp, jaza almaıtyn urpaqtardyń paıda bolýyna ákelýi múmkin. Al olar Reseıde qalaı jumys isteıdi? Reseıde bir mıllıonnan astam Ózbekstan azamaty bar. Bul el Ortalyq Azııa óńiriniń azamattaryn úlken kólemde jumyspen qamtýǵa qabiletti jalǵyz memleket bolyp otyr. 

Buryn da Ortalyq Azııa aýmaǵynda birtutas álipbı nemese til máselesi talqylanǵan bolatyn. 2007 jyly tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Goga Hıdoıatov «Fergana» saıtyna bergen suhbatynda ortaq túrki tilin qurý usynysyn «pantıýrkısterdiń aqymaq ıdeıalary» dep ataǵan edi.

«Ortaq túrki tiliniń bolýy múmkin emes! Men muny ýtopııa dep esepteımin. Ázirbaıjandyqtardyń óz Nızamıi bar, bizde - Naýaı, Shyńjańnyń óz avtorlary, óz dástúrleri bar. Olardy qalaı biriktirýge bolady? Bul  jalpy slavıan tilin quramyz degenmen birdeı», - degen Hıdoıatov.

Qarashanyń basynda Bishkekte ótken TMU sammıtinde qol qoıylǵan qujattar arasynda Túrki memleketter uıymynyń ortaq túrki tiliniń úlgisin ázirleý týraly ózara túsinistik memorandýmy bar. Biraq nıetten naqty reformalarǵa deıin keıde uzaq ýaqyt qajet. Ásirese, eger bul til sııaqty aspektilerge qatysty bolsa. Túrkııa prezıdenti Erdoǵanǵa óz bastamasyn júzege asyrý úshin áli de kóp erik-jiger qajet bolady.

Mereı Alaıdarova 

“Adyrna” ulttyq portaly

 

Pikirler