Túrki týy astynda kún sóngenshe sónbeımiz. Túrki sammıtinde ortaq kók tý bekitildi

155
Adyrna.kz Telegram

Túrki memleketteri uıymynyń XI sammıtinde Túrki memleketteri uıymynyń týyn bekitý týraly sheshim qabyldandy, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly Caliber.Az-ge silteme jasap.

Qabyldanǵan sheshim mátininde bylaı delingen:

«Túrki halyqtaryn biriktiretin ortaq tarıhı jáne mádenı qundylyqtardy moıyndaı otyryp, kópqyrly yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa, ózara progreske, birlik pen yntymaqtastyqty kúsheıtýge degen adaldyǵyn rastaı otyryp, 2012 jylǵy 22 tamyzda Bishkekte ótken Túrkitildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesiniń Syrtqy ister mınıstrleri keńesiniń kelisilgen hattamasyna negizdele otyryp, Túrki memleketteri basshylarynyń keńesi mynadaı sheshim qabyldady:

  1. Túrki memleketteri uıymynyń tómende kórsetilgen sıpattamasy bar týyn bekitý.
  2. Osy sheshimniń 1-tarmaǵyna sáıkes, basqa túrki yntymaqtastyq uıymdarynyń túster shemasyn Túrki memleketteri uıymynyń týyna sáıkestendirýge jáne osy uıymdardyń jańartylǵan týlarynyń bekitilýine kóshý».

Tý Ázirbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa jáne Ózbekstan basshylary – Ilham Álıev, Qasym-Jomart Toqaev, Sadyr Japarov, Rejep Taıyp Erdoǵan jáne Shavkat Mırzııoevtiń qoldaýymen bekitildi.

Týda segizburysh, jarty aı jáne juldyz, sondaı-aq týra sáýleleri birkelki taralǵan kún beınelengen, olar kógildir kók fonda ornalasqan.

Kógildir fon taza aspan, beıbitshilik pen órkendeýdi bildiredi. Bul birtekti fon túrki halyqtarynyń birligin bildiredi. Tarıhı turǵydan alǵanda, kógildir tús túrki mádenıeti men dástúrlerimen baılanysty, bul onyń mádenı mańyzdylyǵyn odan ári arttyrady.

Segizburysh kópǵasyrlyq túrki memlekettiligin bildiredi, turaqtylyqty, ózara baılanysty jáne ortaq túrki mádenı murasynan týyndaıtyn kúshti beıneleıdi. Túrki jáne ıslam dástúrlerinde segizburysh danalyqtyń sımvoly bolyp tabylady, ol uıymdy alǵa jyljytatyn joldy nusqaıtyn shamshyraq ispettes.

Kúnniń birkelki taralǵan qyryq túzý sáýlesi jaryq, ashyqtyq pen ómirsheńdikti bildiredi. Sáýleler túrki áleminiń ortaq qundylyqtary men bolashaqqa degen umtylysyn bildirip, onyń jarqyn jáne órkendeýge toly bolashaqqa bet alý jolyn kórsetedi.

Jarty aı men juldyz — búkil túrki áleminde tanymal sımvoldar — memlekettilikti, ósýdi, bolashaqqa umtylýdy jáne progresti bildiredi. Bul elementter uıymnyń baı túrki tarıhyna negizdelgen bolashaqqa umtylǵan dınamıkalyq rýhyn kórsetedi.

Bul týdyń ishinde túrki bolmysynyń negizgi sımvoldary, birligi, ortaq murasy jáne jan-jaqty yntymaqtastyǵy kórinis tapqan, olar Túrki memleketteri uıymynyń mıssııasynyń negizgi mánin quraıdy.

Pikirler