Maǵjandy tereń bilse, túsinse, búgingi kóptegen máseleler ózdiginen sheshilgen bolar edi.
Maǵjannyń rýhty óleńderi motıvaııaǵa toly. “Men jastarǵa senemin!” degen jyr joldary nege turady?! Maǵjan qandaı da bir qaıshylyqqa toly, qanshalyqty muńly óleń jazsa, shyǵarmasyn sonshalyqty pozıtıvti notada aıaqtaýǵa tyrysady. Jylap-syqtap, ezdik tanytý Maǵjannyń ór tabıǵatyna qaıshy. “…ǵa” degen óleńi Álıhan Bókeıhanǵa arnalǵan tárizdi.
Umtylǵan izgi jolda tilegińe,
Tússe de temir shynjyr bilegińe,
Qasiretti, qara kúnde jandy súıgen
Qonǵan joq kirshik taza júregińe.
Bul óleń joldarynan Alash qaıratkerlerin alǵa súırep, qazaq elin kirshiksiz júregimen súıgen Álıhan Bókeıhan beınesi elesteıdi. Onyń basynan el úshin keshken qaıǵy-qasiretin de dálme-dál beredi.
Ardaqty er! Umytylmas etken isiń,
Kúni erteń aıbyndy alash jınap esin,
Kóksegen kóp zamannan tilegińdi
Jaryqqa shyǵarýǵa jumsar kúshin.
Álgi óleńniń sońy osyndaı úlken senimmen aıaqtalady. Búginde Álıhandy umytpaı ulyqtap júrmiz, olar ańsaǵan azattyq tańy da atty. Maǵjan aqynnyń óleńi aına-qatesiz oryndalyp, senimi aqtalǵan eken. Osy kúni senim kúshiniń qudereti týraly qanshama fılmder túsirilip, kitaptar jazylyp jatyr. Al ádilettilikke, izgilikke sengen aqyn Maǵjan zamanynan ozyq týǵan ba dep qaıran qalasyz.
Maǵjannyń taǵy bir ǵajap qasıeti - tarıhı biliminiń kókjtegi óte keń. Túrkologııa salasyna óleńderimen-aq jańa súrleý salǵandaı. Bir ǵana Túrkistan óleńi jeke-dara arnaıy zertteýdi qajet etedi. Uly dalany dúbirletken balalarymyzdyń tarıhyn tym ary saqtardan, ǵundardan bastaıdy.
Saqtar zamanynda Eýrazııa keńistiginde eki mádenıet ózara ıyq tirestirip, básekelesip turdy.
Olar - Turan men Iran mádenıetteri. Turanda saqtar mekendese, Iran parsylar eli edi.
Turanda jer júzinde jer jetken be?
Túrikke adamzatta el jetken be?
Keń aqyl, otty qaırat, júırik qııal,
Turannyń erlerine er jetken be?
Maǵjan dál osy bir shýmaqta babalardyń boıyndaǵy asyl qasıetterdi atap ótip, tegimizdiń myqtylyǵyn aıtyp rýhtandyra túsedi.
“Qorqyt”, “Qoılybaıdyń qobyzy” sııaqty dastandary ejelgi babalarymyzdyń dúnıetanymyn jan-jaqty sýretteıdi. Qazirgi keı jas aqyndar mundaı taqyryptarǵa bara bermeıdi, barsa da qate maǵlumattarmen burys jazady.
Maǵjan aqynnyń barynsha arabsha sózderden aýlaq bolýǵa tyrysqanyn baıqaý qıyn emes. Jalpy, Alash qaıratkerleriniń shyǵarmalarynda, maqalalarynda osy ıgi úrdis baıqalady. Ashyǵyn aıtqanda aldyńǵy tolqyn aqyndarda arab sózderi men sóz tirkesteri jıi kezdesedi.
Maǵjannyń dinı fanatızmge qarsylyǵy kóptegen óleńderinde kórinis tapqan. “Din úıretkenge”, “Meshit hám abaqty”, “Oraza” óleńderinde dindi ashyq synǵa alady.
“Meshit hám abaqty” óleńinde:
Bul úıdi meshit deıdi, qulynshaǵym,
Erigip, qýǵan bolyp ata zańyn,
Anda-sanda domalap barmaǵy úshin,
Saldyrǵan ózine arnap “jýan qaryn”.
Bes mınýt “jatyp-turyp”, jýyp almaq
Bylǵaǵan buzyqtyqpen uıat-aryn, - dep dindi paıda tabý quraly ekenin ashyq aıtady.
Osy kúni de óziniń aram jolmen tapqan aqshalaryn meshit salyp, kúnálaryn osylaısha “jýyp-shaıǵysy” keletin jýan qaryndar qanshama?!
Arystan júrekti aqyn eshnárseden qaımyqpaıdy. Otarshyldyq sana orystandyrý ǵana emes, din kúshimen arabtandyrý arqyly júrgizilip jatqanyn sezine bilgen. Bir ǵasyr burynǵy oıy júırik aqynnyń bul aıtqandaryn áli kúnge deıin kóp qazaq túsinbeıdi, túsingisi de kelmeıdi.
Al aqynnyń sol kezdegi Alash arystaryna tán jastardy ǵylym men bilimge shaqyrǵan óleńderi qandaı ǵajap!
Qaraǵym, oqý oqy, bosqa júrme!
Oıynǵa, qur qalarsyń, kóńil bólme.
Oqymaı oıyn qýǵan balalarǵa
Jolama, shaqyrsa da qasyna erme!
•••
Jasynan oqý oqyp, óner qýǵan
Jan jetpes kóńili júırik kemeńgerge…
Maǵjannyń osy tárizdes óleńderi jetip-artylady. Elimiz táýelsiz bolǵanymen, qarańǵylyqtyń shekpeninen áli de durystap shyǵa almaı otyr. Ilim-bilimi myqty elderdiń aıy ońynan týyp, jańa zamannyń kóshin bastap keledi. Maǵjan sony ǵasyr buryn sezgen eken ǵoı.
Arman Áýbákir
