Túnderdiń ishindegi qaıyrlysy Qadir túni týraly ne bilemiz?

4120
Adyrna.kz Telegram
2022 jyly qasıetti Qadir túni - 27 sáýirden 28 sáýirge qaraǵan tún. Ramazan aıynyń sońǵy on kúniniń birinde bolatyn Qadir túni jaıly "Adyrna" ulttyq portalynyń derekqorynan oqyńyz.

"Qadir" sózi neni bildiredi?

Qadir túni jaıly Qurannyń "Qadir" súresinde:

"Biz ony (Quran) Qadir túninde túsirdik. Qadir túniniń ne ekenin bilesiń be? Qadir túni myń aıdan da qaıyrly. Bul túni Rabbylaryńnyń ruqsatymen búkil perishteler jáne rýh (Jábireıil) árbir is úshin jer júzine túsedi. Bul túni esendikke toly bolady. Ol tań shapaǵyna deıin jalǵasady" degen.

Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) "Kimde kim Qadir túniniń mol saýabyna senip, yqylaspen ótkizse, kúnálary keshiriledi" dep buıyrdy.

Birinshiden, "Qadir" sózi "úkim kesiletin tún" degendi bildiredi. Bul jaıly Quran Kárimde "Ol keshte barlyq hıkmetti ister aıyrylady" dep buıyrylady. Osyǵan oraı, Qadir túninde Allanyń taǵdyrdy úkim etetin mezgili, ıaǵnı áýelgi taǵdyrdyń (láýhýl-mahfýz) pash etilýi meńzelgen.

Ekinshiden, "Qadir" sózi "abyroı, ulylyq, orasan zor" maǵynasyn beredi. Sebebi, Qadir túni – ulyq jáne asa qasıetti kesh bolyp sanalady.

Úshinshiden, "Qadir" sózi "syǵylysý, nyǵyzdalý" maǵynasyn beredi. Óıtkeni, bul túni búkil perishteler jer betine túskende jer júzi tarlyq etip, olar syımaǵandyqtan bir-birine syǵylysady.

Qadir túni – Ramazan aıyndaǵy eń qasıetti múbárak tún. Bul túni jasalǵan ǵıbadat 83 jyldyq saýapqa para-par.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): "Basqa ýaqyttarda árbir jaqsylyqtyń saýaby on ese bolsa, erejep aıynda júzden asady. Shaǵbanda úsh júzden asyp, Ramazanda myń esege artady, juma túnderi myń eseden asyp, Qadir túninde otyz myńǵa deıin jetedi", - degen. Taǵy bir hadıste: "Ramazan aıy boıynsha aqsham jáne tań namazyn jamaǵatpen oqyǵan adam Qadir túninen kóp nesibe alady", - degen. Endeshe Qadir túni Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) úmbetine degen tereń súıispenshiliginen týyndaǵan duǵasynyń qurmeti úshin qabyl bolǵan.

Qadir túni ne isteý kerek?

Bul qasıetti túndi Allaǵa qulshylyq jasap, namaz oqyp, Quran Kárim oqyp, úırenip, úıretip, Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s)  salaýat aıtyp, ýaǵyz-nasıhat tyńdap, Alladan keshirim tilep, jaqsy-jaman isterge esep berip, jıi-jıi duǵa jasap ótkizgen abzal.

Qadir keshiniń ýaqyty kún batqannan sáresige deıin jalǵasady. Bul túnniń ǵıbadattaryn musylmandar meshitterde de, óz úılerinde de atqara alady. Keıbir musylmandar Qadir túninde túni boıy dastarqan jaıyp qoıyp, qol qýsyryp otyrýmen shekteledi. Ne bolmasa, teledıdar qarap, áńgime aıtýmen ótkizedi. Túni boıy kóz ilmeı shyqsaq jetkilikti dep esepteıdi. Bul da – qate. Qadir túnin ótkizýde túni boıy dastarqan jaıyp qoıý shart emes.

Sondaı-aq, bul túndi sharıǵat úırený, tásbih tartý, dinı kitaptar oqý, dinı fılmder kórý, meshitke kelgende dúnıe sózin sóılemeý amaldaryn oryndaý arqyly ótkizý kerek.

Qadir túni qandaı duǵa oqý kerek?

Osy túni aıtylatyn arnaıy duǵalarǵa kelsek, Aısha (r.a.) anamyz Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s) : "Ýa, Allanyń elshisi, Qadir túninde qandaı duǵa jasaıyn" dep suraǵanda, Alla elshisi: " Ýa Allam! Sen keshirimdisiń, keshirýdi súıesiń, meniń kúnálarymdy keshire gór", - dep duǵa etýge keńes bergen.

Qadir túniniń qurmetine Rabbymyzdan barsha musylmannyń amandyǵyn, ózara dostyq pen baýyrmashyldyqtyń artýyn, Islam áleminiń birtutastyǵy men kúlli adamzatty apattardan saqta dep tileýimiz shart.

Pikirler