Qazaqstanda nege úı qymbat? Qazaq ómir boıy bank pen qurylys kompanııalarynyń quly bolyp ótedi me? Aıtpaqshy, qurylys kompanııalary demekshi, qazir qurylysqa qatysy bar kompanııalarǵa aqsha salý da qaýipti. Shetinen alaıaq kompanııalar jurttyń janyn jaldap, bıtin syǵyp tapqan aqshasyn qaǵyp alyp, ne úı joq, ne aqsha joq zar qaqsatyp tentiretip jiberedi.
Almatyda halyqty zar qaqsatqan qurylys kompknııalaryn zertteýdi bastadyq. Eki apta ýaqytymyz ketti.
Osy eki aptalyq zertteýimizdi Almatyda úleskerler men qurylys kompanııalarynyń ishinde esimi jıi atalatyn Ǵalym Sádibekovten bastadyq. Tarbaǵataıdaǵy sýyrdyń ininen de kóp
Qurylys kompanııasyn quryp alǵan Sádibekovtyń bul bıznes ımperııasy kóz aldyńa órmekshiniń toryn elestetedi. Basyn bir suqqan halyq shyrmaýynan qaıta shyǵa almaıtyn týra órmekshiniń tory!
Ǵalym Qalybaıuly burynǵy energetıka vıe-mınıstri Ǵanı Sádibekovtiń aǵasy.
Ǵanı Sádibekov Jambyl oblysy ákiminiń apparatyn basqarǵan, Jambyl oblysynyń ákiminiń orynbasary qyzmetin atqardy.
2013 jyly Ǵanı Sádibekov Pavlodar oblysynyń ákim orynbasary boldy. Al 2016 jyly Energetıka vıe-mınıstri boldy.
2018 jyldyń naýryz aıynda Ǵanı Sádibekov jáne basqalary 1 mıllıard teńgeden astam bıýdjet qarajatyn urlady degen kúdikpen ustalǵan bolatyn. 2021 jyldyń qazan aıynda Ǵanı Sádibekov tolyǵymen aqtaldy. Ol qalaı aqtaldy? Álde, qyzmet jolynda kótergen kókeleri kómektesti me?
Osy tusta BAQ Ǵanıdy alyp shyqqan Almaty qalalyq máslıhatynyń eks-depýtaty Ǵalym Sádibekov deıdi. Almatynyń erekshe qorǵalatyn qymbat jerlerin Bolat Nazarbaevpen birigip satyp, úrip iship, shaıqap tógip júrgen Ǵalym aǵasyn ońaı shyǵaryp alǵan desedi-mys. Sebebi, Bókeń men Ǵalym «Interbır» kompanııasy arqyly úlestes edi.
«Interbırdiń» 5 mıllıard 800 mıllıon teńge jáne 68 mıllıon bes júz myń AQSh dollary kóleminde qaryzyn sot sheshimimen Bolat Nazarbaevtyń «Aqtóbe óndiristik kompanııasy» men «Interbırden» óndirildi. Ne degen ıfrlar,á? Bul áli basy ǵana!
Ǵalym Sádibekov pen onyń bir top fılıaly «Shyǵys» turǵyn úı kesheniniń úleskerleri bolǵan. Bular áp degennen 5 mıllıardty qarpyp úlgerdi. Sosyn, ketti deısiń.
«Shyǵys – Qulja» turǵyn úı kesheniniń úleskeri de Sádibekovtiń jaqyn adamy –Talǵat Alpysbekov.
«Shyǵys-Qulja» turǵyn úı kesheniniń taǵy bir úleskeri Ulyqbek Qojageldıev Ǵalym Sádibekov pen onyń úlestes tulǵalaryna tıesili «KG Invest» JShS, «Kazbarıt» JShS, «Veranda 1» JShS jáne «Eurasian machinery ltd» JShS-niń basshysy bolǵan.
Myna qyzyqty qarańyz, «Lekko» JShS-niń birinshi basshysy, «Lekko» JShS-niń quryltaıshysy Edýard Týkenov, al onyń uly Álibek Týkenov «Lekko» JShS-niń zańgeri, buryn «Building Service» JShS múddesin qorǵaǵan.
Týkenov - «Stolıchnaıa jyljymaıtyn múlik» AQ damytý kompanııasynyń burynǵy basshysy Bektaevtyń áıeli Týkenova S-nyń nyń týysy.
Keıinnen Týkenov «Taý-Kóktem» turǵyn úı kesheniniń úleskerlik qatysýshylarynyń múddelerin biriktirý maqsatynda qurylǵan «Taý-Kóktem» turǵyn úı-qurylys kooperatıviniń tóraǵasy boldy.
Olga Tretıakova – «Aýra Trevel» týrıstik agenttiginiń jalǵyz quryltaıshysy, onyń dırektory Natalıa Savınskaıa («Taý-Kóktem» turǵyn úı kesheniniń jalǵan akıoneri, Jakovty úlestik qatysý shartyna qol qoıýǵa májbúrlegen Sadibekovtyń tulǵasy). Savınskaıa keıinnen maǵan páter bermedi degen aıyppen Jakovqa qatysty qylmystyq is qozǵaý týraly ótinish bergen!
Olga Tretıakova sonymen qatar Tańatarov Májıt Amanjoluly ekeýi (Sádibekovtiń tulǵasy) Atlantık-A» JShS dırektory jáne teń quryltaıshysy.
Sondaı-aq Tretıakova jáne Mýzyka T.S. ekeýi «Kommerııalyq kompanııa Semirechye Group» JShS quryltaıshylary bolǵan, teń quryltaıshysy – Sádibekova Jámılá Baıgazıevna Sádibekovtyń anasy. Ekinshi quryltaıshysy – Iana Papanova.
Tretıakova dırektory jáne teń quryltaıshysy Valerıı Lı bolǵan «Tretıakova ı K» JShS quryltaıshysy.
Valerıı Lı «Trıým-A» JShS-nyń da quryltaıshysy. Dırektory Stanıslav Pak.
«Taý-Kóktem» turǵyn úı kooperatıvi qurylǵan sátten bastap 2014 jylǵa deıin shtattyq zańgeri «Taý-Kóktem» turǵyn úı kooperatıviniń qyzmetkeri Elena Stıhılıas boldy.
Stıhılıas E.A. sonymen qatar «Kazbarıt» JShS dırektory boldy, onyń teń quryltaıshysy Gúlnar Tátibaeva (Sádibekovtiń áıeli), ekinshi quryltaıshysy Gúlmıra etınellı.
Sondaı-aq Stıhılıas E.A. «KG Invest» JShS dırektory, onyń teń quryltaıshysy Sádibekov, ekinshi quryltaıshysy Mehmet Chetınelı.
Stıhılıas E.A. buryn «Al Fakher Distribution KZ» JShS quryltaıshysy bolǵan, onyń dırektory Samal Kasımova men Sabına Musanbova boldy.
Sonymen qatar, Stıhılıas Almatyda bir mekenjaıda tirkelgen «SoıýzNefteGazStroı» JShS men «Aura Travel» JShS teń quryltaıshysy! Ekinshi negizin qalaýshy – Denıs Ten, basshysy – Igor Ten.
Sondaı-aq bir kezderi Stıhılıas «DS Consulting» JShS quryltaıshysy bolǵan. Basshysy Igor Ten, quryltaıshylary Igor Ten jáne Samal Kasımova. Stıhılıastan bólek taǵy bir quryltaıshy Nızamı Dosýmbekov boldy.
Ǵalym Sádibekov joǵary paıyzben aqsha berip, kepilge qoıǵan jyljymaıtyn múlikterdi óziniń senimdi adamdary Valerıı Lı men Saǵynqalı Raqymbaevtyń atyna jazdyrtatyn. Eger aqshany eki ese ósimmen, onyń ishinde múliktiń buryn kelisilgen baǵasynan eki ese joǵary qaıtara almasa, oǵan múlik qaıtarylmaıdy. Ǵalym Sádibekovtiń barlyq jerde, sonyń ishinde sot pen quqyq qorǵaý organdarynda da baılanysy bar. Almatyda birneshe saýnasy men lombardtary, restorandary bar deıdi biletinder.
«Taý-Kóktem» turǵyn úı kesheninen páter alýǵa ótinish bildirgenderdiń biri, «Aq jol» partııasynan QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty bolǵan Sársenov Saǵııatýlla men onyń ápkesi Sársenova Lázzat.
Sársenovter otbasy Ǵalym Sádibekovpen «ZAŃǴAR» Qazaq respýblıkalyq saýda úıi» AQ arqyly úlestes. Ǵalym Sádibekovtyń qyzy Gaýhar Sádibekova «Zańǵar» TJK» AQ qyzmetkeri Arslan Sarybekovke turmysqa shyqqan. Sársenovter otbasy «Zańǵar» AQ iri akıoneri bolyp tabylady
Ánııatýlla Sársenov 2000 jyldary qarjy polıııasynda sheneýnik bolǵan, birneshe kompanııalarda akııalary bolǵan.
Qarjy polıııasynyń burynǵy qyzmetkeri Sársenov «Agrofýd» JShS men «Agrofırma Jańa jer» JShS-ne jáne olardyń ıelerine qatysty «Ile korporaııasy» JShS arqyly agroónerkásiptik bıznes salasynda reıderlik áreketpen aınalysyp, sotty bolǵany týraly BAQ betterinde jazyldy da.
2004 jylǵy 8 maýsymda Jakov basqaratyn «Building Group» JShS jáne tapsyrys berýshi «Grand Hotel Tien-Shan» JShS Sársenovter otbasyna tıesili «Grand Hotel Tien-Shan» qonaq úı keshenine qaıta jańǵyrtý jumystaryn júrgizý boıynsha kelisim shartqa otyrady.
2006 jyly «Building Service» JShS quryltaıshysy Jakov Igor Sársenovtermen jeke qarym-qatynasy aıasynda úlken qonaqúıdi qaıta jańǵyrtý úshin olarǵa jalpy somasy 230 mıllıon teńgeden asatyn 3 páter (ol kezde shamamen 2 mıllıon dollar) bólgen. Iaǵnı, Sársenovter Jakovtan qandaı da bir ofsettik shema boıynsha páterlerdi talap etý quqyǵyn alǵan.
Al, Jakov bolsa «Taý-Kóktem» turǵyn úı keshenine aqsha salǵan úleskerlerdi qan qaqsatyp, aqshalaryn bermeı, aıaǵynda alty jylǵa sottalyp ketti. Bul týraly kelesi zertteýimizde keńinen toqtalamyz. Osy «Taý-Kóktem» turǵyn úı keshenine kóz tikken Sádibekov óz adamdaryn kirgizip, ol jerdi Jakovtan tartyp almaqshy bolady.
Bizdiń elde zań bar ma? Zańdy oryndaıtyn, qadaǵalaıtyn QR IIM, QR Bas prokýratýrasy! Qarjy Agenttigi Monıtorıngi!
Myna órmekshiniń toryna qarsy qandaı shara qoldandyńyzdar? Árkim oıyna kelgenin isteı berse bizge zań ne úshin kerek? Álde, zań qara halyqqa ǵana arnalǵan ba? Shetelden qaıtarylǵan aktıvterdi qaıtarǵandaı olardan nege halyqtyń aqshasyn qaıtarmasqa? Kim kedergi? Álde, barlyq qazaq baspanaly bolyp ketip, qurlys kompanııalary jumyssyz qalady dep qorqasyńdar ma?
Tym bolmasa 30-40 qazaq baspanaly bolsyn! Kóringenge aldana berse qazaq qalaı baııdy?
Ońǵar Qabden
R.S. Avtordyń pikiri redakııa kózqarasyn bildirmeıdi
