1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisi Qazaqstannyń táýelsizdigine jetý jolyndaǵy alǵashqy mańyzdy qadam. Degenmen, sol kúnniń tarıhı mańyzy áli de tolyq zerttelmeı keledi.
Bul týraly Shákárim atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, ǵalym Amantaı Isauly “Adyrna” ulttyq portalyna bergen suhbatynda aıtyp berdi.
— Jeltoqsan kóterilisiniń tarıhı mańyzyna toqtalyp ótseńiz
— Jeltoqsandy men álemdik mańyzy zor, azattyq jolyndaǵy búkilhalyqtyq qozǵalys dep bilemin. 17 jeltoqsan kúni Máskeýdiń respýblıka bıligin aýystyrý sheshimimen kelispegen beıbit sherý sol kezdegi bıliktiń halyq talabyna qulaq aspaq túgil, kúsh kórsetip, qaqtyǵystarǵa ákelgenin, beıbit sherýdiń kóteriliske ulasqanyn kórýge bolady. Sol kúni halyq jeńiske jetti, bılik kúshteri alańdy tastap shegindi. Bostandyqqa umtylǵan halyq rýhtandy. Keıin bul kún elimizde "Demokratııalyq jańarý kúni" dep ataldy. Bas kóterýdiń ekonomıkalyq, áleýmettik qordalanǵan sebepterimen qatar ondaǵan jyldar boıy ultty kemsitý, tildi tómendetý saıasaty boldy.
Alańǵa shyǵyp, ortalyq bıliktiń sheshimine qarsy shyqqan 20-30 myń adamnyń kóbi jumysshylar boldy. Stýdentter men oqýshylar olarǵa qaraǵanda eki esedeı az-tyn. Barlyq áleýmettik toptar qatysty, onyń ishinde qatardaǵy muǵalimder, ǵalymdar, óner adamdary, zeınetkerler, deni qazaq bolsa da qazaqtan basqa ult ókilderi de boldy.
Jeltoqsan kóterilisiniń orny erekshe. Ol táýelsizdik jolyndaǵy qaıta jaralǵan halyq rýhy bolatyn. Sol rýhtyń naqty týǵan kúni — 17 jeltoqsan. Sol kúni keńes zamanyndaǵy buǵý, jaltara sóıleý - bári qaldy. Alańǵa shyqqan myńdaǵan adamdar ulttyq kóńilindegi oı-armandardy aqtara, ulttyń ǵasyrlar boıy joıylmaǵan, shyńdalǵan qaısar minezi men jigerin kórsete bildi.
"TARIHTAǴY KIR KÓTERE BERSE TYM AÝYR”
— Jeltoqsan kóterilisi taqyrybyn jetkilikti zerdelep boldyq deı alamyz ba?
— 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisi Keńes Odaǵy dep atalǵan alyp ımperııanyń kúıreýge aıaq basqanyn alǵash sezdirgen, kommýnıstik júıede ómir súrgen birqatar Eýrazııa memleketterindegi ózgeris qubylystaryn tezdetken iri, álemdik mańyzy bar oqıǵa bolyp tarıhqa jazylǵany haq.
Jeltoqsannyń ay shyndyqtaryn ashyp kórsetýge múddeli emes adamdar jetkilikti boldy. Ol úshin belgil bir adamdardy jazǵyra berýdiń kóp jóni joq. Taǵy bir jaılar psıhologııalyq turǵydan qaraǵanda uǵynyqty.
Tarıh málimetterinen týatyn keıbir ashý-yzanyń, jalpy, bolmaǵany nemese kóleńkede qala túskeni durys. Tarıhtaǵy kir kótere berse tym aýyr.
1986 jyldyń áıgili jeltoqsan kúnderinde Qazaqstandaǵy qalalar men aýyldar, eldi mekenderde bolǵan oqıǵalar týraly málimetterdi jınastyrý mańyzy úlken ekenin eskerý qajet. Shynynda, sol Shymkent, Taldyqorǵan, Saryózek, Talǵar, Pavlodar, Kókshetaý, Arqalyq, taǵy basqa mekenderde oqıǵalar qalaı órbidi, nemen bastalyp, nemen aıaqtaldy - bul týraly bilgisi keletin janǵa tııanaqty derekter joqtyń qasy.
Almaty oqıǵalarynyń sýrettelip-baıandalýynda bulynǵyr tustar az emes.
Qalam tartqandar, ádette, qozǵalystyń keıbir sebep-saldaryna toqtalyp, zábir kórgen jastardyń taǵdyrlaryn sóz etip, oqıǵaǵa kináli degen laýazymdylardy atap, olardy jýapqa shaqyrý qajet degen sııaqty úırenshikti mineý, áshkereleý saryndaǵy jazǵandarmen shektelip keledi.
Respýblıkada jarııalanǵan materıaldarǵa qarap, 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisiniń jete sıpattalmaı kele jatqan kezeńderiniń biri - Almatydaǵy Respýblıka alańyndaǵy (ol kezde Brejnev alańy) 17 jeltoqsan kúngi keshki bes pen onnyń arasyndaǵy oqıǵalar der edik. Bálkim oqıǵalardy kózben kórgendikten be, jaryq órgen estelikter men baıandarda olar tym atústi, keıbir mańyzdy tarıhı dáıekter atalmaı bara jatqan sııaqty.
”ALAŃNAN TUŃǴYSh RET ERKINDIK LEBI ESTI”
– Aǵa, sol bir kezdi eske túsirseńiz, oqıǵa kartınasy qalaı bolar edi?
– Ol kúndi eske túsirý aýyr, árıne. 17 jeltoqsannyń kúndizgi saǵattarynda QazMÝ men QazPI-diń oqý ǵımaratynda bolyp, qalada úlken abyrjý ǵana emes, narazylyqtyń bastalǵanyn bilgen edim. Qala ortalyǵyna jetip, úırenshikti ádetpen, Abaı dańǵylynda ornalaskan kitap dúkenine de soǵyp úlgerippin. Qolyma Abaıdyń “Aıttym sálem, qalamqas" degen baspadan jańa ǵana shyqqan ánder jınaǵyn ustap, keshki beske qaraı adamdar lyq toly alańǵa Kúlásh Baıseıitova keshesimen shyqtym.
Kommýnıstik ıdeologııa men keńestik júıege qashan da narazylyǵyn as úımen ǵana shektegen adamdar úlken qarsylyq kórsete almas dep oılaıtynmyn. Alańnan tuńǵysh ret erkindik lebi esti.
Alań ǵımarattary ornalasqan Sátbaev kóshesiniń jıeginde jaǵdaıdy baıqastap turdym. Aspırant áriptesterim de sol mańaıdan kórindi. Alańdaǵylardyń deni jastar - stýdentter, jumysshylar, arnaýly oqý oryndarynyń oqýshylary, muǵalim-ustazdar. Aralarynda egde adamdar da boldy. Olardyń keıbireýi jastardy jigerlendirip, olarǵa aq batalaryn berip, qoldaý tilekterin aıtýda. Jınalǵandardyń basym kópshiligi - qyzdar. Alańnyń ar jaǵyndaǵy "tártip adamdary" shebiniń aldynda turǵandar, kóbinese taǵy da sol qaryndastar.
Alańnyn orta tusynda, ortalyq trıbýnaǵa jaqyndaý jerde bir jigit qolyna ustaǵan dınamık arqyly sóz sóıleýde. Jınalǵan halyq Ortalyqtyń, Máskeýdiń sheshimine bir kisideı narazy. Alańdaǵylardyń sózderin estirtpeý úshin reprodýktorlar arqyly qazaq ánderi kúsheıtile qoıylǵan. "Mılıııadan" qurylǵan uzyn shep mıtıngige shyǵýshylardy kúshpen yǵystyryp tur. Basqarý rejıminiń adamdary minberden sóılerde mýzyka toqtatylady da, sóz aıaqtalǵanda qaıta qosylady.
Sózderi jurt ılanatyndaı emes, qysqa, "bári durys, tarańdar"degen maǵynada. Alańdaǵylar sóz sóılegende mańaıyndaǵylar aınala tize búgip otyra qalady. Kóp adamdar sonda sóz sóıleýshini kórip, onyń sózin jaqsy tyńdaı alady.
Keshki saǵat altydan asa bergende reprodýktordan berilgen komandalar boıynsha “tártip ornatýshylar qalqanmen qorǵana júrip, shep saqtap, shabýyldǵa shyqty. Sheptegi mılıııanyń” shabýyly 17 jeltoqsandaǵy oqıǵalardyń kýlmınaııalyq bir tusyn bastap berdi. Trıbýnadaǵy laýazymdylardyń yzasyn keltirip, jastar arakidik qar laqtyryp ǵana turǵan. Qaqtyǵysty “tártip saqtaýshylar” osylaı bastaǵan soń, alań úlken qozǵalysqa kóshti.
Tártip saqshylardyń árbir shabýylynan keıin qorshaýda qalǵan nemese taıaqpen soǵylǵan, qulap qalǵan jastar shep syrtyna áketilip, shabýyldar shebi adam nópirinen sheginip, reprodýktormen berilgen buıryqpen qaıta shabýyldap otyrdy.
Osy teke-tiresti óz paıdasyna sheshý úshin bılik jaǵy alańǵa “órt sóndirýshi” mashınalardy jiberdi. Mashınalardyń adamdardy qaǵa-basa alań ortasymen júıtkı júrýi jańa bir ashý-yza týdyrdy. Qaq jarylǵan toptaǵy jstar mashınany qarmen atqylaı bastady. Ol kezde sherýge shyqqandardyń qolynda aǵash, taıaq degender bolmaǵan. Al mashındaǵylar qarsy sý atqylady. Úlken qaqtyǵystar sol kezde bastaldy. Alańnyń qala jq shetine qaraı yǵysqan jastar tepkilep, sqz oıyp alyp, aǵashtardyń butaqtaryn syndyryp, qarsy shabýylǵa shyqty.
Shamdary sóndirilgen, qarańǵylanǵan alańda brandspoıt mashınasynyń órtenýi, onyń otynyń bıikke kóterelip qaýlap janýy alyńda tynyshtyq ornatyp, kóterilistiń sol kúngi jeńiske jetken sátin belgiledi. Sóıtip, keshki jetiden jıyrma mınýttaı ótkende narazylyq bildirýshiler búkil alańdy óz qoldaryna aldy. Sol saǵatta erkindikti jeńip alǵan halyq Jańa alańda ersili-qarsyly erkin adymdap júrdi. Alańdaǵy sol kúngi azat eldiń erkin sherýi úsh saǵatqa sozyld. Ýaqyt kesh bolyp, ertemen osy alańda júrgen adamdar sany birtinde azaıa bastady. Mine, eskerýsizdeý bolyp kelgen oqıǵashejiresiniń bir mezgilderi osyndaı edi.
– Táýelsizdik kúnin 16 jeltoqsanǵa qoıý qanshalyqty durys boldy? 16 jeltoqsan Aza tutý kúni bolý kerek pe, álde mereke me?
–16 jeltoqsan – Táýelsizdik kúni. "Aza tutý" dep belgileý artyq. Táýelsizdik týraly qujat 1991 jyly sol kúni qabyldanǵan. 17 jeltoqsan – Demokratııalyq jańǵyrý kúni. Halyqtyń 1986 jyly azattyq úshin jalpyhalyqtyq bas kótergen, rýhtanǵan kúni. Al 18 jeltoqsan, ıaǵnı búgin Jeltoqsan jáne Jańaózen qurbandaryn eske alý kúni bolýy kerek.
Táýelsizdik kúni eshqashan ózgermeıdi! Memlekettiń basty mereke kúni bolyp qala beredi. Biraq, asa daýryǵyp, ulanǵaıyr meıram jasaýdyń da qajeti az. Táýbaǵa kelip, sabyrǵa shaqyratyn, mańyzyn ishteı sezinetin uly kún.
— Suhbattasqanyńyzǵa rahmet!
Dana Nurmuhanbet
«Adyrna»
