Qazirgi kezde jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytýdaǵy ózekti másele – azamattardy sheshim qabyldaý proesine qatystyrý jáne olardyń yntasyn arttyrý bolyp otyr. Naryqtyq ekonomıka men kúndelikti tirshiliktiń qarbalasynda azamattardyń kópshiligi jergilikti máselelerge nemquraıly qaraıdy. Bul qoǵamnyń belsendiligin tómendetetin negizgi faktorlardyń biri. Osy úrdisti joıý jáne turǵyndardyń azamattyq belsendiligin arttyrý maqsatynda Shymkent qalasynda "Shymkent Azamattyq basqaru" jobasy iske asýda. Bul joba azamattardyń jergilikti basqarýǵa qatysýyn jandandyrýdy kózdeıdi, sonymen birge olardyń sheshimderge áser etýin arttyryp, qoǵamdyq proesterge belsendi aralasýyn qamtamasyz etedi. Joba jetekshisi Marǵulan Ermaǵanbetulymen bolǵan suhbatta osy úrdiske qatysty birshama qyzyqty aqparat pen usynystar aıtyldy.
- Jobanyń ereksheligi nede?
- Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵynyń tarapynan qoldaý bildirilgen «Azamattyq BasQaru” jobasy azamattyq qatysýdy arttyrýǵa jáne Qazaqstan aımaqtaryndaǵy jergilikti ózin-ózi basqarý deńgeıinde sheshim qabyldaý proesine jergilikti halyqty tartýǵa baǵyttalǵan. Atalǵan joba aıasynda Shymkent qalasynda turǵyndardyń habardarlyǵyn arttyrýǵa, memlekettik qyzmetterdi baqylaýǵa jáne olardy jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshýge tartýǵa baǵyttalǵan is-sharalar júzege asyrylýda. Shymkentte «ShymkentAzamattyqBasQaru» jobasy jergilikti ózin-ózi basqarý máselelerin turǵyndar arasynda, ásirese jastar arasynda túsindirýge baǵyttalǵan. Jergilikti ózin-ózi basqarý júıesin damytýda kóptegen zań qabyldanyp jatsa da, is júzinde ol jetkilikti túrde tıimdi júzege asyrylmaýda. Bizdiń zertteý barysynda qala jastarynyń kóp bóligi jergilikti ózin-ózi basqarýǵa qatysýdyń mańyzdylyǵyn, azamat retindegi quqyqtaryn tolyq túsinbeıtini belgili boldy.
Biz jastarmen jáne halyqtyń ártúrli sektorlarymen kezdesýler ótkizip, olardyń óz qalasyn basqarýǵa qalaı qatysa alatynyn jáne sheshim qabyldaýǵa áser etetinin túsindirdik. Bul kezdesýler barysynda eldi mekenderdi abattandyrý, qala qurylysy jobalaryn josparlaý jáne ómir súrý sapasyn arttyrý sııaqty jergilikti máselelerdi sheshýge, sonymen qatar Halyq qatysatyn bıýdjet jobasyna azamattardy belsendi tartý tetikterine basa nazar aýdaryldy. Mysalǵa qala joǵary oqý oryndarynda qalamyzdyń zııaly qaýymynyń ókili, buryńǵy 3 shaqyrylym depýtaty bolǵan, jergilikti ózin-ózi basqarý salasynyń úzdik mamany Erkin Satqanbaev myrzamen birge birqatar kolledjderde jastarmen kezdestik. Jastar el máselesine nemquraıly qaramaıtynyn baıqadyq. Alaıda olarǵa azamattyq qoǵamnyń negizgi quraldary men oǵan qatysýdyń quqyqtyq negizdemelerin túsindirýdiń asa mańyzdy ekenine kóz jetkizdik.
- Jergilikti ózin-ózi basqarýdyń negizgi problemalaryn aıtyp ketseńiz.
- Qazaqstandaǵy jergilikti ózin-ózi basqarý qoǵamdy demokratııalandyrýdyń mańyzdy aspektileriniń biri bolyp qala beredi. Alaıda, bizdiń jumysymyz onyń múmkindikterin halyq arasynda habardar etý deńgeıi áli de jetkiliksiz ekenin anyqtady. Bul túsindirý jáne bilim berýde qosymsha kúsh salýdy talap etedi. ShymkentAzamattyqBasQaru jobasy aıasynda biz árbir shymkenttikke jergilikti saıasatqa qalaı qatysa alatyny jáne qabyldanǵan sheshimderge qalaı áser etetini týraly aqparatty jetkizýge tyrysýdamyz.
- Shymkent qalasynyń jergilikti ózin-ózi basqarý júıesinde qandaı ózgeristerdi aıta alasyz?
- Aldymen quqyqtyq retteý deńgeıinde aıtsam – qazirgi qala deńgeıinde jergilikti ózin-ózi basqarýdyń negizgi organy bop qala máslıhatyn aıtýymyz kerek. Máslıhattyń quzyreti zańmen bekitilgen. Depýtattar halyqtyń ókili. Halyqtyń quqyǵyn qorǵaýshy, qajettiligin atqarý bıligine jetkizýshi. Qazirgi kezde sońǵy shaqyrylym quramy kásibılengen. Ár salanyń kásibı mamandary. Bul óz kezeginde eldi mekenniń túıtkildi máselelerin sheshýde óte qajet. Halyq arasynda aıtalatyn «uıqydaǵy» depýtatty kórip júrgenimiz joq. Barlyǵy belsendi. Menińshe, ýaqyt talaby ózgergen. Halyq ta, depýtattarda birshama ózgeriske túsken. Árbir depýtat halyqtyń suranystaryn sheshýsiz qaldyrmaýǵa tyrysýda. Degenmen, basqa eldi mekende joq, tek Shymkentte bar jaqsy bir keıs ol Bıler ıntsıtýty. Bıler ınstıtýty – qazaq qoǵamynyń tarıhynda ádilettilik pen danalyqtyń sımvoly bolǵan dástúrli basqarý júıesi. Bıler qazaq qoǵamynda quqyqtyq jáne áleýmettik máselelerdi sheshýde mańyzdy ról atqaryp, halyqtyń birligin saqtaýǵa yqpal etken. Qazirgi kezde bul ınstıtýttyń mańyzdylyǵyn qaıta jańǵyrtý – qoǵamdaǵy ádilettilikti, quqyqtyq mádenıetti kúsheıtýge, jergilikti deńgeıdegi daýlar men máselelerdi beıbit jolmen sheshýge úlken septigin tıgizedi. Bıler ınstıtýty halyqtyń daýysyna qulaq túrip, olardyń pikirin eskeretin, ádilettilikke negizdelgen jergilikti ózin-ózi basqarýdyń zamanaýı modeline yqpal ete alatyn jaqsy bir bastama retinde qaraýǵa bolady. Óıtkeni, basqa ólkelerden Shymkent aımaǵynyń bir ózgesheligi – úlkendi syılaý myǵym ornyqqan qundy dúnıe. Mine, osy turǵyda biz bıler ınstıtýtyn jaqsy jaǵyna paıdalanýymyz qajet. Bul turǵyda, bıler ınstıtýtyn qaıta jańǵyrtý úshin zańnamalyq negizder qalyptastyrý qajet. Bul ınstıtýt jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń bir bóligi retinde áreket etip, jergilikti deńgeıdegi daýlardy, azamattyq isterdi beıbit túrde sheshýge kómektesetin bedeldi organǵa aınalýy tıis. Ekinshiden, qalalyq jerlerde bılerdi saılaý nemese tańdaý proesin demokratııalyq negizde uıymdastyrý. Bıler aýyldyq aqsaqaldar men bedeldi azamattardan saılanyp, olardyń ómirlik tájirıbesi men ádilettiligi eskeriletin arnaıy irikteý júıesi engizilýi kerek. Úshinshiden, bıler ınstıtýtyn tıimdi damytý úshin bılerge quqyqtyq bilim men daǵdylardy úıretý mańyzdy. Bul olarǵa qazirgi zamannyń quqyqtyq júıesimen úılesimdi jumys isteýge múmkindik beredi jáne ádiletti sheshimder qabyldaýyna jaǵdaı jasaıdy. Tórtinshiden, bıler qoǵamdaǵy áleýmettik turaqtylyq pen birlikti saqtaýǵa yqpal etýi tıis. Osy maqsatta bıler jergilikti qoǵamdyq keńesterdiń quramyna engizilip, turǵyndarmen tyǵyz qarym-qatynasta jumys isteýi kerek. Besinshiden, bılerdiń rólin nyǵaıtý jáne olardyń bedelin arttyrý úshin medıa arqyly nasıhattaý jumystaryn júrgizý kerek. Sonymen birge mektepter men joǵary oqý oryndarynda bıler ınstıtýtynyń tarıhı róli men qazirgi mańyzy týraly arnaıy kýrstar engizý mańyzdy. Árıne, máslıhat pen qoǵamdyq keńes bar kezde bul deńgeı artyq degen pikirler de aıtylýda. Kezinde ózdiginen qurylyp áreket etip júrgen qoǵamdyq keńesterdi de qajet emes degen sarapshylar bol,an. Al qazir bul deńgeı zańmen rettelip, azamattyq qoǵamnyń naǵyz draıverine aınaldy. Sondyqtan eksperımentten qoryqpaý, kerisinshe bar múmkindikterdi qoldanyp kórgen artyq bolmas. Bul ınstıtýt qazirgi zamannyń jergilikti basqarý júıesine tıimdi qosymsha bolyp, qoǵamda senim men jaýapkershilikti nyǵaıtýǵa ábden yqpal etýi múmkin.
- Júıeni damytýda naqty usynystaryńyz bar ma?
- Aldymen halyqtyń habardarlyǵyn arttyrý asa mańyzdy. Jergilikti ózin-ózi basqarý jáne onyń qoǵam ómirindegi róli týraly bilim berý baǵdarlamalary men aqparattyq materıaldardy ázirleý jáne taratý. Halyqqa olardyń ómir súrý sapasyna áser etetin jergilikti proesterge qatysa alatynyn jetkizý mańyzdy. Jastardyń belsendi qatysýy. Jastar – azamattyq qoǵamnyń bolashaǵy jáne ózgeristerdiń draıveri bola alady. Óskeleń urpaqty ózin-ózi basqarý máselelerine tárbıeleý úshin kezdesýler men sharalardy kóbirek uıymdastyrý qajet. Memlekettik qyzmet kórsetý sapasyn arttyrý: Azamattardan alynǵan málimetter men keri baılanys negizinde aryz-shaǵymdarǵa jedel den qoıý jáne qyzmet kórsetý sapasyn arttyrý maqsatynda memlekettik qyzmetterge turaqty monıtorıng tetikterin engizgen jón. Azamattyq BasQaru jobasy Qazaqstandaǵy azamattyq qoǵamdy damytýdy kózdeıdi. Jobany iske asyrý barysynda halyq arasynda, ásirese, jergilikti ózin-ózi basqarý máseleleri boıynsha túsindirý jumystaryn odan ári kúsheıtý qajettigin kórdik. Azamattyq belsendilikti arttyrý – bul óz kezeginde árbir azamattyń ómirin jaqsartatyn ashyq ári tıimdi basqarýǵa aparatyn jol.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
