Týrızm-dáýirlerdiń kýási. Eldiń bolmys-bitimi men damýynyń dara joldary aıshyqtalatyn basty baǵyty da osy sala. Sol sebepti, týrızimdi qaı jerdiń bolmasyn kúre tamyry dep aıtýǵa bolady. Elimizde kórkem mekenderi kóz tartatyn ásem mekender jeterlik. Onyń ishinde, Almaty oblysynyń ásem ólkelerin aıtpasqa bolmas.
Ótken jyl Almaty oblysynda týrızm salasy úshin asa tabysty boldy. Ishki týrızm 13 paıyzǵa ulǵaıyp, kelýshiler sany 1,1 mln. adamǵa jetken. Óńirdiń týrıstik áleýeti jyl ótken saıyn jandanýda. «E-Qonaq» júıesiniń derekteri boıynsha 2024 jyldyń basynan bastap búgingi tańda kelýshiler sany 52 752 týrısti qurady.
Mundaǵy minsizdikti kórýge asyqqandardyń qarasy Alataýdyń asyl jaýhary sanalatyn Kólsaı jáne Qaıyńdy kólderine aǵylǵan. Tamyljyǵan tabıǵaty qutty qonaǵyn men mundalap shaqyratyn kıeli ólke Kegen, týrızimde oblystyń «júregine» aınalǵany beseneden belgili.
Teńiz deńgeıinen 2800 metrge deıingi bıiktikte ornalasqan Kólsaı kólderi, móldir sýy men qylqan japraqty ormanymen kelýshilerdiń janaryn arbaıdy. Búginde bul mańdaǵy ınfraqurylym júıesi men týrısterge qyzmet kórsetý sapasy álde qaıda artqan. Sodan bolsa kerek, 1 jylda 300 myńǵa jýyq adam Kólsaı kólderin tamashalaǵan.
Kegen aýdanynyń ákimi Nurbaqyt Teńizbaevtyń aıtýynsha, Kólsaıdan bólek, týrıstik oryndarda kelýshilerdi qabyldap jatyr.
«Kegenniń tabıǵatynyń ózi suranysqa ıe. Bizden keregi sol sulýlyqty kórkem túrde kórsetý. Bizdiń aýdanda Myń jylqy, Sharqudyq syndy jerler men Tuıyq, Eltaı sarqyramalary bar. Orta Merki, shet Merki dep atalatyn oryndarda týrısterdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrýda»,-deıdi aýdan basshysy.
Kegenge kelgenderdiń atbasyn burmaı ketpeıtin taǵy bir týrıstik jer-Qaıyńdy kóli. 1911 jyly paıda bolǵan kólge ótken jyly 100 myń adam kelse, bıyl jyl basynan beri 83 myń týrıst kelgen.
Qaıyńy syzyltyp án salatyn aımaqta atty jol bar jáne taksı qyzmetide jolǵa qoıylǵan. Aldaǵy ýaqytta kúre joly jasalsa, týrısterdiń sany eki ese artady dep kútilýde.
