Táýelsizdik kúni. 1991 jylǵy tarıhı sheshim qalaı qabyldandy? Eldiń bas basylymy «Egemendi Qazaqstan» gazetinde bul oqıǵanyń qalaı kórinis tapqanyna sholý jasap kórdik.
16 jeltoqsan – Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúni. Dál osy kúni Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi týraly» Konstıtýııalyq zańdy kúshine engizdi. Zań 1990 jyldyń 25 qazanynda qabyldaǵan Memlekettik egemendik týraly deklaraııanyń qaǵıdalary negizinde ázirlendi.
TÁÝELSIZDIKTI JOǴARǴY KEŃES JARIIaLADY
«Egemendi Qazaqstan» gazetiniń 1991 jylǵy 14 jeltoqsandaǵy sanynda «Qazaqstan táýelsiz memleket bolady» degen habar jarııalanǵan. Munda Joǵarǵy Keńestiń jetinshi sessııasynda qaraý úshin ázirlengen joba týraly aıtylady. Iaǵnı, Qazaqstannyń derbes memleket retinde táýelsizdigin saltanatty túrde jarııalaıtynyn aqıqat dep jazady.
Dál osy kúni ótken Joǵarǵy Keńestiń sessııasynda depýtattar aldymen salyq júıesin jetildirýge arnalǵan zań jobalaryn taldady. Sodan keıin «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigi týraly» Konstıtýııalyq Zańynyń jobasyn talqylaýǵa kirisken. Sessııa barysynda tarıhı qujattyń der kezinde qabyldanyp jatqany aıtylǵan. Bul Zań jobasyna kóptegen depýtat óz kózqarasyn bildirgisi keletindigi eskerilip, ony ary qaraı taldaý 16 jeltoqsanǵa qaldyrylǵan.
Nátıjesinde Zań jobasyn pysyqtaý úshin redakııalyq komıssııa qurylyp, jumysqa kiristi. Sodan keıin depýttattar statıalarǵa daýys berip, Zań tutastaı qabyldandy. Osylaısha 16 jeltoqsan kúni Joǵary Keńes saltanatty túrde Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigin jarııalady.
REFERENDÝM JOLY QANDAI JOL?
«Egemendi Qazaqstan» gazetiniń sol kezdegi parlamenttegi tilshisi, keıinnen oppozıııaǵa shyqqan Rysbek Sársenbaıulynyń «Táýelsiz el boldyq» atty maqalasynda eki kúnge sozylǵan sessııadaǵy depýttattardyń talqylaýy jazylǵan. Máselen, depýtat Sultan Sartaevtyń Keńes odaǵynyń kúırep jatqanyn aıtyp, táýelsizdik alar sáttiń kelgenin aıtqan baıandamasyna V. Chernyshevtiń qarsy suraq qoıǵany aıtylady. Ol óz sózinde «Kimnen jáne neden táýelsiz bolmaqpyz? Jetpis jyl boıy jelkelep sógip júrgen reseılik ımperııanyń úlgisi boıynsha qazaq ımperııasyn qurýǵa árekettenip júrgen joqpyz ba?» deıdi.
Oǵan S. Sartaev jaýap retinde odaqta óz táýelsizdigin jarııalamaǵan tek bizdiń respýblıkanyń ǵana qalǵanyn aıtyp, jarııalar sáttiń jetkenin túsindiredi.
Sondaı-aq, bul maqalada A. Knıagınıniń «Respýblıka prezıdenti Qazaqstanda qazaq bolýy kerek» degen sózine A. Kozlovtyń mundaı usynysty azamattyq teńdikke qol suqqandyq degeni de jazylǵan.
Budan bólek Kozlov táýelsizdikti qabyldaý qajettigin aıtqanymen, onyń salmaǵyn arttyrý úshin referendým ótkizýge usynys bildirgen. Eger sheshim referendým arqyly qabyldanar bolsa, ýaqyty sozylyp ketetini anyq edi.
«ONY QAShAN JARIIaLAPTY?»
Depýtat Sýhov ta «parlamenttiń taǵdyryn shesher kúrdeli máseleni tezedetýge nege qumar? Erteń 17 mıllıon adam, onyń baqandaı teń jartysy orys tildi halyq, jat memlekette qalyp qoımaı ma?!» degen úreıin jetkizdi. Biraq oǵan da baıyppen, ádiletti jaýabyn aıtatyndar tabyldy.
Al, depýtat T. Javoronkova zań jobasyndaǵy 17-babtaǵy «óziniń qarýly kúshterin «qurý quqyǵy» jazylǵan tusyna, onyń tek qorǵanys maqsatyna paıdalanylatyndyǵyn atap kórsetsek» degen usynys jasaǵan. Sonymen qatar ol Qazaqstan Respýblıkasynda qazaq, orys, aǵylshyn tilderin memlekettik til dep bekitýdi durys sanaıtynyn aıtqan. Depýtattardyń kópshiligi orys tiline memlekettik mártebe berilgenin qoldady.
Ár bapty jekeleı talqylaǵan depýtattar arasynda shet jaqtaǵy qazaqtarǵa qos azamattyq berý jónindegi jobaǵa da shúılikkender bolǵan. Olarǵa Sherhan Murtaza «Qazaqstannan ketkender zorlyq-zombylyqtan ashtyqtan, tepki kórgennen ketti. Olardyń óz ata-mekenindegi memlekettiń azamaty bolýǵa haqysy bar! Olarǵa shekarany ashý, qos azamattyqty berý kerek» dep jaýap bergen. Maqalada budan bólek, Ó.Jánibekovtyń, E. Asanbaevtyń, J. Ábdildın, Á. Kekilbaev sııaqty depýttaryń keıbir zańdarǵa qatysty aıtqan pikirlerine sholý jasalǵan. Sondaı-aq, Zańǵa 270 depýtattyń qoldaý kórsetkeni, 12 depýtattyń qarsy shyqqany da jazylǵan.
18 jeltoqsan kúngi «Egemen Qazaqstanda» Jeltoqsan oqıǵasynyń bes jyldyǵyna arnalǵan mıtıngte sóılegen prezıdent N. Nazarbaevtyń sózin jáne memlekettiń Táýelsizdik týraly Konstıtýııalyq Zańyn jarııalaǵan. Jeltoqsan oqıǵasy kezindegi pozıııasy kúmandy bolǵan Nazarbaev aldymen jalǵyz ózi qatysqan saılaý ótkizip, Táýelsizdik jarııalanǵan kúnniń ertesinde osy oqıǵanyń bes jyldyǵyna arnalǵan mıtıngige qatysýǵa májbúr bolady. Sol jıynda ol 17 jeltoqsandy Demokratııalyq jańǵyrý kúni dep jarııalaǵanyn málimdeıdi.
«Egemendi Qazaqstan» gazetiniń keıinnen oppozıııaǵa shyqqan tilshisi, qazirgi depýtat Ermurat Bapıdiń «Táýelsizdik aldyq, endigi tyndyrar is qaısy» atty Almatynyń aeroporty men kókbazarynda júrgizgen qysqasha saýalnamasy basylǵan. Mundaǵy keıipkerlerdiń biri saýdager bolsa, endi biri – teplovoz mashınısi. Olardyń arasynda táýelsizdikti qoldaǵandar da, «buǵan deıin buǵaýdaǵy el me edi?» dep pikir bildirgender de, «ony qashan jarııalapty» dep beıhabarlyq tanytqandar da bar.
Mereı Myrzaǵalıqyzy
«Adyrna» ulttyq portaly
