Home » Aıdarlar » Salt-dástúr » Kelin qaı qylyǵymen súıkimdi?

Kelin qaı qylyǵymen súıkimdi?

Qazaq halqynda kelinniń otbasyndaǵy róli men orny ózinshe bir bólek. «Kelini jaqsy úıdiń keregesi altyn» deıdi ata-babalarymyz. Ulyn uıaǵa qondyryp, shańyraqqa kelin túsirý ómirdiń eń mańyzdy isi sanalady.

Kelin ashyq-jarqyn minezdi bolýymen súıkimdi. Onyń jaıdary, aqkóńil, ári ashyq-jarqyn bolǵany jaqsy. Endi ǵana tanysyp jatqan jańa týystarymen durys qarym-qatynas ornatyp, jańa ortaǵa ońaı sińisip ketýi úshin mineziniń aýyr bolmaǵany jón. Kez kelgen adam kelinniń qabaǵyna qaraıdy. Qabaǵy qatýly kelinniń tamaǵyn da eshkim ishe almaıdy. Ishi-baýyryńa kirip, shyn peıilmen izet kórsetetin kelinnen kim aınalmaıdy?

Kelin pysyq bolýymen súıkimdi. Qyz balanyń turmysqa yńǵaıy kelip turǵany kimge bolsa da unaıdy. Aq saýsaq appaq kelinnen qolynan myń túrli is keletin pysyq kelin áldeqaıda jaqsy. Kelin kelgen kúnnen bastap pysyqtyǵymen synala bastaıdy. Kelin bolǵanda qandaı taǵammen ata-eneńdi tánti qylaryńdy bilmeı betiń qyzaryp júrmeý úshin qyz kezińde dámdi taǵam jasaýdy úırenip alǵan on ese artyq. Taǵamnyń túr-túrin jasap, otbasynyń kóńilin as úıdegi jaǵymdy ıispen aldandyratyn kelinniń súıkimi qalaı bolmasyn? Tamaqtan ózge úı turmysymen de qınalmaı aınalysý úshin qyz kúnde de osy tirlikterdi jasap úırengenniń zııany joq. Qyzdardyń aýzynan «Kelin bolǵanda jasaımyn» degen sózdi múlde alyp tastaý kerek. О́ıtkeni kelin bolǵanda sol isti endi úırene bastaýdyń ornyna, sol istiń qulaǵynda oınap turý kerek.

Kelin ana bolýymen súıkimdi. Ata-enesin kóp kúttirmeı, densaýlyǵy jaraǵansha nemere syılaýdan sharshamaıtyn kelinniń súıkimi kóp. О́ıtkeni qazaq kóbeıip, ósip-óngendi jaqsy kóredi. Otaýǵa kep túsken kelin ómirge osy áýlettiń kóshin jalǵaıtyn urpaq ákelýge tıisti. Bala-shaǵa kóbeıgen saıyn ony shý dep emes, toı dep biletin kelindi qalaı súıkimdi demessiń?

Kelin kishipeıil bolýymen súıkimdi. Kishipeıil kelinniń yrysy men nesibesi kóp bolady. Úlkenge qurmet, kishige izet kórsetetin kelinniń shańyraǵyn bereke pen baq kúzetedi. Qyńyr minezimen kóptiń kóńilinen shyqpaıtyn kelin sol nıetine saı ómir súredi.

Kelin kópshil bolýymen súıkimdi. Kóp bolýdan qashpaıtyn kelinderdiń ózgeden mártebesi bıik turady. Kóptiń kóńilin taýyp, sol arqyly ózine jan tynyshtyǵyn izdeıtin kelin kimge bolsa da unaıtyny ras qoı?

Kelin qonaqjaı bolýymen súıkimdi. Qonaǵyn qudaıyndaı syılap, úıinde baryn aldyna tartatyn qazaqtyń kelinderi kóp bolǵany jaqsy. О́ıtkeni qonaǵy men kelim-ketim adamy kóp úıde yrys artady. Úıge kelgen ár adam ózimen birge berekesin ala keledi.

Kelin kúıeýin syılaýymen súıkimdi. Joldasynyń talaptarynyń bárine kóndigip, onyń sheshimderi men buıryqtaryna qurmetpen qaraıtyn kelin otbasyndaǵy tynyshtyqtyń sımvoly sanalady. Kelini kúıeýine baǵynyp, aıtqanynan shyqpaıtyn úıde urys-keris atymen bolmaıdy. Al urys-keris uıalamaǵan uıaǵa baq qusy qonyp, bereke ornaıdy.

Kelin jaýlyǵymen súıkimdi. Jańa túsken kelinniń basyna aq oramal tekke jabylmaıdy. Bul salt aq jaýlyq kelinniń budan keıingi ómirdegi serigine aınalsyn degen nıetten týyndaǵan. Basqa oramal taǵýdan qashýdyń keregi joq. Ol tazalyq pen qazaqı mádenıettiń bir kórinisi. Kelinine oramal taqpaı-aq júre berýine ruqsat bergen ata-eneniń bul qylyǵyn túsinýge bolatyn shyǵar. Biraq kelinniń óz erkimen oramal tastap júrýdi ádetke aınaldyrýy durys qylyq emes. Ata-enesimen birge turmaıtyn kelinder tym bolmasa týystary men ata-enesiniń kózinshe jáne as úıde oramal taǵyp júrýi mindetti.


Nurlan SERIKULY, 

FB-daǵy paraqshasynan

Pikir jazý

Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

*

x

Check Also

Bala kótere almaı júrgen hanymdarǵa…(qazaqy yrym)

El ishinde mynadaı yrym bar. Kópke deıin bala kótere almaı júrgen áıel kishkentaı búldirshinge uldyń ...