Home » Aıdarlar » Aldaspan » Saqtalǵan batyrlar qarýy

Saqtalǵan batyrlar qarýy

Qazaqtyń el qorǵaǵan batyrlary men handarynyń keıbir qundy muralary búgingi kúnimizge jetip otyr. Ár túrli mýzeılerdegi mundaı jádigerlerdi qıyn-qystaý kezeńde batyr urpaqtary saqtap tapsyrǵan.

 

DÝLYǴA

Bógenbaı batyrdyń dýlyǵasy

 

 

 

 

 

 

Aqmola oblysyna qarasty Ereımentaý aýdanynda Qanjyǵaly Bógenbaıdyń dýlyǵasy saqtalǵan. Otqa qaqtalyp, tóske soǵylǵan shym bolat qundy jádiger XVIII ǵasyrdyń basynda ustanyń qolynan shyǵypty.  Talaı qandy joryqta bitimi bólek batyrdyń altyn basyn ajal oqtarynan arashalap qalǵan jaraqtyń qazir temiri ǵana qalǵan. Tóbesindegi shashaqtary men qulaq pen moıyndy jaýyp turatyn torkóz saýyttaryn el-jurt tábárik retine taratyp áketipti.  Qazirgi kezde qundy jádiger Bógenbaı batyrdyń jetinshi urpaǵy Jabaı Kenjalınniń úıinde saqtaýly tur.

Bólek batyrdyń dýlyǵasy

Dýlyǵany eldiń azattyǵy úshin kúresken batyrdyń qazirgi urpaqtary Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdentiniń mýzeıine 2005 jyly tapsyrǵan.  Qazaq batyrlarynyń qarý-jaraqtaryn zertteýshi, sýretshi Qalıolla Ahmetjannyń dereginshe, «Formalyq-tıpologııalyq turǵydan qarastyrsaq bul dýlyǵa XVIII-XIH ǵasyrlarda keń qoldanysta bolǵan manchjýr-tıbettik dýlyǵaǵa jatady. Bul tıpti dýlyǵa (tongkýı) XVIII-XIX ǵasyrlarda manchjýr dınastııasy kezinde Qytaıda, Tıbette jáne Monǵolııada keń taraǵan bolatyn. Bul dýlyǵanyń saltanatty varıanttarynda tóbesi kúrdeli órnekpen jáne dinı jazýlarmen áshekeılendi. Dýlyǵa ıesiniń áleýmettik dárejesine sáıkes tóbeldiriginiń tútikshesine qustyń qanattarynan jyǵa ornatylyp, odan tómen jibek jipten nemese attyń qylynan qyzyl shashaq taǵyldy». Dýlyǵanyń salmaǵy – 2,5 keli.  Bólek batyr Qarauly (1700-1785) Shapyrashty Naýryzbaı batyrdyń qol astynda áskerı basshy bolǵan. 1729 jyly jońǵarlarmen bolǵan sheshýshi urysta Bólek batyr qalmaq batyry Ańyraqaıdy jeńip, halyqtyń rýhyn kótergen.

Aıtbaı batyrdyń dýlyǵasy

Aıtbaı batyrdyń dýlyǵasy – Qostanaı oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıyndaǵy asa qundy jádigerdiń biri. Urpaqtan urpaqqa saqtalyp kelgen murany batyrdyń Qostanaı oblysynyń Sarykól aýdanynda turatyn urpaǵy Marat Januzaqov mýzeıge tapsyrǵan.  Sarykól óńirin mekendeıtin arǵyn rýynyń qanjyǵaly taıpasynan shyqqan Aıtbaı batyr – ári sheshen, ári batyrlyǵymen daralanǵan tulǵa. Áıgili Bógenbaı, Qabanbaılarmen terezesi teń, úzeńgiles oǵan Abylaıhan erekshe tánti bolǵan. Ol Edil qalmaqtarymen ǵana soǵysyp qoımaı, 1770 jyldary elimizdiń shekarasyn bekitýge de atsalysqan. Keıin denesi Qoja Ahmet Iasaýı kesenesine qoıyldy.

SAÝYT

Aqtamberdi batyrdyń saýyty

Batyrdyń saýytynyń mýzeıge tap bolýynyń ózindik hıkaıasy bar. 1930 jyldary Aqtamberdi áýletiniń kenjesi Qytaı jerine óter kezde shekara túbinde qyzyl áskerdiń qarýly tosqaýylyna tap bolady. Kóshtegi adamdar túgel qyrylyp, dúnıe-múlik talan-tarajǵa túsken. Buıymdar arasynan tabylǵan saýytty bolshevıkter Semeıdegi mýzeıge tapsyrady. Alaıda uzaq jyl qoımada jatyp qalǵan jádigerdi keıin arnaıy izdep kelgen batyr urpaǵy Ashat Jumadilov saýytty tap basyp tanıdy.  Saýyttyń salmaǵy 10 kelige jýyq, birkelki shyǵyrshalardan toqylǵan. Keýde tusyndaǵy, etegindegi jáne jeńderindegi shyǵyrshalardyń syrty 1,2 sm, ishki aýmaǵy 0,9 sm. Shyǵyrlar jalpy beriktigine qaramastan qatty kúsh tússe qaqyrap aıyrylyp ketetin. Saýyt qazir óte nashar kúıde, tot basqan órimi shashylyp qalǵan. Soǵan qaramastan qundy jádiger baǵasyn túsirmesi anyq.

Qoshqar batyrdyń saýyty

Sary Qoshqar batyrdyń kireýke saýytyn urpaqtary Amangeldi memorıaldyq mýzeıine tapsyrǵan. Qoshqar Daýuly (1780-1867) – Kenesary Qasymuly bastaǵan ult-azattyq kóterilis sardarlarynyń biri. Qara qyldy qaq jarǵan ádil, qoly ashyq jomart, sózge sheshen, elge kósem bolǵan tulǵa.

Janqoja batyrdyń saýyty

Janqoja batyrdyń saýytynyń qaldyǵy urpaqtarynyń qolynda saqtalǵan. Tek osy sýyttyń qysqa balaqty shalbarshasy joǵalǵan eken. Sýretke 1979 jyly túsirilgen.  QYLYSh

Abylaı hannyń qylyshy

Qylyshty Reseı patshaıymy I Elızavetanyń Abylaı hanǵa tartý etken. Qylyshtyń ushy jaǵyndaǵy ekinshi jartysy synyp joǵalǵan. Saqtalǵan qylysh bolatynyń sol jaq betinde altyn qaqtaý ádisimen orys tilinde jazylǵan «Bojıeıý Mılostıý Elızaveta pervaıa ımperatrıa ı samoderjıa Vserossııskaıa pojalovala seıý sablıý poddannogo svoego kırgıs-kasakogo Ablaıa soltana za ego vrnýıý slýjbý v Sankt-Peterbýrg 1758 goda» degen jazý bar. Ekinshi oń jaq betinde sol ádispen shaǵataı tilinde arab jazýymen sol mazmundy jazý jazylǵan.  Qylyshqa qatysty derekte: «Syrtqy ister kollegııasynyń anyqtamasy boıynsha 1758 jyldyń 29 ıanvardaǵy qupııa keńesshi Neplıýev pen general-maıor Tevkelevtiń usynysyna sáıkes jasalǵan, baǵasy 120 rýbl qylyshty, oryssha jáne tatarsha jazýlaryn jazyp Orta júzdiń sultany Abylaıǵa jiberilgen», – dep kórsetilgen eken.  Dál osyndaı syı-sııapatty Nuraly han men onyń uldary Eraly, Aıshýaq sultandarǵa da tartý etken. Al Aıshýaqtyń balasy Sherǵazy hannyń da qylyshy saqtalǵan.

 

Kenesary hannyń qylyshy

Kenesary han qaza tapqan 1847 jyly nemeresi Ahmet sultan bes jastaǵy bala eken. Atasynyń qylyshyn saqtap qalǵan sol kisi. Al onyń uly Ázimhan Kenesarın alash arystarymen birge túrmede túsken qaıratker edi, keıin 1931 jyly qundy jádigerdi mýzeıge tapsyrypty.  Qylyshtyń qyny teriden, saby súıekten jasalǵan. Qandaýyry 70 sm quraıdy.

Aıdarbek batyrdyń qylyshy

Araldyń soltústik tóńireginde ǵumyr keshken О́ris (Shekti) balasy Aıdarbek batyrdyń bolat qylyshy tabylǵan. Aral aýdanyndaǵy Tastúbek balyqshylar aýylynda turatyn jasy toqsanǵa taıaǵan qart ana Sábıra Ybyraıym kelini arǵy babalardan búgingi urpaǵyna aman jetken teńdesi joq bolat qylyshtyń tarıhy týraly: «Men bul áýletke 1945 jyldyń 7 naýryzynda kelin bolyp tústim. Keıinirek qaıyn atam 96 jasynda bul pánıden óterde osynaý baǵa jetpes jádigeri uly Sarajat pen kelini maǵan amanat etken», – dedi.

 

Buqarbaı batyrdyń qylyshy

Buqarbaı batyrdyń qylyshy ózindik qyzmeti bar negizgi úsh konstrýktıvtik bólikten turady. Olar kesý, shabý, túıreý arqyly jaraqat salýǵa arnalǵan. Mundaı qylyshtar sol ýaqyttaǵy jaýyngerlerge tán. Qylysh orys jáne basqa da shetel memleketterinde jasalǵan ózi tıptes qylyshtarǵa qaraǵanda salmaǵyn jeńildetý maqsatynda júziniń boıymen arnaıy oıyq shuńqyr jasalmaǵan. Júziniń bas jaǵy, ıaǵnı adamdy shaýyp túsirýge arnalǵan tusy jıi-jıi qaıraqqa túskendikten birkelki tegis emes, sál-pál oıyńqy. Qylyshty, aǵashtan jasalyp, syrtynan eshqandaı oıý-órnektermen áshekeılenbegen ári bylǵary terimen qaptalǵan qynapqa saqtaıtyn bolǵan. Osyndaı tehnologııalardy paıdalana otyryp saqtaýdyń nátıjesinde qylysh óziniń sol kezdegi kúıin buzbaı búginge jetip otyr.  Buqarbaı batyrdyń qylyshy Qyzylorda oblysy Jalaǵash aýdandyq mýzeıinde saqtalyp tur.


Zańǵar KÁRIMHAN,
© e-history.kz

Pikir jazý

Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

*

x

Check Also

Babalardyń soǵysý taktıkasyn Baýrjan Momyshuly bilgen be?

Ejelgi kóshpelilerdiń, saqtardyń, ǵundardyń, kóne túrikterdiń, mońǵoldardyń, tipti keıingi qazaqtardyń soǵys taktıkasy jahan tarıhynda joǵary ...