Home » Tańdaýly maqalalar » «Júregim Naýryzbaıdy jyrla dedi…»

«Júregim Naýryzbaıdy jyrla dedi…»

El taǵdyryn óz taǵdyrynan bıik qoıǵan, ultynyń tutastyǵyn, jeriniń bútindigin murat etken qazaq batyrlary qazaq tarıhynyń ár belesinde tulǵalyq deńgeıge kóterilip otyrǵan. Sondyqtan da qazaq tarıhynyń árbir belesinde osyndaı orasan zor halyqtyq máni bar tarıhı oqıǵalarǵa aralasqan nemese osy halyqtyq kóterilisterdi basqarǵan, uıymdastyrýshy bolǵan nemese asqan erlik kórsetken azamattar – halyq batyrlary atanǵan. Qazaq tarıhynyń árbir kezeńi, ıaǵnı el basynan ótken, halyq taǵdyrynda tereń iz qaldyrǵan tarıhı, saıası oqıǵalar endi naqty tarıhı tulǵalardyń – qazaq batyrlarynyń beınesi arqyly, solar ómir keshken, azattyq jolynda arpalysyp ótken zaman, ýaqyt keńistigi arqyly kórkem shejirelendi. 

Qazaq halqynda Naýryzbaı Quttymbetuly (1706-1781), Naýryzbaı Qasymuly (1822-1847) atty áıgili batyrlar bolǵan. Altyn Ordada Naý­ryzbaı esimdi han bolǵany tarıhtan belgili. Naý­ryzbaı Qasymuly – Abylaı hannyń nemeresi, Kenesarynyń týǵan inisi. 1837-1847 jyldardaǵy Kenesary Qasymuly bastaǵan qazaq halqynyń ult-azattyq qozǵalysynda erekshe erligimen kózge túsken. Ordasyn Kókshetaýǵa tikken Abylaı hannyń otyz uly bolǵan. Abylaıdyń qalmaq qońtaıshysy Qaldan Serenniń qyzynan dúnıege kelgen balasy Qasym sultannyń báıbishesi Aıkúmisten Kenesary (alty aǵaıyndy – Sarjan, Esengeldi, Kóshek, Aǵataı, Bopaı), ekinshi áıelinen Naýryzbaı týǵan. Aty ańyzǵa aınalǵan erjúrek batyrlarymyz Naýryzbaı Quttymbetuly men Naýryzbaı Qasymuly ekeýi eki bólek adam, alaıda ekeýi de el qorǵany bola bilgen jáne uly tulǵalary bolyp sanalady.
Naýryzbaı Quttymbetuly Almaty oblysy, Jambyl aýdanynyń qazirgi Jalpaqtas, Seriktas degen óńirinde dúnıege keldi. Uly júzdiń Shapyrashty ishindegi Tólemis rýynan taraǵan. Abylaıhannyń tý ustaýshy úsh batyrynyń biri bolǵan. Onyń jońǵarlarmen bolǵan shaıqasta erlik isterimen dańqy shyqty. Sol qıyn-qystaý zamanda qazaqtyń betke ustar batyrlary qoldaryna qarý alyp, elin jaýlarynan qorǵady. Birlikke shaqyrǵan Abylaı hannyń týyn ustaǵan Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Shapyrashty Naýryzbaı batyrlardyń ataq-dańqy ǵasyrdan-ǵasyrǵa jalǵasyp, urpaqqa uran bolýda. Úsheýi de qazaq ádebıetinde tereń ári kóp jyrlanǵan tulǵalardyń qatarynan oryn alady. Bir ǵana Buqar jyraýdyń, Aqtamberdiniń, Úmbeteıdiń, Tátiqara aqynnyń jáne taǵy da basqa osy kezeńde ómir súrgen aqyn-jyraýlardyń shyǵarmashylyǵynyń ózinde osy úsh batyr beınesine aıryqsha mańyz beriledi. Jalpy batyrlyqtyń, qaharmandyqtyń qazaq taǵdyryndaǵy tarıhı mańyzyn sıpattaıtyn óleń-jyrlar az bolǵan joq. Osylardyń ishinen Shapyrashty Naýryzbaı batyr týraly kórkem ádebıet úlgileriniń ózi bir tóbe. Aıtalyq, Naýryzbaı batyrǵa, onyń jaýjúrek erligine shyǵarmalar arnaǵan jyraýlar: Buqar jyraý Qalqamanulynyń, Úmbeteı Tileýulynyń tolǵaýlary, Shádi tóre Jáńgirulynyń «Tarıhat» dastany, Qazybek Taýasarulynyń «Túp-tuqıannan ózime sheıin» atty ádebı-tarıhı eńbegi, t.b. týyndylar, jıylyp kelgende Abylaı hannyń arqa súıegen, qınalǵanda qoltyǵynan demegen, qaırattanǵanda dushpanyna jasyn bolyp shúıilgen, elin, jerin jaýdan saqtaǵan – has batyr Shapyrashty Naýryzbaıdyń tarıhı tulǵasyn ár qyrynan tanytqandyǵymen qundy boldy.
Qaldanmenen urysyp,
Jeti kúndeı súrisip,
Sondaǵy joldas adamdar:
Qarakereı Qabanbaı,
Qanjyǵaly Bógenbaı,
Shaqshaquly Jánibek,
Sirgeli qara Tileýke
Qaraqalpaq Qylyshbek,
Tókeden shyqqan Sataı, Bólek,
Shapyrashty Naýryzbaı.
О́ńkeı batyr jıylyp,
Abylaı saldy jarlyqty
Qaldan handy qashyryp, – degen joldarmen bastalatyn Buqar jyraý tolǵaýynda Naýryzbaı batyrdyń barlyq qaharmandyq qyrlary, týǵan eli men týǵan jeri úshin qasyq qany qalǵansha jaýmen jaǵa jyrtysyp ótken batyr tulǵasynyń syrt kelbetimen qosa, onyń rýhanı jan dúnıesine de baǵa beriledi. Osy oraıda jyraý aýzymen halyq sóılep turǵandaı, batyr erligine eldik baǵa berilip turǵandaı áserde bolamyz.
Jalpy qazaq eposynan bastalyp tarıhı shyǵarmalarymyzǵa ulasqan, sonan soń jazba ádebıetimizge kóshken osy kórkemdik arna – kúlli qazaq ádebıetiniń ishki rýhanı tutastyǵyn ustap turǵan basty qundylyǵymyz. Shyn máninde, qazaqtyń Alty Alashqa ataǵy ketken, ǵasyrlar belesinde bir sátke de halyq jadynan umyt bolmaǵan, halyq júreginen máńgi oryn alǵan Aqberen batyrlardyń uly kóshin ataqty aqyn-jyraýlarymyz tutastyqta, bólip-jarmaı, ıaǵnı aldyńǵy tolqyn batyrlardyń taǵylymyn keıingi tolqyn batyrlarǵa amanattap, solardyń qaısar rýhynan ózderi de qanattanyp, kúsh-qýat alyp óner saıysynda qarsylastarynan únemi ústem bolyp otyrǵanyn ańǵaramyz. Aıtalyq, jyr alyby Jambyldyń Shashýbaı aqynmen áıgili aıtysyndaǵy:
Aspannan túsken jasyndaı,
Qarakereı Qabanbaı,
Qanjyǵaly Bógenbaı,
Shapyrashty Naýryzbaı, – dep keletin óleń joldary aldaspandaı aqyndyq poezııanyń osy arnadaǵy asyl úlgileri.
Sondyqtan da, ádebıetimizde kóp jyrlanǵan ataqty batyrlarymyz, eń bastysy, el basyna qa­ter tóngende shashaqty naıza qolǵa alyp, basqyn­shy jaýǵa toıtarys bergen asa aıaýly batyr­­lardyń ádebı muralarymyzda: halyq aýyz áde­bıetinde, jyraýlyq poezııada, jazba áde­bıette bas keıipkerler deńgeıine kóterilý syry aldy­menen olar týraly tarıhı jyrlardyń, tarıhı ańyz-áńgimelerdiń el arasyna keńinen jaıy­lýynda jáne olardyń urpaqtan-urpaqqa taralýynda jatyr.
Aqyn Nesipbek Aıtovtyń «Arqa­tirek» dep atalatyn dastandar jına­ǵyndaǵy ekinshi shyǵarma – «Naýryzbaı» dep atalyp,
Júregim Naýryzbaıdy jyrla dedi,
Jetelep qulazyǵan qyrǵa meni.
Asqaqtap Alataýdaı batyr dańqy,
Aldymda asý bermeı turǵan edi, – dep bas­talady. Avtor Degeres jotalaryn meken etken suńqarlardy bekzattyq pen sergektiktiń, shalymdylyq pen ushqyrlyqtyń sımvoly etip alǵan eken. Aqyn tapqyr teńeý arqyly tektiliktiń sarqylmaıtynyn, zaman dońǵalaǵy aınalyp kelgen saıyn jańǵyra túlegen bıdaıyqtyń alymdy alǵyr bola túsetinin, asyl dánderdiń alys ǵasyrlardan kókteıtinin máńgilik uǵymyna syıǵyza kórkem órnekteıdi. Álbette, myń qubylǵan dáýirler daýylyna qarsy turar tegeýrin sondaı tekti tamyrdan ǵana jaralmaı ma? Naýryzbaı naıza ustap jaýǵa shapqan kezeń tarıhy da nazardan tys qalmaǵan.
Doldandy Naýryzbaı da muny kórgen,
Dııýdaı dúr silkinip jyny kelgen.
Aǵasy Qudaıbergen tústi esine,
Qalmaqpen jekpe-jekke shyǵyp ólgen.
Jas keldi Tóle bıdiń janaryna.
Kórgende Naýryzbaıdy jáne myna:
Saǵan da Sabalaqtyń jolyn bersin,
Salyp qaıt dushpanyńdy tabanyńa…
«Naýryzbaı» dastany buryn belgisiz bolyp kelgen kóptegen tyń derekterge jan bitirgen týyndy. Mysaly, Shapyrashty Naýryzbaımen shaıqasyp júrgen qalmaqtyń jaýyngerleriniń ishinde naǵyz erler joq dep qalaı aıta almaqpyz. Jaýlardyń naǵyz erlerimen soǵyspasa, Shapyrashty Naýryzbaı qalaısha batyr atanbaq?!
Shapyrashty Naýryzbaı erligi ıgilikke toly. Onyń maqsaty – jerdi, eldi qorǵaý, keler urpaqqa ómir súrý keńistigin qaldyrý. Erjúrek batyrlar bolmasa, erlik bolmasa, atamekenimiz qalaı saqtalyp qalar edi?! Sondaı-aq jazýshy Baqyter Ábildaulynyń «Mıras» baspasynan jaryq kórgen «Shapyrashty Naýryzbaı batyr» kitabynan alar tarıhı taǵylym da aıtarlyqtaı. Jaýdy qyryp-joıý tarıhı qajettilik bolǵan jaǵdaıda ǵumyr keshken Naýryzbaı syndy erler únemi attyń jalynda, qaýip-qaterdiń ortasynda júrdi. Naýryzbaı birinen soń birinen, ıaǵnı jaqyn týystarynan aıyryla bastady, aǵalary: Yrsymbet, Qudaıbergen, birinshi áıeli Aqbıke jáne ekinshi áıeli qalmaq qyzy Oljagúl, anasy Anargúl, eki balasy aq ólimnen emes, jaý qolynan qaza tapty. Osydan keıin týmysynan batyr Naýryzbaıdyń boıyn kek-yza kernep, jaýyna býyrqanyp shúılikkeni shyǵarmada shynaıy kórsetildi. О́ıtkeni Naýryzbaıdyń maqsaty – týǵan elin jaýdan azat etý, turmysty tabıǵı qalpyna keltirý, urpaq ósirý.
Ádebı-tarıhı derekter men el esinde saq­talǵan ańyz-áńgimeler Naýryzbaı batyr­dyń búkil halyqtyń yqylasyna bólenip, maqta­nyshqa aınalýy 1727-1731 jyldardyń shamasy ekendigine meńzeıdi. Qazaq halqynyń jońǵar basqynshylaryna qatarynan birneshe ret qatty soqqy berip, aqyry úlken jeńiske jetýi osy ýaqytqa sáıkes keledi. Alataý eteginde jońǵar­lardyń Shamalǵan, Qaskeleń, Boraldaı sekildi atyshýly batyrlary ólim tabatyn surapyl shaıqastarda Naýryzbaı babamyz eresen erlik kórsetedi. Qozybasyda qalyń qol bastap, «Bas batyr» ataǵyna ıe bolady. Búgingi urpaqtyń tarıhı tanymynda Shapyrashty Naýryzbaı batyrdyń qaısar beınesi máńgilikke saqtalyp qala bereri anyq. Almaty oblysynyń Jambyl aýdanyndaǵy Qozybasy taýynda Shapyrashty Naýryzbaı batyrǵa eskertkish ornatylǵan. Almatynyń bir úlken kóshesine aty berilgen. Qazaqstan oblystarynda, aýdandarynda da Naý­ryzbaı batyrdyń aty kóshelerge berilgen, Naý­ryzbaı batyrǵa arnap eskertkish ornatylǵan.


Nurlan QUMAR, «Ana tili». 

 

Pikir jazý

Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

*

x

Check Also

Túriktaný

{module Túriktaný}