Home » Aıdarlar » Jeti qazyna » At jalyndaǵy mádenıet

At jalyndaǵy mádenıet

Jylqy — adamzat órkenıetindegi, ásirese, dala órkenıetindegi damýdyń jarqyn da eleýli kórsetkishteriniń biri deýge bolady. Jylqyny qolǵa úırete bastaý kóshpeli sharýashylyq pen órkenıet damýynyń negizin qalady. Ejelgi dáýirlerde-aq qazirgi Qazaqstan aýmaǵy jylqynyń qolǵa úıretilgen mekeni bolǵandyǵyn zertteý nátıjeleri dáleldeıdi. Soltústik Qazaqstandaǵy Botaı mádenıeti eneolıt dáýirine (b. z. b. 4 — 3-myńjyldyq), b.z.b. 2-myńjyldyǵyna, ıaǵnı orta qola dáýiriniń Arqaıym eskertkishteri jáne Qazaqstannyń barlyq aımaqtarynan kezdesetin b. z. b. 1- myńjyldyq – b. z. 2 ǵ. eskertkishteri ejelgi Qazaqstanda jylqynyń qolǵa úıretilip qana qoımaı, sol kezdegi adamdardyń ádet-ǵuryptyq rásimderderinde erekshe rol atqarǵandyǵy belgili bolyp otyr.

Adamzat  tarıhynda, ásirese Orta Azııanyń  “salt atty kóshpendileri” úshin jylqy erekshe progress elementi retinde júrdi: jylqyny áýeli kólikke, keıin jegýge paıdalanýy, ásirese,    salt minýdi meńgerýi  olardyń jaǵrafııalyq tanymyn, áskerı-saıası  jáne mádenı baılanysyn arttyrdy,  sharýashylyq qarym-qatynastardyń damýyna tyń serpin  berdi. Adamzattyń tarıhyna kóz jibersek, ár túrli tarıhı kezeńderde jylqy úıir-úıirimen ósirilip qan qoımaı, halyqtyń materıaldyq ıgiligine qyzmet etti, qoǵamnyń  damýyn alǵa súıredi, adamdardyń dúnıetanymy men  mádenı deńgeıin kóterdi, sol arqyly órkenıetti birtińdep jańa deńgeıge kóterdi. Jylqy, sonymen birge áskerı-qorǵanys, oıyn-saýyq salasynda jetekshi mańyzǵa ıe  boldy.

Ǵalymdar Orta Azııada  ejelden beri  jylqynyń úsh túrli tuqymy bolǵanyn anyqtady: taýda júrýge yńǵaıly Tapal jylqy, uzaq júrýge yńǵaıly shydamdy Qazanat jáne qazirgi ahalteke jylqysynyń arǵy tegi sanalatyn júırik jylqy (Tulpar). Kóshpeliler ushqyr tulparlardy da qadirlengen, olardy qos-qostan jegip alyp, sary dalada saǵymsha júıtkigen. Jartastarǵa salynǵan sýretterde baıyrǵy taıpalardyń dúnıetanymdyq óresin, sharýashylyq qareketterin (ań aýlaý, baqqan mal tuqymdary), eń bastysy kólik, jegin quraldary (eki dońǵalaqty arbalary) týraly málimetter  saqtalǵan.

Ejelgi saqtar men ǵundar Hınǵan taýlarynan Dýnaı ózenine deıingi keń baıtaq aımaqta úıir-úıir jylqy ósirip, jylqyny memlekettilik pen qorǵanystyń, óner men mádenıettiń, sharýashylyq pen sporttyń óresi bıik deńgeıine jetkizgen. Olardyń balalary men áıelderine deıin at ústinde soǵysý tásilderin jas kezinen jetik meńgerip, ózge jurttyń záresin ushyrǵan. Sonyń saldary dep aıtýǵa bolatyndaı myna bir jalpyǵa málim derek sonyń dálelindeı. Nebir qanquıly joryqtarynan soń Eýropada, Kishi Azııada, Jerorta teńiziniń aımaǵynda, Mysyrda atpen birge jaratylǵan adam basty,  jylqy  tulǵaly — kentavrlar týraly ańyz taralǵandyǵy jalpyǵa málim.

Qalaı bolǵanda da, jylqyǵa salt minýdi tól ónerge aınaldyryp, ony áskerı ádis-tásildermen sheber ushtastyra bilgen kóshpeliler óz zamanynyń eń qýatty memleketteriniń qatarynan oıyp turyp oryn alǵan. Sondyqtan bolar, olar ózderiniń jańa jerlerdi jaýlap alýyna,  tirshilikke qajetti baılyqtar men ıgilikterge  kenelýine birden bir muryndyq bolǵan jylqy túligin asa qatty qurmettep, jan serigi sanaǵan. «Olar attaryna da mystan keýdeni jaýyp turatyn saýyt kıgizedi», — dep jazady tarıh ǵylymynyń atasy Gerodot, — al júgenderin, shylbyryn altynmen áshekeıleıdi». Saqtardyń  patshalary, qolbasshylary men batyrlarynyń tek ózderiniń bas kıimderine ǵana emes, mingen attarynyń tóbesine de laýazymdyq belgi – jyǵa taqqan. Olardyń qaıtys bolǵan handardy, hanzadalardy, batyrlardy t. b. jerlegende, onyń jan serigi bolǵan atyn «ıesine aty o dúnıe de serik bolady» degen senimmen janyna birge jerlegen… Sonyń aıǵaǵy  atymen qosa kómilgen  Qazaqstan jerinen, Taýly jáne О́r Altaıdan tabylǵan nebir bekzaalar men asylzadalardyń  qorymyndaǵy   jerleý eskertkishteriniń  bıik óresi men ǵajaıyptyǵyna búgnder álem jurshylyǵy  tamsana qaraıdy…

Jylqy  ábzelderiniń eń kóne elementiniń  biri osydan 4-5 myń jyl buryn  adamzattyń oılap tapqan — metall aýyzdyqty  júgen. Qola  dáýiriniń  sońǵy  kezeńinde, ıaǵnı b.e.d. H ǵasyrlarda ómir súrgen taıpalar metall  aýyzdyq  pen  sýlyqty  oılap  tabýy  adamzat  órkenıetindegi   eń uly  tóńkeristik  sıpat  alǵan  aıtýly  jetistik boldy. Onyń  óz tusyndaǵy máni  taıaý zamandardaǵy  adam  balasynyń  otarba, ushaq,  zymyran oılap tabýymen shendestiriledi. Atty aýyzdyqtap,  salt  minýdi  skıf-saq,  ǵun, t.b. kóshpeli  taıpalary meılinshe   jetildiredi. Soǵan  oraı,  miniske  yńǵaıly kıim-keshekter — óksheli jáne tiremeli  etik, qaýsyrmaly   shapan (ton), keń shalbar t.b. dúnıege  keldi. О́z zamanynda   ortaazılyq kóshpelilerdiń  oılap tapqan  jańalyǵy  adamzat órkenıetiniń  biregeı  jetistigi retinde  ózge  otyryqshy  halyqtarǵa  jedel  tarap úlgerdi.

Atqa salt  minýge  asa  qajetti detal —úzeńginiń paıda  bolýy  týraly  másele budan  kúrdelirek. Amerıkalyq altaıtanýshy  Denıs  Sınordyń  pikirine  qulaq assaq,  metal  úzeńgi  alǵash  Ishki  Azııa  kóshpelilerde  paıda  bolǵan. Alaıda,  oǵan  deıin  kóshpeliler aǵashtan, teriden,  súıekten   úzeńgi  jasap  paıdalanýy  ábden múmkin. Olaı deıtin sebebimiz,  arheologııalyq  qazbalar  barysynda   joǵaryda atalǵan  materıaldardan  jasalǵan  úzeńgi  kezdespeı otyr (D.Sinor. Inner  Asian   Warriors. Altaicology  Studies. Vol I. P.98)

Adamzat tarıhyndaǵy  eń  kóne  er toqymnyń  birin    Altaıdaǵy   Pazyryq  jáne  Berel  qorǵandarynan   tabylǵany belgili. Ol  er-toqymdar — jaqtaýsyz,  úzeńgisi  joq,   qom  sııaqty  bolyp  kelgen.  B.z.d.  Ú-III  ǵǵ.-ǵa  telinetin   bul  er-toqymdarǵa shendesetin  qart qurlyqqa  sanalatyn  Eýrazııa   dalasynda   eshbir teńdesi  joq.

Bizge  jetken eń  kóne  telinetin metal úzeńgi  Koreı  túbeginen  tabylǵan. Jasy b.z. IÚ-Ú ǵǵ-nan jetken. Degenmen,  ǵun, saq  taıpalary  da osydan kóp keshikpeı metaldan  úzeńgi jasaýdy  meńgergen. Solaısha, ondaı úzeńgiler   túrki  tildi  avarlar arqyly Vızantııalyqtarǵa   jetip, onan  ári   arabtarǵa deıin  taralǵandyǵy  málim.

Eýrazııa  dalasyndaǵy  salt atty kóshpelilerdiń   tarıhı-genetıkalyq turǵydan  zańdy muragerine  sanalatyn  qazaqtar  men Qazaqstan  aýmaǵy  tek tarıhı kezeńderdegi jylqy sharýashylyǵy, jylqy mádenıetine qatysty  eskertkishterge ǵana baı emes,  onyń  sorabtary (relıkteri) men izderi  dástúrli  qazaq mádenıetinde  jaqsy  saqtalǵandyǵymen  erekshelenedi. Atap aıtsaq,  jylqyǵa qatysty ǵuryp,  ádet,  jora-josyn qazaqtardyń tirshilik  ıkly ǵuryptarynda (týý-ósý, órkendeý- úılený-otbasy ǵuryptary -ólim) men etnostyń zattyq aıyrbas, mádenıettiń biregeılenýi jáne soıalızaııalyq ǵuryp-josyndarynda, ıdeologııasynda, nanym-seniminde  erekshe, jetekshi mánin  joǵaltpastan  ǵylymı-tehnıkalyq  tóńkeris kezeńine jetti.

Jylqy ábzelderi men turmanyna qysqasha toqtalar  bolsaq,  olardyń birneshe  túri  qazaq  jerinde   taralǵan. Syrtqy  pishini  men  jasalý tásiline baılanysty  shoshaq bas er,  úırek bas er, bes aǵashtan qurastyrylǵan er, qan bas er, Qoqand eri  jáne t.b. Bulardan baıtaq qazaq jeriniń  kóp  aýmaǵynda keńinen taralǵany — «qazaqy er». Ol kóbine qaptal, qas, belaǵash, toqym, tebingi sııaqty bólikten turady.

Po konstrýkıı ı tehnıke ızgotovlenııa sedla ý kazahov podrazdelıaıýtsıa na pıat osnovnyh tıpov: vostochno-kazahstanskıı, zapadno-kazahstanskıı ılı naımanskıı, entralno- ı severo-kazahstanskıı, zapadno-kazahstanskıı, semırechenskıı ı syrdarınskıı.

Iz vseh tıpov sedel svoeı otdelkoı osobenno vydelıaetsıa naımanskoe sedlo, dlıa kotorogo harakterna shırokaıa ı vysokaıa perednıaıa lýka, splosh pokrytaıa serebrıanymı nakladkamı v vıde stılızovannyh fıgýr ı rastıtelnyh ýzorov so vstavkamı ız vetnyh kamneı.

Sedla entralnogo ı Severnogo Kazahstana obnarýjıvaıýt obщee konstrýktıvnoe shodstvo s sedlamı naımanov, no onı legche, ımeıýt bolee nızkýıý lýký, harakterızýıýtsıa ýmerennoı ornamentaıeı.

Ý kazahov Semırechıa ı ıýjnyh oblasteı Kazahstana sedla ımelı ýzkıe ı vysokıe perednıe lýkı, bogato ornamentırovannye serebrom. Onı nazyvalıs shoshak bas-er. Krome togo sýщestvýet ýırek bas-er, sedlo, ımeıýщee formý ýtınoı golovy ı sheı ı pokrytoe serebrıanoı opravoı.

Kajdaıa detal konskoı ýprıajı ıavlıaetsıa trýdom neskolkıh masterov: shornıka, kýznea, ıývelıra. Ogromnoe znachenıe prıdavalos rabote zergera (ıývelıra), kotoryı dlıa ýkrashenııa konskogo snarıajenııa chasto ıspolzoval serebro. Po poverıam kochevnıkov ono obladalo magıcheskoı sıloı. Tak, bogato ınkrýstırovannoe serebrom, kostıý ı ýkrashennoe vstavkamı ız dragoennyh kamneı sedlo doljno oberegat ne tolko naezdnıka, no ı loshad.

Qazaqtar er-turmandy  berik te, biteý  aǵashtan    attyń  turqy men   bitimine  saı etip  daıyndap,  beriktigin  arttyrý  úshin  kón terimen  qaptap jasaıdy. Oǵan   batyrǵymen oıý-beder  túsirse (tesnenıe),   temirden  jasalǵan   detaldaryn altynmen  aptap,  kúmispen  qaptaǵan, zer, jibek  jiptermen   shoqtar  kúltelep,   kekili  men  jalyna   túrli  pále-jaladan  saqtaıtyn   tumarlar (oberegı, talısmany)  taqqan.  Er-toqymda  ár   etnostyń, tipten  jergilikti  ereksheligi, basqa halyqtarmen etnomádenı baılanysynan  habar beredi.

Baǵzydaǵy kóshpelilerdegi bıe sútinen daıyndalatyn baǵa jetpes sýsyn  qymyz   yqylym  zamannan beri  basqa  jurttardyń  qyzyǵýshylyǵyn  týdyryp kelgen. B.e.d 5 ǵasyrda Gerodot kóshpeli  saqtarda bıe sútien aǵash  kúbige quıyp  pisip, qymyz ashytatyndyǵy, konservileı saqtaıtyndyǵy  týraly  jazǵan. Al, orta ǵasyr  jıhankezderi, dálirek aıtsaq,  franýz  Vılgelm Rýbrýk, ıtalıandyq Marko Polo ózderiniń jol jazbalarynda qymyzdyń  shıpalyq, tipten  masaıratatyn  qasıetine erekshe  toqtalǵan.

 

Pikir jazý

Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

*

x

Check Also

Qazaqty tazysynan aıyrý teginen aıyrýmen birdeı

«Ońtústik Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, babamyz jeti qazynanyń biri retinde qurmetpen qaraǵan tazyny keıbir atalarymyz ıtke ...