Home » Dástúr men din » Qazaq halqynyń dástúri dinmen sabaqtastyqta

Qazaq halqynyń dástúri dinmen sabaqtastyqta

Ár  halyqtyń óziniń ulttyq qundylyqtary bolady. Sol qundylyqtaryn erekshelendirip turatyn tili, dini, dili jáne dástúri. Dástúr kez-kelgen halyqtyń ejelden qalyptasqan mádenı sharýashylyq tásili, ómir tirshiligin aıqyndap,bári belgili bir dárejede ornyqqan júıesiniń barlyǵyn kórsetedi. Dástúr – halyqtyń ómir súrý tájirbıesiniń jıyntyǵy. Halyqtyń sonyń biri ári biregeıi-ulttyń shabytynyń shyrqaý bıiktigine shyqqanda kórinetin jyraýlyq dástúri,odan jyr bolyp tógilip jatqan jasampazdyǵyn kórsetýimen dúıim eldi kesek iske jumyldyryp uly hareketterge is-qımyldarǵa bastap,eldiń tarıh-mádenı jolynda ulttyq sanasynda saqtalyp kıeli ustanymdardy anyqtaıdy.

Dástúr -daýaly jol, dástúrden jańylý-joldan taıý. Nebir uly is-árketterdi strategııalyq mańyzdy joryqtardy uıymdastyratyn eldikti saqtap, jerdi qorǵaýda ata-baba dástúriniń orny erekshe,ózderinen álde qaıda kóp dushpandyryn dúrliktirip olardan basym túsip otyrýynyń sebebi, sanynyń kóptiginen emes,ata-baba dástúrine adaldyǵynan,kisilik sananyń bıiktiginen ekenin tarıhtan jaqsy biliemiz. Al qazaq halqynyń rýhynyń kýattylyǵy qudaıǵa degen senimde. Qudaıǵa degen senimdi yntalandyratyn qubylys- din. Qazaq ultynyń tabıǵı bolmysyna tán rýhanı basymdylyq deńgeıde qalyptasqan tirshiliktiń ózegi din dep túsinemiz. Dinı sana negizinde qalyptasqan ádet-ǵuryp, jón-joralǵylar salt-dástúrmen tikeleı baılanysta.

Dástúrdiń dindegi orny erekshe. Qazaq halqynyń dúnıetanymymen sabaqtasyp jatqan salt-dástúrleri ıslam dininiń qazaq dalasyna enýimen kirip, ózindik ereksheligin kórsetedi. Ádet-ǵurpy, ádebıeti men mádenıeti musylmandyqqa beıimdelip, aqyrynda ıslam dini halyqtyń dilimen bite qaınasyp ulttyq bolmysynyń ózegine aınaldy. Osyǵan saı ıslam sharıǵaty durys joldy tańdaýymen izgi murattardy bekitip, jaǵymsyz minez-qulyqtardan aryltyp kisilik qadir-qasıetti nyǵaıtty. Sondyqtan musylman halqyndaǵy dástúrlerdi elep-eksheıtin basty bezben  sharıǵat bolyp sanalady.

Halyq ustanǵan durys ádet-ǵuryptar ıslam zańnamasyndaǵy quqyqtyq normalardyń bastaýlarynyń biri bolyp sanalady.Alla Taǵala quranda: «Ǵafý jolyn usta, ǵuryppen ámir et jáne nadandardan teris aınal»,-dep buıyrǵanˡ. Osy sebepti din degenimiz dil men dástúrdiń negizi bolyp sanalady. El basymyzdyń bir sózinde «Adamnyń sanasynda dini jáne ulttyq sezimderi árdaıym tyǵyz astasyp jatady»degen. Rasynda da, sanada saqtalǵan salt-dástúrdiń orny erkshe.Taǵy bir túsingenimiz dástúr men mádenıet dinniń yqpalymen órkendep ózindik damýyna dinniń yqpaly mol ekenin túsindiredi.

Salt-dástúr quran men súnnet mátininde, quptalǵan  sharıǵatpen bekitilip qoıǵan úkimderge qarsy kelmeýi tıis ımam Sarhasıdiń «Quran men súnnetke qarsy kelgen kez-kelgen salt esepke alynbaıdy»degen tujyrymy joǵaryda aıtylǵandy oı júzinde dáleldeı túsedi. Ádet-ǵuryp sırek kezdesetin emes,keń taraǵan bolýy qajet ımam Sýıýtı «Salt-dástúr qoǵamdyq ortada moıyndalǵan bolsa ǵana sanalady, al eger qoǵamda aıqyn qoldanysta bolmasa esepke alynbaıdy»deıdi. Jáne de salt-dástúr bizge ata -babalarymyzdan jetken kúndelikti ómir qoldanysyndaǵy dástúr bolýy  qajet. Sebebi, salt-dástúr ýaqyttan-ýaqytqa,halyqtan-halyqqa aýysyp kele beredi. «Saıasat kúnde ózgeredi,al din-máńgilik», – dep qurmetti el basymyz atap ótkendeı,qansha ǵasyrlar ótip,qansha qoǵamdyq formaııalar ózgeriske tússede dinı qundylyqtar sol kúıi qalady da urapqtan-urpaqqa ózgerissiz aýysyp otyrady. Din adamdardy teris ádetterden,adasqandardyń jolyna ilespeýdi,haramǵa qol salmaýdy,ótirik aıtpaýdy, jemqorlyq, paraqorlyq, ysyrapshyldyq degen zııandy nárselerden musylmanshyldyq dástúrge qaıshy keletin jaman ádetterden boıyńdy aýlaq ustaýǵa úıretedi.

Qazirgi qazaq qoǵamynda oryn alyp jatqan kóleńkeli kórinisterdiń biri jat dinı aǵymdardyń halyqtyq dástúrge qaıshy ekendigin aıtýǵa bolady. Olardyń shashbaýyn kóterip júrgen qarakóz qaryndastarymyz,aǵa-baýyrlarymyzdyń áreketteri júrekti aýyrtady. Islamdy bylaı qoıǵanda kúndelikti ómir súrý tájirbıesi sanalatyn dástúrdi múldem joqqa shyǵarýshylar keń etek alýda. Dástúr men dinniń ara-jigin ajyratyp jatpaıdy. Sebebi, olardyń basym kópshiliginde dinı saýatsyzdyq oryn alyp jatqanyn kóremiz. Qazaq salt-dástúrleriniń deni dinge qaıshy kelmeıdi. Biraq qazirgi qoǵamymyzda musylmanshyldyqqa jat keıbir ádetke aınalǵan jaǵymsyz ister kezdesedi. Sonyń biri adasqandardyń jolyna ilesý. Qazirgi qazaq halqynda kezdesetin keleńsiz kórinisterdiń biri jat eldiń turmystyq salttaryn,mádenı qundylyqtaryn talǵamsyz ala berý. Dini men tanymy múlde basqa bir halyqtardyń qansyq bolǵan daǵdy-ǵuryptaryn,teris qylyqtaryn tańsyq kórip,salt-sanaǵa engizýdiń zardaby zor. Bul bizdiń bolmysymyzdan,qazaqlyq minez -qulqymyzdan ajyratatyn,qurdymǵa aparatyn jol. Eldik erekshelikti jón-josyqty,tárbıe-taǵylymdyq dástúri yqpal,talap,synshyldyq sııaqty ulttyq qundylyqtardy jańǵyrtý aıasynda ózimizdiń tól tarıhymyzdy jıyrma birinshi ǵasyrǵa laıyqtap nasıhattaı bilýimiz kerek. О́tkenge salaýat,keleshek urpaqqa osynyń bári amanat,degen urandy negizige ala otyryp qazirgi jastardyń sanasynan umyt qalyp qoldanystan shet qalǵan ulttyq qundylyǵymyzdy dáripteý kerek. Salt-dástúrdi urpaq sanasyna sińirý úshin árbir qazaq ózinen bastaý kerek. Árıne ony jańǵyrtý ońaı emes. Kez-kelgen ult óziniń urpaǵyn sanaly-salaýatty bolǵanyn qalaıdy. Tobrlyq mádenıet jaılaǵan qoǵamda dańǵazarlyq alqyn-julqyn minez ozbyrlyq sııaqty qubylystar urpaq sanasyna keri yqpal tıgizýde. Tobyrlyq sana-ózindik pikiri joq,kim ne aıtsa soǵan erip ketedi. Qoǵamda osyǵan qarsy turatyn tosqaýyl barma? árıne bar ol ata -babamyz qalyptastyrǵan saltymyzben tárbıelik mándegi qaǵıdalar ıaǵnı ónegelik deńgeıdegi ǵuryptarymyz Biraq urpaq sanasyna sińisti bolyp jatyr ma?  másele osynda. Qazirginiń balasy“Aqyldy temir tordyń sońynda”bilimniń nárin basty urpaq zerdesine toqıdy ózi biledi deý aǵattyq.Komfıýterdi ıgerý mamandyqty ıgerýmen baılanysty al qoǵam men memlekette otbasynda eń áýeli“Adam bolýy qajet”Abaı óz zamanynda el ishinde keleńsiz kemshilikterdi kóre odan qutylý jolyn amalyn jáne emi retinde “Adam bol”prınpin aıtyp ketti. Dál qazirgi aqsha men paıda dúnıe baılyq qundylyqtar arsyzdana alǵa shyqqan ýaqytta ımandylyqty nasıhattaıtyn baǵdarǵana qazaqı bolmysymyzdy saqtap qalýǵa yqpal etedi.Otbasynan bastap joǵarǵy oqý oryndarynda ónegeli tárbıesi basty orynda bolýy kerek. Sebebi, búgingi bala erteńgi azamat,onyń ózindik kóz-qarasy ustanymy ımandylyq qasıetteri bar azamat bolýy tıis. Qoǵam men memlekette tárbıe máseleside eń aldymen adam bol, maman bol prınpin qalyptastyrý qajet.

Júrektiń kózi ashylsa

Haqtyqtyń túser sáýlesi

Ishtegi kirdi qashyrsa

Adamnyń sheginer keýdesi -dep  Abaı atamyz aıtqandaı,dástúrli dininen,dili men tilinen,ádet-ǵurpynan ajyraǵan eldiń bolashaǵy joq. Sol úshin rýhanı qundylyqtarymyzdy qýattaı bilgenimiz jón.Táýelsiz qazaq eliniń ustanǵan baǵyt-baǵdarynyń durystyǵyn,ata-baba jolynan aınymaǵandyǵyn bildiredi. Qazaqtyń salt- dástúri ol bizdiń dinimiz ıaǵnı ıslam dinin qazaqtyń salt-dástúrinsiz elestetý múmkin emes. Sondyqtan bizdiń dinimiz,ol bizdiń saltymyz. Egerde biz saltymyzdy joǵaltsaq onda qazaqılyǵymyzdy joǵaltamyz,qazaqılyǵymyzdy saqtaý úshin ata-babadan mura bolyp qalǵan  dástúr qundylyǵymyzdy shama-sharqynsha keleshek urpaqqa nasıhattap jetkizip ketý biziń ult aldyndaǵy boryshymyz. Osy turǵydan alǵanda din men dástúr sabaqtastyǵyn,salt-sana  men dinı tanymnyń bir arnada toǵysatyndyǵyn senimdi túrde aıta alamyz.

Salt-dástúrden dinime kelmes zııan

Islamı nár berse ósken uıań

Dinin saltyn dástúrin bilgen bala

Qaı ortada júrsede bolmas uıań

Ultyn súıse dástúrin qurmetteıdi

Dushpandarym ortada júrse meıli

Dinmen dástúr qazaqqa egiz uǵym

Bólip-jaryp júrgender opyq jeıdi

Dástúr saltym halqymnyń qazynasy

Islamnyń júzinde tur ar ıbasy

Dinin saltyn-dástúrin pir tutatyn

Qazaǵymnyń myzǵymas qaǵıdasy

Ata dinim dástúrden alshaq emes

Ulylyrdy ulyqtap alsań keńes

Sholtyraıtyp balaqty keskenmenen

Bolmysyna qazaqtyń áste kelmes

Dástúr dinim baılyǵym maqtanyshym

Aqıqattyń jolyna aparatyn

Batys jaqqa eliktep júrgenderden

Kúnim jetti aǵaıyn saqtanatyn

Dini buzyq dástúrdi moıyndamas

Qana buzyq ult úshin ýaıymdamas

Aýyrýdy jasyrǵan ólet deıdi

Ashyq aıtsam minimdi aıyp bolmas- dep toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin osyndaı bir órnekti ǵıbratty óleń jolymen jetkizgim keledi.

Anýarbek Erkejan

1 pikir

  1. Assalaýmaǵalaıkým baýyrlar, dálirek aıtqanda qaısy dástúr týra, qaısysy sharıǵatqa kelmeıdi dep mysalmen jazbaısyz ba?
    Ortaq sózben qaǵaz toltyryp.
    Mysalǵa mal qudaı berý, jeti shelpek, mal soıyp Quran baǵyshtaý, zıratqa tas, sýretin qoıý,

Pikir jazý

Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

*

x

Check Also

Kóne aspaptardyń zerttelýi men nasıhattalýynyń ózekti máseleleri

Qazaq halqynyń eń kóne aspaptary qobyz ben dombyra qatar atalatyn bolsa, solarmen qosa ómir súrip ...