• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Tarıh » Túbi bir túrkiler: Tatarlar

    Túbi bir túrkiler: Tatarlar

    Tatarlar – Reseı Federaııasynyń quramyndaǵy aıyryqsha statýsqa ıe demokratııalyq quqyqtyń memleket sanalatyn Tatarstan Respýblıkasynyń baıyrǵy halqy. Olar erte kezden-aq túrki tildes iri etnostyń birinen sanalady. Tereńge tartqan telegeı-teńiz tarıhy bar, mádenıeti men óneriniń myńjyldyq dástúri bar, namysshyl qypshaq urpaqtarynyń úlken bir butaǵy – osy tatarlar. Reseıdiń barlyq oblysy men ólkesine taraı qonystanǵan tatarlar san jaǵynan respýblıkada orystardan keıingi 2-orynda tur. TMD-nyń basqa elderinde de tatar dıaspory barshylyq. Zertteýshiler «tatar» ataýyn tat-dat-ıat (bóten) jáne er-ar-ır (er adam), demek bógde adam, bóten jurt degennen shyqqan deıdi. Erterekte Edil boıy tatarlary ózderin bólgár, qazan nemese, qazanly dep árqalaı ataǵan. Marıler qazan tataryn sıýas dep, ýdmýrttar bıger dep, qazaqtar noǵaı dep ataǵan.

    Tatar-túrkologııa áleminde túrik sózinen keıingi eń jıi aıtylyp kelgen ataý. Eýropada týys halyqtardy erterekte túrik dep ataý dástúri bolsa, orys derektemelerinde túrik-tatar sózderi qatar atalady. Bir qyzyǵy tatar etnonımi kóne dáýirde túrki taıpasynyń ataýy bolmaǵan. «Tatar» degen atyn ǵana ıemdengeni bolmasa, olardy tatar-monǵoldar urpaǵy deýge kelmeıdi. Bertin ýaqytqa deıin tatar sózi kóptegen týys halyqtardyń ortaq ataýy bop keldi. Atap aıtqanda, HVI-XVIII ǵasyrlardaǵy orys jazbalarynda Edil jaǵalaýy men Oral óńirindegi túrki halyqtarymen qosa, Reseı ımperııasynyń shet aımaǵyndaǵy ázirbaıjandar da, Soltústik Kavkaz ben Orta Azııanyń, Sibirdegi biraz túrki tildes ulystar da jalpylama tatar atalǵan. Kaspıı men Qara teńiz aralyǵyndaǵy keń dalada kóship-qonǵan noǵaılar tipti Keńes dáýirine deıin tatar atalyp júrdi.

    Ár halyqtyń antıkalyq kóne dáýiri, sol halyq ómirindegi asa eleýli kezeń jete zerttelmeıinshe, búgingi mádenıeti men ónerin, tarıhyn, tildik, etnostyq ózgesheligin anyqtaý qıyn. Tatar halqynyń shyǵý, qalyptasý tarıhyna qatysty ǵylymı zertteý mynadaı túrde shejire tarqatady. III-IV ǵasyrda, ǵundar men ózge de kópsheli taıpalardyń Shyǵys Eýropaǵa jasaǵan shapqynshylyǵy kezinde, odan keıin IV-VII ǵasyrda túrik qaǵanaty shapqynshylyǵy kezinde túrki tildes taıpalar legi Oral óńiri men Edil boıyna aǵylyp kele bastaǵan. VII-VIII ǵasyrda Azov teńizi jaǵalaýynan túrki tildes býlgar taıpasy aýyp kelip, olar H ǵasyrda Volga – Kama Býlgarııasy atalǵan memleket qurypty. Zertteýshiler qazan tatarlary óziniń antropologııalyq, etnografııalyq belgilerin ertedegi edil bulǵarlarynan enshilegen deıdi. Edil – Kama Býlgarııasynyń bir kezdegi dáýirlep órkendegen mádenıeti, eginshilik kásibi men qolóneri Edil boıy, Oral óńiri tatarlarynyń turmys saltynda, mádenıetinde saqtalǵan. Mundaǵy túrki ulystary basqa taıpalarmen birge 1223-40 jyldary monǵol-tatarlarǵa qarsy erlikpen shaıqasqan. Altyn Ordadan bólinip shyǵyp, óz aldyna otaý tikken Qazan handyǵy (1445 – 1552) tatar aǵaıynnyń alǵashqy ulttyq memleketi edi. Bul memlekette ult bolyp uıysqan tatar mádenıeti men ekonomıkasy, dástúri men salty qaryshtap damydy. Alaıda kórshiles Reseıdiń otarshyldyq ezgisine túsip, tul bolǵan alǵashqy túrki ulysy da osy el.

    Polshada kúni búgingi deıin túrki halyqtarynyń urpaqtary – azdaǵan tatar men qaraıymdar turatyny týraly baspasózde jazyldy. Tarıhı derekterge sáıkes alǵashqy tatar qonystary Polıak – Lıtva knıazdiginde budan 600 jyldan astam ýaqyt buryn belgilengen. Orta ǵasyrda Polsha terrıtorııasynda ıslam mádenıetiniń órkendeý kezeńi baıqaldy – kóptegen meshitter soǵyldy, musylmandar sany bolsa 200 myńǵa jetti. Alaıda, XV –XVI ǵasyrlar arasynda polıak tatarlary jergilikti turǵyndarmen sińisip, birtindep ana tili men salt-dástúrlerin joǵaltty. Qazirgi kezde 5 myńǵa jýyq polıak musylmandarynyń tatar tamyry bar, al Polshadaǵy musylmandardyń jalpy sany 31 myńǵa jýyq. («Qazaq ádebıeti», 29.04.2009). Tatar halqynyń kóne dáýirdegi ata-babalary ulan-baıtaq ólkege ıe bop, Qara teńiz jaǵalaýynda Býlgarııa, Hazar qaǵanaty, Edil Býlgarııasy, keıinirek Altyn Orda, Qazan, Qyrym, Astrahan, Qasym, Sibir handyǵy atalǵan derbes memleketter qurǵan.

    Al tatar etnonımi qazirgideı bir ǵana halyqtyń ulttyq ataýy retinde HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda ǵana tııanaqtaldy. Búginderi bir halyqtyń quramyna kirgen ulystar taıaý ǵasyrǵa deıin tatar ataýyn qabyldaı qoımaı, kóp ýaqyt ózderin árqalaı atap kelgen. Aıtalyq, eýropalyq bóliktegiler qazanly, bolǵar, mıshár, tıptár, keráshón, naǵaıbók, káchım, balqa lıpka (demek lıtva tatary) delinse, Astrahan maǵyndaǵylar qoraǵash, ıýrt, kýndrov dep san túrli atalyp kelgen. Negizinen qypshaq nemese noǵaı-qypshaq atalatyn etnıkalyq tobynan turatyn Batys Sibir tatary Edil boıyndaǵy túrkilerden ózgesheleý edi. Sibir tatarlary da ózderin árqalaı atap kelgen. Tıýmen, Tobyl tatarlary Tıýmen oblysynyń aýdandaryna taraı qonystanǵan. Tar tatary Omby oblysynyń Tar aýdanyn mekendeıdi. Barabın tatary Novosıbır oblysynyń aýdandarynda turady. Bul atalǵan tatarlar ózderin turǵan mekenine qaraı tobolık, tarlık, baraba dep ataıdy. Buhara óńirinen qonys aýdaryp kelgender de Batys Sibir tatarynyń quramyna kiredi. Áýelde olardy bólektep, buharlyq, keıbirin sart dep, endi bir bóligin ózbek dep ataǵan. Bertin kele buharlyqtar da tatar atalyp, bir etnıkalyq topqa birikken. Tobyl men barabın tatarynyń tili qazaq tiline óte-móte jaqyn boldy. Sondyqtan da 1926 jylǵy halyq sanaǵynda Batys Sibir tatarlary ártúrli ulysqa jatqyzylǵan.

    1582 jyly Kóshim handyǵy qulatylǵannan keıin, Ermak bastaǵan orys shapqynshylyǵyna tótep bere almaı, aıaýsyz jazalaýǵa, qýǵyn-súrginge ushyrap, kóptegen tatar Chýlym basseınimen, Tobylǵa, Enıseı ózenine deıin yǵysty. Sibir tatarlary patsha ákimderine qarsy áldeneshe ret ashyq kóteriliske shyqty. Qazan tóńkerisiniń qarsańynda Batys Sibirdiń jergilikti halqynyń sany kúrt azaıyp, qalyń orys arasynda shashyraı qonystanyp, múldem azshylyqqa aınalyp ketti. Qazan handyǵy joıylǵannan keıin ekonomıkalyq ezginiń kúsheıýi, ulttyq-rýhanı qanaý, dinı negizdegi qatań qýdalaý, hrıstıan dinin zorlyqpen tańýǵa tyrysý Edil boıy men Oral óńiri tataryn jappaı kóship-qonýǵa májbúr etti. Ortalyq aýdannan tatarlardyń shetkeri óńirge yǵysyp, ondaǵy jergilikti túrkilermen mádenı-turmystyq jaqyndasýy, saýda-ekonomıkalyq tyǵyz baılanysy birtutas tatar ultynyń qalyptasýyn tezdetip, oǵan óz yqpalyn tıgizdi.

    Etnıkalyq quramy aıtarlyqtaı kúrdeli, ári ulan-baıtaq ólkege taraı qonystanǵan búgingi tatar halqynyń jeke toptaryna tán erekshelik pen aıyrym belgileri de ájeptáýir. 1) Qazan tatary – san jaǵynan tatar halqynyń eń iri bóligi. Olar ózderin buryndary qazanlyq dep te ataǵan. Qazan tatarynyń arǵy tegi – býlgarlar, altyn ordalyq túrikter, onyń ishinde qypshaqtar. 2) Mıshárlar – san jaǵynan ekinshi oryndaǵy tatar etnıkalyq toby. Mıshárlardyń tegin «burtas» dep atalatyn taıpamen baılanystyrady. Keıin burtastar mekendegen aımaqqa noǵaı-qypshaqtar kóptep kelip jergilikti halyq qypshaq tildi ulysqa aınalǵan. 3) Tepterler – ejelgi bashqurt jerindegi san jaǵynan úshinshi oryndaǵy tatardyń etnıkalyq toby. Tepter atalatyn toptyń negizin bashqurttar quraǵan. Keıin bul araǵa qaptap aýyp kelgen Qazan tatarlary aralasyp, tatar tili olardyń ortaq tiline aınalǵan. Qazirgi tepterler ózderin tatar ultynyń ókiline jatqyzady. 4) Oral óńirin mekendeıtin Perm tatarynyń etnıkalyq túzilisin noǵaı-qypshaqtarmen qosa ýgor taıpalary quraıdy degen pikir aıtylady. 5) Nýkrat tatarynyń da etnıkalyq komponentin qypshaq-noǵaıy men besermender quraıdy. 6) Al besermender bolsa, ýdmýrttar quramyndaǵy tatardyń shaǵyn etnıkalyq toby. 7) Qasym tatarlary Ortalyq Reseıde Rıazan oblysynyń Qasymov aýdanynda, Sankt-Peterbýrg, Moskva sekildi iri qalalarda qalyń orys arasynda azshylyq bop turyp jatqanyna qaramastan, ıslam dinin, tilin saqtap qalǵan. Zorlyqpen shoqyndyrylǵan Qasym tatarynyń shaǵyn toby tilinen de aırylyp, orys bop ketken. Antropologııalyq jaǵynan tatarlar eýropeıdtik násilge jatady. Halyqtyń jartysyna jýyǵy qaratorylaý kelgen eýropeıdtik násildiń pontıı tıpine kelińkirese, úshten biri jıren ıa sary shashty eýropeıdtik tıpke jatady. Mongoloıdtik pen evropeıdtik komponenti aralas ońtústik Sibir tıpi tatarlardyń 14 paıyzyn ǵana quraıdy. Sonyń ózinde olarda da eýropeıdtik komponent basymdaý.

    Totalıtarlyq júıe tusynda búkil túrki jurtynyń, sonyń ishinde tatar halqynyń tarıhy da tolyq aıtylmaı, burmalanyp kelgeni belgili. Atap aıtqanda, erte kezdegi orys halqymen terezesi teń irgeli el bolǵan tatar aǵaıyndar – tarıhtan tıesili úlesin ala almaı kelgen halyq. Dálirek aıtsaq, orystar 150 mıllıondaı bolsa, tatar ultynyń búgingi jıyntyq sany odan jıyrma ese kem. Onyń basty sebebi tatar halqy bes ǵasyr boıy bostandyq úshin aýyr kúres júrgizdi. 1469, 1487, 1506, 1524, 1530, 1545, 1550 jyldary shabýyl jasaǵan basqynshy orys áskeriniń shapqynshylyǵynan óz jerin erlikpen qorǵady.

    Tatar halqynyń tarıhyndaǵy eń aýyr qaraly kún – 1552 jyldyń 30 tamyzy. 1552 jyly 2 qazanda 150 myń ásker men 150 zeńbiregi bar orystar handyqty kúıretti. Qazan qalasyn alý kezindegi basqynshylardyń qanypezerliginiń shekten shyqqandyǵy sonshalyq, osy sumdyqty estigen, alystaǵy Rım Papasynyń ózi dindesterin aıyptap, «eshqandaı adamgershilik qaǵıdaǵa saı kelmeıdi» degen eken. Orys áskeriniń joıqyn shapqynshylyǵy 2 qazanǵa deıin sozyldy. Qalany basyp alǵan orys áskeri ondaǵy halyqty qynadaı qyrdy. Qazan handyǵy osylaısha Reseı basqynshylarynyń otaryna aınaldy. Orys patshalyǵynyń túrki halyqtary jerin basyp alý jolyndaǵy alqashqy joryǵy osylaısha órbidi. Aman qalǵan tatar sharýalary qanaýǵa ushyrady. Olarǵa adam aıtqysyz zorlyq-zombylyq kórsetildi. Halyq rýhanı qanaýǵa tap boldy. Patshaly Reseı orystandyrý saıasatyn maqsat tutty. Eńbekshi tatarlar ózderiniń eń shuraıly jerlerinen ústi-ústine aıryldy. Halyq buqarasy áldeneshe ret qarýly kóteriliske shyqty. О́z týǵan ólkesinen shet aımaqqa jappaı yǵysýǵa májbúr boldy. Qazan handyǵy qulaǵasyn, shoqynýdan qashqan jáne budan eki ǵasyr buryn tyń ómir izdegen tatarlar Oral qalasy men tóńiregine kelip, qonys tepken. Olar tek kásippen aınalysyp qana qoımaı, meshitter, medreseler jáne mektepter ashqan. Erte zamannan Reseı otarshylarynyń qandy qaqpanyna tap bolyp, basynan bodandyq tumany arylyp kórmegen tatar halqynyń kórgen zobalańy, ulttyq qasireti az emes. Olardyń metropolııaǵa tym jaqyn bolýy da qyrýar kesirin tıgizdi. 1920 jyly qazan tatarlary avtonomııalyq respýblıka degen memlekettik statýsyn aldy.

    Nebir qıyn-qystaýdy basynan ótkergen, kóp ǵasyr boıy bodandyqtan zardap shekken tatar halqy asqan eńbekqorlyǵymen óz urpaǵyn quryp ketýden saqtap qaldy. 1926-1939 jyldar aralyǵynda ǵana tatarlar sany jarty esedeı ósken. Alaıda bul tek tabıǵı ósim ǵana emes edi. О́ıtkeni 1939 jyly tepterler men besermender tatar tildi qaýymǵa aınalǵan Menzelın bashkırleri, sondaı-aq qazaq tiline jaqyn dıalektide sóıleıtin Astrahan noǵaılary, noǵaıbahtar, ońtústik Sibir túrkileri de ultyn tatar dep kórsetip úlgirgen edi. Sóıtip, bul dáýirde áralýan týys ulystardyń tatar ulty tóńiregine toptasýy aıaqtalǵan. Odan keıingi halyq sanaǵy kórsetkendeı, 1959 jylǵa deıin tatarlar sany nebári 15,2 paıyzǵa, 1970 jyly 19,3 paıyzǵa, 1979 jyly 8,3 paıyzǵa, 1989 jyly 7 paıyzǵa ǵana ósken. Ertedegi tatar januıalary kóp balaly bolatyn. Alaıda jyl ótken saıyn tatar áıelderiniń bala kóterýi azaıyp, halyqtyń tabıǵı ósimine keri áserin tıgize bastady. Tatarstandaǵy jergilikti halyq búkil tatar halqynyń tórtten birindeıi ǵana. Demek, tatardyń basym kópshiligi 75 paıyzǵa jýyǵy respýblıkadan tys ólkelerde turyp jatyr.

    Tatar halqynyń búkil álemdik jıyntyq sany 8,6 mln. adam (2009). Keıbir demograftardyń paıymdaýynsha, Reseıde 10 mıllıonnan astam osy ulttyń ókili bar. Naqtylanbaǵan derek boıynsha, álemde 15 mıllıonǵa jýyq tatar bar kórinedi. Al 1989 jylǵy sońǵy sanaq deregi boıynsha TMD elindegi sany 6.648,760 adam bolyp, olardyń 83 paıyzy tatar tilin ana tilim dep tanyǵan. О́zbek, qazaq, tájik, taǵy basqa tolyp jatqan tilderdi 48.740 tatar ǵana ana tilim dep tanysa, bir mıllıon 70 myń tatar orys tilin ana tilim dep tanyǵan. Munshama kóp tatardyń orys tildi qaýymǵa aınalýynyń ózindik sebebi bar. Tatar – burynǵy keń-baıtaq Keńes Odaǵynyń túkpir-túkpirine túgeldeı tarap úlgirgen eń shashyrańqy túrki halqy. Olardyń basym kópshiligi Eýropalyq bólikte. Ásirese, Edil jaǵalaýy men Oral óńirinde birshama jınaqy qonystanǵan. Tatar azamattarynyń osylaısha Burynǵy Reseı ımperııasynda tarydaı shashylyp ketýine ótken almaǵaıyp zaman aıypty. Alys shet elde nebári 110 myńdaı ǵana tatar turady dep kórsetilgen. Bul tatar halqynyń bir paıyzyna da jetpeıdi.

    Keńes ókimeti tusynda da tatar halqynyń san jaǵynan ósýi Orta Azııa, Zakavkaze, Soltústik Kavkaz halyqtarymen, tipti slavıan tektes halyqtarmen salystyrǵanda da tómendeý boldy. 1926 jylǵy halyq sanaǵynda túrki ulystarynyń arasynda qazaqtardan keıingi eń kóp sandy halyq bop orys, ýkraın, qazaqtardan keıingi tórtinshi oryndy ıemdense, 1959 jylǵy halyq sanaǵy kórsetimimen besinshi orynǵa, 1979 jylǵy halyq sanaǵynda altynshy orynǵa yǵysty. Al 1989 jyly halyq sanaǵynda ázirbaıjandardan keıingi jetinshi oryndy ıemdengeni anyqtaldy. Repressııaǵa ushyrap, qýǵyn-súrgin kórgen halyqtarmen, sondaı-aq óz tarıhynda birneshe ret joıqyn qasiretke ushyraǵan halyqtardyń etnodemografııalyq jaǵdaıymen salystyrǵanda da tatarlardyń san jaǵynan óz máninde óspeı qalýynyń basty bir sebebi – halyqtyń assımılıaııanyń keri áserine tap bolýy. Máselen, 1989 jylǵy halyq sanaǵy kórsetkendeı, ultaralyq neke, demek aralas neke sany ózbekte 6%, túrkimende 6,4%, qyrǵyzda 6,5%, qazaqta 7,4% bolsa, tatardyń 41% aralas nekege turǵandar. Sóıtip patshaly Reseı shoqyndyrý arqyly orystandyrý saıasatyn júrgizse, Keńes ókimeti tusynda assımılıaııanyń keri áserine uryndyryp baryp orystandyrý áreketi beleń aldy. Kóp oblystarda tatarlardyń basym kópshiligi – aralas nekeliler. Kóp sandy halyq ókilimen nekege turý az sandy halyq úshin tıimsiz ekeni Edil jaǵalaýy halyqtarynyń tirshiliginen aıqyn baıqalady. Mundaǵy tatar, mordva, chývash, marı, ýdmýrt sekildi halyq ókilderi bir-birimen súıek-shatys bolsa, olar qaı respýblıkanyń jerin mekendep otyrsa, sol respýblıka ultyn qalap, sony óz qujattarynda kórsetedi eken. Al orys ulty ókilimen nekege tursa, qaı respýblıkada turǵanyna qaramastan, ákesi ıa anasy ǵana orys bolǵanyn eskermesten, balalary ultyn orys dep kórsetedi eken. Orys ultynyń ókili bolýdy tıimdi sanaıtyn sekildi. Sondyqtan aralas nekeden orys ultynyń sany óse tússe, basqalarynyń sanyna keri áserin tıgizgen.

    Ekinshi sebep – dinı faktor. Tatar halqynyń erte kezden-aq ıslam dininiń sýnnıttik erejelerin qabyldaǵanyn bilemiz. Al Ivan Groznyı kezinen beri patsha otarshylarynyń qysymymen zorlyqpen shoqyndyrylǵan tatardyń az ǵana bóligi hrıstıan dininiń pravoslavıe tarmaǵyn tutynady. Shoqynǵan tatarlar ózderin krıashen dep ataıdy. Krıashender kóne krıashen, jańa krıashen, noǵaıbah, bakalın krıashen, molkeev krıasheni dep bólinedi. HVIII ǵasyrdan keıingi ýaqytta tatarlar arasynda toptasý proesiniń kúsheıýine qaraı shoqynǵandardyń musylmandyqqa qaıta oralýy bastaldy. Bul proess HH ǵasyrdyń bas kezinde kúsheıe tústi. Eń aldymen, jańadan shoqynǵan tatarlar, sondaı-aq buryn shoqynǵandardyń da bir bóligi musylmandyqqa ótti. Sóıtip, shoqynǵandardyń 40% qaıtadan ıslamdy qabyldady.

    Tórt ǵasyr boıy orys mıssıonerleriniń tynymsyz áreketine qaramastan, shoqynǵan tatarlar san jaǵynan kemimese, ósken emes. 1926 jylǵy sanaqta olardyń sany 120,7 myń bolǵan. Salystyryp aıtqanda, Ivan Groznyıdyń tusynda da zorlap shoqyndyrǵandar sany sol shamalas bolǵan edi. Patshaly Reseı tusynda shoqynǵan tatarǵa jer ıelenýde kóp jeńildikter berilgen, artyq jaǵdaı jasalǵan. Soǵan qaramastan, kóptegen tatar qoryqqanynan patsha ákimderine, mıssıonerlerge kóz ǵyp qana ýaqytsha shoqynyp, reti kelgende esh oılanbastan óz dinine qaıta kirip otyrǵan. Al múldem shoqynyp ketkenderdiń etnıkalyq sana-sezimi tómen bolyp, kópshiliginiń qalyń orys ortasynda jutylyp ketkenine eshkim de tańdana qoımasa kerek. Keńes ókimeti kezinde de hrıstıan dinindegi tatarlar san jaǵynan óse almady. О́ıtkeni dini bir bolǵasyn, olardyń orystarmen salt-dástúr, minez-qulyq, turmys-tirshiligi jaqyn bop orystanyp ketýge beıim turady eken. Qaısybirde aıtylyp qalatyn «keminde eki ıa úsh mıllıon tatar orys bop jazylyp júr» degen sózdiń de jany bar ma deısiń.

    Osy oraıda myna bir jaǵdaı oıǵa oralady. Bolashaqqa nyq senimmen qaraımyn degen, otanymmen, halqymmen birgemin degen árbir musylman balasy ıslamnyń aq jolynan taımaýdy este tutqany abzal. О́ıtkeni dininen aırylǵan halyq tabıǵat ananyń bergen úlken syıy ana tilinen de aırylyp, etnıkalyq derbestigin joǵaltyp alýǵa beıim turatynyn tarıhtan, ómirden kórip-bilip júrmiz. Eger keń-baıtaq Sibirdiń jergilikti buratana halqyn orys mıssıonerleri az ǵana ýaqyt aralyǵynda-aq hrıstıan dinine moıynsundyra alsa, metropolııaǵa tıip turǵan tatar aǵaıyndardyń denin shoqyndyra almady. Olardy qanshama qorqytyp, qysym kórsetkenine qaramastan, ata-babasynyń álimsaqtan ıslam dininiń qudiretin sezinip, ımandyqqa, musylmandyqqa boı ursa, kóp nárseden utatynyn úndegen ósıetine adal bolǵany qurmet sezimin týdyrady. Tatardyń ulttyq mádenıeti men óneriniń, áleýmettik qurylymynyń joǵary deńgeıde bolýynyń da ıslam dininen aınymaýǵa tıgizgen áseri kúmánsiz. Quldyq sezimmen, quldyq psıhologııamen janshylmaǵan, er de azat ıeleri bop, óz halqynyń jaqsy qasıetterin murat tutatyn tatar azamaty jetkilikti. Búginderi olar qashanda izgilikke, ımandylyqqa tárbıeleýdiń altyn dińgegi ıslam dinin ýaǵyzdap, úlken betburys jasaýda.

    Patshaly Reseı otary bop kelgen túrki halyqtary tiliniń ishindegi eń kóbirek ári erterekten beri tolassyz zerttelip kele jatqany – tatar tili. Qazirgi tatar tili bashqurt tilimen birge túrki tilderi qypshaq tobynyń qypshaq-bulǵar butaǵyn quraıdy. Basqa qypshaq tilinen ózgesheligine fonetıkalyq júıesinde jartylaı daýysty y, e, o, ó dybystarynyń kezdesýi jatady. Syn esim septelmeıdi. San esim 6 topqa bólinedi. Tatar halqy alyp Eýrazııa qurlyǵynyń kóp bóligine shashyraı qonystanǵandyqtan, olardyń tili de birtekti emes, áldeneshe dıalektige, govorǵa ajyratylady. Orta dıalektige qazan tatarlarynyń tili jatady, batys dıalektige mısharlar nemese meщerıaktar jatady, shyǵys dıalektisine Sibir tatarlarynyń tili jatady.

    Tatar tili qazaq tiline etene jaqyn. Tatar halqynyń aýyz ádebıetimen tanysqan árbir qazaq oqyrmany: «Iabagaly ıash taılak ıardaı atan býlgan ıort, ıatyp qalgan ber týkty jáılep meń kúı býlgan ıort; Atam kııaý býlgan ıort», – sekildi jyr joldaryn óz ana tilinde oqyǵandaı áserge bólenerine kúmán joq. («Ana tili», 13.07.1992). Ulttyq kóńil-kúıdi sóz etkende eń aldymen ana tiline degen kózqaras oıǵa keledi. Bul jóninde tatardyń uly aqyny Ǵabdolla Toqaı: «Ana tilim – qasıetti tilimsiń, ákem men anamnyń tilisiń. Sen qandaı ǵajap ediń! Seniń baılyǵyń arqyly men tutas bir álemniń esigin ashtym», – degen-di. Qaısybir týys halyqtar sekildi tatar da sózge toqtaǵan. El basqarǵandary eń aldymen top aldyndaǵy sózimen synalǵan, tyńdaýshysyn sózimen baýraǵan. Ana tiline qatysty keıbir naqyl sózderi qazaq tilindegindeı: Tátti til temir qaqpany ashar. Til baılyǵy baı qylar, til joqtyǵy joq qylar. Til jylatady da, jubatady da. Kisi kórki – júz, júzdiń kórki – kóz. Oıdyń kórki – til, tildiń kórki – sóz. Súıdirgen de til, bezdirgen de til. Tuǵan tilin bilmes – tuǵan anasyn súımes. Ana tilin ózim úshin, ózge til kúnim úshin. Til úshin bas jaýap beredi. Aqyl da altynnan qymbat. Alǵys alǵan – aman, qarǵys alǵan – támam. Jahandy jel buzady, adamdy sóz buzady. Bilgenińdi sóıleme, ne sóılegenińdi bil. Aщy til – zahar, tátti til – sheker. Kisiniń kóńili tilinen tanylady. Bal tamǵan tilden ý da tamar. Súńgi jaraqaty keter, til jaraqaty ketpes. Júzden bireý – sheshen, myńnan bireý kósem. Ana tilin qadirlegen halyq qadirli bolady. Tili myqtynyń eli myqty.

    Qazirgi tatar tili orys tilimen qatar – Reseı Federaııasy quramyndaǵy Tatarstan respýblıkasynyń memlekettik tili bolǵandyqtan, ondaǵy qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasynda keńinen qoldanylady. Mıllıondaǵan danamen merzimdi baspasóz, ár alýan ádebıet shyǵady. Respýblıka turǵyndaryna túgeldeı oqyp úırený mindetteledi. Tatarlar erte kezden arab jazýyn, 1927-1938 jyldary latyn grafıkasyn, 1939 jyldan bastap orys (kırıll) alfavıtin paıdalandy. Qosymsha áripterine á, ó, ú, j, h, ń jatady. Qazir bul elde qaıtadan latyn árpine kóshý máselesi talqylanýda.

    Tatar tili – Altyn orda dáýirinen bastaý alatyn kóne jazbaly til. Kóp janrly tatar folklorynda sheteldik basqynshydan elin qorǵaǵan batyrlar týraly tarıhı jyrlar eleýli oryn alady. «Alypmámshen» («Alpamys»), «Ýrak belán Mamaı» («Oraq – Mamaı»), «Kozy Kórpá belán Baıansylý» («Qozy Kórpesh – Baıan sulý»), «Kambár» («Qambar batyr»), t.b. kóptegen ortaq jyr, dastandarymyz bizdiń tili de, dini de, dili de bir týysqan ekendigimizdi aıǵaqtaı túsedi. Tatardyń kóne jazba ádebıeti bar. Olarǵa HIII-HIV ǵasyrda ómir súrgen Qul Ǵalıdyń izgi mahabbatty jyrlaǵan «Júsip pen Zlıha» poemasy, Qutıbtyń «Hýsraý men Shırın» poemasy, Horezmıdiń «Mahabbat kitaby», berirektegi Mahmýt Bulǵarıdyń «Jumaqqa joly», Muhamedııardyń áralýan poemalary, avtory belgisiz «Kesikbas» dinı-epıkalyq jyr, «Sopylarǵa ósıet» atty dıdaktıkalyq shyǵarma jatady. Kóp ýaqyt tyıym salynǵan «Idegeı» poemasy 1990 jyly ǵana jaryq kórdi. Sodan beri kóptegen aqyn-jazýshylardyń dinı dıdaktıkalyq, aǵartýshy-demokratııalyq baǵyttaǵy shyǵarmalary qalyń buqara arasyna keńinen tarady. Ozyq ıdeıanyń kóshin bastaǵan ataqty aqyn ári pýblııst Ǵabdolla Toqaıdyń, ǵalym-demokrat, aǵartýshy, tatar ádebı tiliniń negizin qalaýshy Kaıým Nasırıdiń bilim men tanymdyq máni bar shyǵarmalary týǵan halqynyń rýhanı baılyǵyn bıik dárejege kóterip, demokratııalyq mádenıetin damytýǵa zor yqpal etti. Talantty aqyn, Keńes Odaǵynyń Batyry Musa Jalıl Mustafaulynyń 1957 jyly Lenındik syılyq alǵan «Maobıt dápteri» atty óleńder jınaǵy aqyn esimin óshpes dańqqa bóledi.

    Ulttyq mýzykasy bashqurt, qazaq, noǵaı halyqtary mýzykasymen saryndas. Erterekte tatar mýzykasy aspapsyz oryndalatyn bir daýysty án dástúri negizinde damyǵan. Sonaý altynorda dáýirinen bastaý alatyn salt- dástúrge, úılený toıyna, merekege, aıtýly oqıǵaǵa qatysty aıtylatyn ánniń túr-túri keń taraǵan. Ánmen, bımen, óleń-taqpaq aralastyryp oryndalatyn ázil-syqaq ánderi de kóbirek shyrqalady. Mýzyka aspabyna qýraı atalatyn sybyzǵy, fleıta tektes úrlemeli aspap, qazaqtyń shańqobyzy ispetti qobyz aspaby, garmon, mandolına, domra, gýslı, dýdýk (skrıpka) jatady. Sońǵy jarty ǵasyrda professıonaldyq dárejedegi jergilikti kompozıtorlar ár túrli janrda kórkemdik boıaýy qanyq shyǵarmalar týdyryp, tatar halqynyń mýzyka ónerin joǵary satyǵa kótere tústi. Tatar kompozıtorlarynyń týyndylary professıonaldyq jaǵynan jan-jaqty ósip jetile tústi. Kórkemdik boıaýy qanyq opera men baletter, mýzykalyq dramalar, fortepıanolyq konertter, hor, sımfonııa, kantata, oratorııa men romanstar – munyń aıqyn aıǵaǵy. Tatar fılarmonııasy, halyq tvorchestvosy úıi, kompozıtorlar odaǵy quryldy. Mýzyka fakýlteti, úsh mýzykalyq ýchılıщe, 55 balalar mýzyka mektebi jumys isteıdi. Ár qalada, aýdanda halyq teatry, kórkemóner ansambli halyqqa qyzmet kórsetedi.

    Eldi mekenin avyl, ıýrt nemese ıl deıtin. Tatar eldi mekeni shaǵyndaý bop, kóbinese ózen jaǵasyna taıaý ornalasady. Úıleri bıik dýalmen qorshalyp, aǵashtan oıýlap áshekeılenedi. Baı, áldi-aýqattylar eki qabatty sáýletti úı turǵyzsa, kedeı bitken qamys shatyrly balshyq aralastyryp turǵyzǵan alasa lashyq úılerde turyp keldi. Aýyl ortasyna bıik mınaretti meshit ornalasady. 1863 jylǵy sanaqta kórsetilgendeı Reseıdegi 2140 myń tatardyń alty paıyzy ǵana kóshpeli tirshilik etken. Astrahan tatarlary óz kórshileri noǵaı men qazaqtar sekildi kóshpelilerdiń dástúrin saqtap, jaz boıy kıiz úı tigip turatyn. Týystyq jaqyndyǵy bar januıalary úı-jaıyn jeke mahallada turǵyzyp, toptasyp mekendedi, sharýashylyq jumysyn uıymdasa júrgizdi. О́kinishke oraı, totalıtarlyq júıe tusynda meshitterdiń ilýde birinen basqasy túgeldeı jabyldy, mınaretteri qulatyldy. Munyń ózi halyqtyń rýhanı dúnıesin kúızeltip, neshe túrli qylmysqa jol beretin qaýipti áreket edi.

    Tatarlar óz úıiniń aldyńǵy qabyrǵasyn boılata eni bir jarym metrdeı taqtaıdan sıaká, demek nar jasap, sonda aýqattanatyn, dem alatyn, uıyqtaıtyn, jumys isteıtin, qonaq ta kútetin. Ústel ústine ydys-aıaq, samaýryn qoıylady. Islam dini qaǵıdasyna sáıkes úı ishi eki bólikke ajyratylyp salynady. Onyń birinde erler, ekinshi bóliginde áıelder jaıǵasatyn. Áıelder óz bólmelerin ashyq boıaýmen áshekeılep, gúldi kestemen órnekteıdi. Áldi-aýqattylar úıinde qonaq kútetin arnaıy «qunaq búlmása» boldy. Áıelder qonaqqa kórinbeı, basqa bólmeden keregin daıarlap berip turatyn da, qonaqtarǵa er adam ózi qyzmet jasaıtyn. Qonaq joq kezde de ol bólmege er adam ózi jaıǵasatyn.

    Kezinde irgeli el bolǵan tatar halqy nebir qıyn-qystaý ótkelderden ótip, óz tilin, jer-sýyn, eldigin aman saqtap, urpaǵyna gýmanıtarlyq ta, kásiptik te mol mura qaldyrǵan. Otarshylardyń aıaýsyz qysymy men ezgisine qaramastan qolóneri barynsha damyǵanyna mynadaı dálel keltirer edik. Tatar sheberleriniń tikken áshekeıli etigi, bas kıimi, aıaq kıimi, tikken kesteli shashaqty sháli oramaly, toqyma buıymdary, kúmisten, altynnan istegen zergerlik buıymdary Reseı ımperııasynan tys jerlerde de joǵary baǵalanyp, suranysqa ıe boldy. Teri, jún óńdeý kásibi damydy. Basqa halyqtar, ásirese kórshileri tatardyń turmys-tirshiliginen, kıim kıisinen, úı-jaı turǵyzýynan, qolónerinen, úı jıhazyn áshekeılep ustaýynan kóp nárseni úırendi. Mármárdan, tastan qashap, aǵashtan, teriden órnektep, oıýlap jasaǵan mozaıkalary kóz tartady. Beıneleý óneri damyǵan. Keste tigý ónerin tatar qyzy jastaıynan úırenedi. Súlgi, dastarhan, perde, tósek japqysh, jamylǵy, kilemshe, t.b. úı jıhazyn kestelep órnekteıdi. Ish kıim, bas kıim, syrt kıim deımisiń bárin de jergilikti sheberler kestelep, shashaqtap áshekeıleıdi. Qarapaıym kópshilik aıaǵyna toqylǵan laptı, shoqaı kıgen, keıde tabany aǵash aıaq kıim kıdi. Áldi-aýqattylar teriden áshekeılep tikken etik kıdi. Qala turǵyndary kóbinese teriden galosh, qysta órnekti etik kıetin. Tatar basqalardan kóp buryn shyt, jibek, mata, barhyt, qyzyl mata sekildi fabrıka matalaryn kıim tigýge paıdalandy. Erler balaǵy keń shalbar, jeıde, qysta syryǵan, terimen astarlaǵan beshpet, taqııa, teri tymaq kıgen. Áıel kóılegi qala úlgisinde tigilip, kóılektiń omyraýyna kestelegen alqa salyp, onyń syrtynan jeńsiz kamzol kıgen. Uzyn sháli oramalyn moınynan asyryp, ushyn artqa jiberip tastaıdy.

    Úılený salty jaǵynan basqa qypshaq ulystaryna uqsas. Qalyńdyqty quda túsip, qalyńmalyn tólep alatyn. Qalyńmal mólsheri Orta Azııa túrkilerinen góri anaǵurlym az. Náresteli bolý zor qýanysh sanalady. Sábıdi ákesiniń jeıdesine oraıdy. Bul – baqytty bolsyn degen yrym. Aýzyna sarymaı, bal jaǵady. Bul – baı, áldi-aýqatty bolsyn degen yrym. Anasy aıaq-qolyn baýyryna alǵasyn ısem qushý (esimin qoıý) ótkizedi. Úılený toıy úsh bólikten turady: ıarashý – bul quda túsý saltanaty, nıkah týı – bul uzatý toıy (bul kúni neke qıylady), kılen tósherý- bul kúıeý bala úıindegi úılený toıy. Qalyńdyq ata-anasymen syńsyp jylap qoshtasady. Keıde ár túrli yrym-syrymmen jas kelin alǵashqy balasyn bosanǵansha ata-anasynyń úıinde tura beredi. Alyp qashyp úılengender shaǵyn ǵana kesh uıymdastyryp, qymbatqa túsetin úılený, uzatý toılaryn ótkizbeıtin. Sondyqtan keı kezde, artyq shyǵyndy aýyrsynǵan eki jaqtyń ata-analarynyń kelisimimen jigit qalyńdyǵyn alyp qashyp úılenetin. Qazir qalyńmal talap etilmeıdi. Jastar óz qalaýymen úılenedi. Úılený toıy án-kúımen, bımen, ázil-syqaqpen qyzyqty ótip júr. Sońǵy bir jylda úılengender keshi ótkizilip, onda altyn toı ıeleri jas otaý ıelerin quttyqtap, ıgi tilekterin bildiretin boldy. Tatar – týystyqty qaster tutatyn halyq. Ár aýylda jeti atadan bergi shejireni tarqatyp beretin shádjárá bolǵan. Tipti alys týystar ózara yntymaqtasyp, tyǵyz qarym-qatynasta bolǵan. Úsh ıa tórt ataǵa deıin qyz da alyspaǵan. Din ıeleri ul balalardy áıel jynysynan bólek tárbıelep, tipti 4-5 atadan qosylatyn týystyqty syltaý etip, óz aýlynyń qyzyna úılendirmeýge tyrysatyn.

    Islam dininiń qaǵıdasymen ólgen kisini jerleý rıtýalyna erler ǵana qatysady. Beıit basyna da erler aparady. Beıitke aǵash egý rásimi bar. Sondyqtan da qabyrstan kishigirim toǵaıǵa uqsaıdy. Tatar etnogenezine tikeleı qatysty ertedegi býlgar túrkileriniń anımıstik dinı senimi boıynsha ár nárseniń jarylqaýshy piri bolady dep uqty. Olarǵa sý anasy – demek sý qojasy, ýrman ııase nemese shýrale – orman qojasy, jır anasy- jer qojasy, óı ıáse – úı qamqorshysy, abzar ıáse – qora-qopsy qojasy t.b. jatady. H ǵasyrdan bastap býlgar túrkileri ıslam dinin qabyldaı bastaǵan. Ulttyq meıramnyń eń kórnektisi – sabantýı (demek soqa toıy). Munda ulttyq sport túri kúres, jaıaý jarys, at jarysy ótkiziledi. Jastardyń kóktem meıramy ıomyrqa báıráme, cháchák báıráme, jımcháchák, jaz kezinde djıen ótkiziledi. Kúzde qyzdar belsendilik tanytyp qaz ómáse, sús talký ómáse merekesin ótkizedi. Qysta nardýǵan, aýlaq óı kóńil kóterý kúni uıymdastyrylady. Ýraza báıráme, qorban báıráme atap ótiledi. Tatar balalary moldadan oqyp saýatyn ashyp, odan keıin bastaýysh mektepke, medresege baryp oqýyn jalǵastyratyn. Qyzdar molda áıelinen úıde oqyp saýatyn ashatyn. Basqa halyqtarmen salystyrǵanda tatarlar arasynda saýattylyq joǵarǵy deńgeıde boldy. 1897 jyly erlerdiń 21,1 paıyzy, áıelderdiń 19,7 paıyzy saýatty bolǵan.

    Halyqtyń materıaldyq mádenıeti jóninde myna nárseni aıta ketken jón. Tatar Edil boıyndaǵy eń kóp sandy jergilikti halyq bolýmen birge áleýmettik, mádenı damý deńgeıi men sharýashylyǵy, kásibi jaǵynan da basqalardan ozyq, alda boldy. Tatardyń basym kópshiligi erte kezden-aq kóp salaly sharýashylyqpen aınalysty. Bıdaı, arpa, tary, suly, burshaq, qaraqumyq, zyǵyr, sora ekti, ár úıdiń baqshasy boldy. Eginshilikpen, baý-baqshamen, mal sharýashylyǵymen qatar aınalysty. Saýda-sattyqpen de shuǵyldandy. Tatar saýdagerlerin kórshiles chývash, marı, mordva, ýdmýrt derevnıalarynan, tipti alys ólkelerden de jıi kóretin. Halyq otyryqshy bop, qoı-eshki men sıyrdy qorada ustap baqty. Úı qustarynan taýyq pen qazdy kóbirek ustady. Edil boıy men Oral óńiri orman-toǵaıly, shalqyn-shópti bolǵandyqtan, omartashylyq damydy. Munaıǵa baı, aýylsharýashylyǵy men ónerkósibi qatar damyǵan kóp ultty Tatarstan halqynyń turmys dárejesi Reseı Federaııasynyń basqa ólkelerimen salystyrǵanda joǵarǵy deńgeıde dep júrmiz.

    Tatar ulttyq taǵamy jurtshylyqqa keńinen tanymal. Iship-jeminde nan, kartop, kókónis basym. Dástúrli et pen sút taǵamyn unatady. Qoı, sıyr etin kóbirek jaratady. Jylqy etinen qazy, shujyq daıarlanady. Qaqlaǵan (demek qaqtap súrlegen) qaz eti – tatardyń súıikti dámi. Tutyrǵan taýyq,  sútten qaımaq, aıran, aqmaı, sary maı, qatyq, súzbe, qurt, irimshik daıarlaıdy. Nanǵa qurmet aıyryqsha. Nan taǵamynyń túr-túri bar: toqmach, salma, chýmar, úrá, ıkmák, kabartma, qoımaq, bálesh, góbádııa, párámách, chókchák, ochpochmaq, bavyrsaq, qosh tele. Ystyq taǵamyna qatyq qosqan salma, týkmach laksha, qazanda qýyryp daıarlaıtyn et taǵamy bıshbarmaq, shujyqqa uqsas týtyrma jatady. Jemis-jıdekti keptirip qysqa daıarlaıdy. Jemis pen baldy aralastyryp shırbát (sherbet) daıarlaıdy. Kirgen adamǵa shaı demdep, syı kórsetedi. Tatardyń as mázirine týys halyqtarynyń, qala berdi ejelgi kórshisi orystyń áseri kóp. Máselen halyq álimsaqtan beri tutynyń júrgen palaý, halýa, keptirilgen jemis pen jańǵaq, qalampyr, talshy sekildi shardáriler sol shyǵys elderinen aýysqan. Ulttyq jáne dinı merekeleri qazaqtikine uqsas. Oraza men Qurban aıt, Naýryz ben oǵan qosymsha sabantýı, jıen (jıyn-terim) merekeleri uıymshyldyqpen toılanady.

    Edil boıyndaǵy tatarlardyń basqa jergilikti halyqtardan ereksheligi erteden-aq olar iri qalalarǵa ornyǵyp, jeke tatar slobodasynda jınaqy turdy. HIH ǵasyrdyń ózinde-aq ulttyq býrjýazııa qalyptasqan. Qaladaǵy tatarlar saýda-sattyqpen, qolóneri óndirisimen aınalysty, birazy fabrıkada, óndiriste istedi. Tatar jumysshylary Reseıdiń ortalyq qalalarynda, Moskva men Sankt-Peterbýrgte, Donbass pen Bakýde kóp boldy. Temir jol qurylysynda, Edilde júkshi bop istedi, arbakesh, (ızvozchık) tatarlar barlyq qalalardan kezdesetin.

    1999 jylǵy halyq sanaǵy kórsetkendeı, búgingi kúnderi tatarlardyń úshten ekisi qalalarda turyp, ónerkásiptiń, ǵylymnyń, mádenıettiń túrli salasynda qyzmet etedi. Qazaqstan men Orta Azııa respýblıkalaryn mekendeıtin mıllıonǵa jýyq tatar dıasporynyń da basym kópshiligi qalaly jerde turady. Túbi bir túrkilerdiń ishinde qazaqpen mıdaı aralasyp ketken halyqtyń biri – tatarlar. Qıyn kúnderde tatar qazaqty, qazaq tatardy panalap, ózara kómektesipti. Al aıdaı appaq tatar arýlarynyń talaıy qazaqtyń jan jary bolyp, urpaǵyn ósirgen. Tatar ultynyń betke ustar mańdaı aldy ókilderi Qazaqstan men Orta Azııa halyqtary ǵylymyn, mádenıeti men ulttyq ónerin damytýǵa laıyqty úles qosýda. Abdolla Toqaı, Ǵalymjan Ibragımov, Sabyr Sharıpov, Saqıt Ramıev sekildi tatar aqyn-jazýshylary qazaq tilin joǵary baǵalap, keıbir shyǵarmalaryn qazaq tilinde jazǵan. Qazaqstandaǵy úsh júz myńǵa jýyq tatardyń da jınaqy emes, bytyraı qonystanýyna qaramastan, barlyq derlik oblysta tatar-bashqurt mádenı ortalyǵy quryldy. Qaısybir mektepterde tatarsha oqytatyn synyptar ashyldy, bala baqshalarda tatarsha tárbıeleıtin toptar qurylýda. Aptasyna eki ret radıo habary beriledi. Tatar tilinde «Sháshmá» gazeti shyǵady. Ulttyq án-bı, folklorlyq ansamblderi qurylýda. 1992 jyldan tatar ulttyq sabantýı merekesi atap ótilýde. Tatar mádenı ortalyǵynda baýyrlas qazaq, tatar halyqtarynyń tarıhı, tildik, mádenı baılanysyn zerttep, jan-jaqty etip, eki eldiń dostyǵyn, baýyrmaldyǵyn jalǵastyrý sekildi izgi nıettegi jumys qolǵa alynýda.

    Tatarlar respýblıka halqynyń jartysyna jýyǵyn quraıdy. Tatardyń tamasha ulttyq minezine ultaralyq tatýlyq mádenıetin qaster tutý jatsa kerek. Munyń ózi adamnyń bilimi men mádenıetine qosa, basqa ult ókilimen ortaq til taba bilýi ekeni anyq. Tatarstandaǵy jetpiske jýyq halyq ókili arasynda ulttyq tózbeýshilik, alaýyzdyq baıqalǵan emes. Eresek tatarlar túgeldeı orys tilinde erkin sóıleıdi. Burynǵy Keńes Odaǵyndaǵy eń kóp sandy halyqtyń biri bolǵanyna qaramastan, tatar halqynyń Odaqtas respýblıka retindegi memlekettik statýsynyń bolmaýy ókinishpen aıtylyp keldi, ádiletsizdik dep tanyldy. Keńbaıtaq ólkede jınaqy qonystana almaı, bógde tildi ortada azshylyq bop ómir súrý saldarynan tatar ultynyń kóp bóliginiń tilden de, dinnen de, ádet-ǵuryptan da alshaqtap qalýy kóp ǵasyr boıy taǵdyr tálkegine ushyrap, qyrýar zardap shegip, qýǵyn-súrginge ushyraǵan halyqtyń ulttyq qasireti ispettes. Qazir jaǵdaı túzele bastaǵan sekildi. Reseı Federaııasy quramyndaǵy Tatar respýblıkasyna aıyryqsha statýs berilip, eldiń egemendigine, erkin ishki-syrtqy saıasatyna durys jaǵdaı týdyra bastaǵandaı. Tatar zııalylary Otanshyldyq, qoǵamdyq úzdik sana – týǵan halqynyń rýhanı qaınar kózi, eldik pen erliktiń qaınar kózi deýden tanǵan emes.

    Seıdin Bızaqov

    Pikir jazý

    Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

    *

    x

    Check Also

    TALASBEK ÁSEMQULOV. ÁRIP TAǴDYRY

    Bul ásker qyzmetinde júrgende paıymdaı bastaǵan nársem edi. Mýrmansk oblysynyń Danııa, Norvegııa jaq shetinde ornalasqan ...