• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Tarıhy kóne, tamyry tereń » Ker zaman. Ketken ese

    Ker zaman. Ketken ese

    Qazaqstanda «Kishi Oktıabr» revolıýııasyn jasaýdy qolǵa alǵan Goloщekın ózimbilermendik urda-jyq saıasatyn iske asyrý úshin ózine qarsy tura alatyn ult qaıratkerlerin saıası bılikten yǵystyrýdy kózdedi

    Bılik basyndaǵy ultshyl qaıratkerlerden S. Qojanov Máskeýge oqýǵa, S. Sadýaqasov Tashkentke Qazaq aǵartý ınstıtýtyna dırektorlyqqa, N. Nurmaqov Ortalyq basqarý apparatyna sypaıy túrde «shyǵaryp salynǵan» bolsa, J. Myńbaev, Y. Mustambaev, jáne t.b. kóptegen ult kommýnısteri bir qyzmetten ekinshi qyzmetke «syrǵyp» otyrdy. О́zine qarsy keletin ult qaıratkerlerinen osyndaı joldarmen «qutylǵan» Goloщekın ujymdastyrý naýqanyna bilek sybana kiristi. 1929 jyly Jańaqorǵan aýdandyq partııa uıymynyń basshylyǵyna buryn Syrdarııa okrýgi Badam aýpartkomynda hatshy bolyp jumys istegen Qılybaı Kóseýbaevtyń kelýi jaǵdaıdy túzeı qoıǵan joq. Onyń aldynda turǵan úlken mindet – aýdandaǵy ujymdastyrý naýqanyn tez arada aıaqtaý boldy.

    Memlekettik jospar boıynsha aýdandaǵy ujymdastyrýdy 1932 jyldyń sońyna deıin aıaqtaý belgilengen bolatyn. Osy kezeńde ujymdastyrýdy tez aıaqtaý úshin aýdandardyń, okrýgterdiń arasynda báseke jarys oryn aldy. Ol báseke jarysty О́lkelik komıtettiń ózi qoldap otyrdy. Naýqandy tez arada, uıymshyldyqpen aıaqtaǵandardyń atyna basshylyq tarapynan maqtaý, marapattaý aıtylyp jatty. Osyndaı atan jarysqa qosylǵan aýpartkom hatshysy Q. Kóseýbaev ujymdastyrýdyń eriktilik prınıpin aıaqqa basyp, naýqandy merziminen eki jyl buryn aıaqtaýǵa qol jetkizdi. Sol kezde Jańaqorǵanda paıda bolǵan 30-ǵa jýyq kolhozdyń bári de ákimshilik jolmen asyǵys uıymdastyrylǵandyǵyn arhıvtik qujattar aıǵaqtaıdy. Ekonomıkalyq áleýeti álsiz Ekpindi, Eltaı, Maıshy, Taqyrkól, Jańaaryq, t.b. kolhozdar alǵashqy kezde joǵarydan berilgen tym kóterińki egin egý josparyn oryndaı almady. О́ıtkeni, jerdi óńdeýge kúsh-kólik, egin egýge tuqymdyq astyq jetispedi. Osyndaı qıyndyqtardan kóptegen kolhozdar uıymdaspaı jatyp tarap ketip jatty.

    Sovettik totalıtarlyq bıliktiń HH ǵasyrdyń 20-30 jyldary halyq sharýashylyǵynyń mindetterin iske asyrýda qoldanǵan eń basty jumys ádisi – mobılızaııalaý dep aıqyndalady. Onyń mánisi kez kelgen sharany iske asyrýdy naýqanǵa aınaldyryp, halyqty da, bılik organdaryn da soǵan jumyldyrý bolatyn. Osy jumys tásili negizinen qorqytý, úrkitý, qysym jasaý, jazalaý sııaqty terrorlyq ádis-tásilderge júgingendikten de belgili bir naýqandy atqarýda alǵashqy kezde óz nátıjesin beretin. Biraq terrorlyq áreketter kúsheıgen saıyn, naýqandardyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń zańdylyǵyna syımaıtyn dańǵazaǵa aınalýynan ol tásildiń tıimdiligi azaıa berdi. Sonyń bir ǵana mysaly, kúshtep uıymdastyrý men otyryqshylandyrýdyń barysynda jaýynnan keıingi sańyraýqulaqtaı qaptap ketken kolhozdardyń qalaı tez qurylsa, solaısha tez tarap ketýi. Osy jyldardaǵy et jáne astyq salyǵy da jumyldyrýshylyq jumys tásiliniń barysynda kóshpeli sharýashylyqtardy shyn máninde taqyrǵa otyrǵyzdy. Nátıjesi – asharshylyq, saldary – týǵan mekenin tastap, aýa kóshýshilik.

    Asharshylyq alqymnan alyp turǵan kezde, ıaǵnı 1931 jyly aýdanǵa ári zań, ári agronom mamandyqtaryn qosa meńgergen, Jańaqorǵan aýdanynyń týmasy Ábsultan Erjigitov kelip, aýdandyq atqarý komıteti tóraǵasynyń birinshi orynbasary ári jer bóliminiń meńgerýshisi bolyp jumys istedi. Sonymen birge ol ólkelik ujymsharlar odaǵy aýdandyq komıtetiniń tóraǵasy qyzmetin de qosa atqardy.

    Buǵan deıin Ábsultan Erjigitov Túrkistan ýezdik partııa komıteti men atqarý komıtetiniń jaýapty hatshysy boldy. Syrdarııa gýbernııalyq sotynda, Qazaq ASSR Ortalyq Saýda basqarmasynda jaýapty qyzmetter atqardy. Jańaqorǵanǵa keler aldynda Qyzylorda okrýgtik atqarý komıtetiniń uıymdastyrý bóliminiń meńgerýshisi qyzmetin atqarǵan.

    Á. Erjigitov aýdanǵa kelisimen uıymdastyrý jumystaryn shuǵyl qolǵa alady. Sol kezde egilýge tıisti jer 6500 ga bolsa, al qolda bar tuqym nebári 2500 gektarǵa ǵana jetetin edi. Osy jaǵdaıǵa qanyqqan ol aýdan aktıvterin jınap alyp, hal-jaǵdaıdy halyqqa ashyp aıtyp túsindirýdi tapsyrady. Sonyń nátıjesinde tuqym jetkilikti jınalyp, josparly egin tolyq egilip, bıdaıdan oıdaǵydaı ónim alynady. Sol jyly aýdanda 2820 ga maqta egilip, maqtadan aýdannyń abyroıy arta tústi. Á. Erjigitov kezinde Joǵary partııa mektebin bitirgen, Tashkentte rabfakti támamdaǵan. Sovetterdiń búkilqazaqstandyq VI, IH sezderine deleget bolyp qatysqan.

    1931-1932 jyldary asharshylyqtyń aýyr zardabyn bastan keshirgen Syr óńirinde eginshilikti damytýǵa degen betburys 1933 jyldan bastaldy. Bul betburys 1929-1932 jyldary jalań urandarmen qurylyp, jalańash entýzıazmmen jumys istep jatqan kolhozdardyń ekonomıkalyq qýatyn arttyrýǵa baǵyttaldy. Eń bastysy kolhozdarǵa memleket tarapynan qarjylaı, materıaldyq jáne tehnıkalyq kómek kórsetile bastady.

    Jańaqorǵanda aýylsharýashylyǵyn óndiristik negizde damytýdyń birden-bir joly egistik jerlerdi sýlandyrý edi. 1933 jyly aýdandyq partııa komıtetiniń bıýro májilisinde kúrish oraǵy jáne memleketke astyq tapsyrý qorytyndylary arnaıy qaralyp, jospardyń oryndalmaý sebepterine taldaý jasalǵan. Kúrish alqaptarynyń azdyǵy, sýlandyrý júıeleriniń tozyǵy jetkendigi kózge uryp tur edi. Máseleniń sheshimi – sýlandyrý júıelerin jańalaý, jańadan aryqtar qazyp, jańa egis alqaptaryn ıgerý ekendigi aıqyn.

    Bundaı qurylystardy júrgizýde jumysshylardy azyq-túlikpen qamtamasyz etýge ǵan qarjy qaralǵan. Basqa shyǵyndarǵa qarjy bólýge úkimettiń nıeti bolǵanymen múmkindigi joq edi. Demek, partııalyq bılik Syr boıyndaǵy aýylsharýashylyǵyn damytý sharalaryn iske asyrýda jumyldyrýshylyq tásilge júgingeni baıqalady. Jumysshylarǵa jalaqy berilmeıdi, qarapaıym turmystyq jaǵdaılar jasalmaıdy, tek qana eńbekaqy retinde azyq-túlik beriledi. Patsha ókimetiniń jerge tańylǵan krepostnoı sharýalary sııaqty kolhozdarǵa múshe bolyp engen sharýalar amal joq eńbek mindetkerlikterin óteýge májbúr bolady.

    Kolhozǵa kirmegenderdiń jaıy – qoǵamnan barynsha oqshaýlanǵan «jeke tur» hal. Qorqytyp-úrkitý, jer aýdarý, tıesili salyq mólsherin arttyrý arqyly azamattyq quqy aıaqasty etilgenderdiń aıanyshty hali eńbek mindetkerliginen bas tartqan kolhozshylardyń «kóppen kórgen uly toı» dep aýyr beınettiń qamytyn kııýine ıtermeleıdi. Árıne, bular máseleniń syrt kórinisi. Biraq osyndaı janqııarlyq aýyr beınet óz bolashaǵy úshin jasalyp jatqanyn halyqtyń sanasyna sińirý, halyqtyń boıyndaǵy erteńgi jarqyn bolashaqqa degen senimdi oıatý az sharýa emes. Erteńgi kúnge nyq senim kóńiline uıalaǵan adam ǵana janqııarlyq erlikke bara alady. Partııa uıymdary aldynda turǵan mindet endigi kezekte osyndaı naqty máselelermen almastyryldy.

    «Asyra silteý bolmasyn, asha-tuıaq qalmasyn», «Qaptyń túbin qaq, qajetti astyqty tap» dep urandatqan saýatsyz, urda-jyq belsendi qazaq ashtyqtyń aщy dámin tatqan soń oń-solyna qarap, aldy-artyn bajaılaı bastady. Qalyń buqara arasynda júrgiziletin úgit-nasıhat jáne tárbıelik jumystar osylaısha soıalızm ıdeıasyna berilgen jańa turpatty qazaqty qalyptastyrýǵa jumyldyryldy. Bul mindetter partııa, sovet, komsomol kásipodaq uıymdary qyzmetiniń basty mánine aınaldy. Bılik basyna L. Mırzoıan kelgennen keıingi kezeńdegi E. Altynbekovtyń qyzmetiniń sıpatyn osyndaı jumys baǵytymen baılanystyramyz. Belgili dárejede bul baǵyt nátıje bere aldy. Oǵan mysal retinde Jańaqorǵan aýdanynda E. Altynbekovtyń basshylyǵy kezinde, ıaǵnı 1933-1937 jyldary aralyǵynda kúızelgen, aty bar da zaty joq kolhozdardyń irge bekitip, aýyl sharýashylyǵymen óndiristik negizde aınalysýǵa qabiletti jańa turpatty sharýashylyqtar bolyp qalyptasýynan kórinedi.


    e-history.kz

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Shyńǵys han mońǵol emes

    Jańa ǵasyrda Shyńǵys hanǵa qyzyǵýshylyq jańa deńgeıge kóterildi Ol týraly túrli tilde jazylǵan kitaptar men ...