• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Túriktaný » Sultan Baıbarys týraly siz bilmeıtin derekter

    Sultan Baıbarys týraly siz bilmeıtin derekter

    Tarıhtan belgili qazaqtar buryn saq, skıf, ǵun dep atalyp, myńdaǵan jyldar boıy jalǵasyp kele jatqan otansúıgishtigimen belgili halyq. Sonaý baǵzy zamanda elin shabýǵa kelgen parsy patshasynyń jaýshysyna saq eliniń basshysy Idanfırs: «Patshańa aıtyp bar, eger menimen soǵysqysy kelse bizdiń ata-babalarymyz jatqan qorymdarǵa qolyn tıgizip kórsin, sonda bizdiń qalaı soǵysatynymyzdy kóredi» dep jaýap bergen. Aqyrynda oılaǵany iske aspaǵan parsy patshasy eline qashyp qutylýǵa májbúr bolady.

    Ǵundardyń basshysy Módege qytaıdyń patshasy joldaǵan elshi: «Meniń patsham sizdiń jerińizdiń bir bóligin surap jatyr, deıdi. Sonda Móde qaǵan keńesshilerin jınap, ne deısińder, dep keńes qurady. Ýázirleri qaıtsek basshymyzǵa jaǵamyz degen oımen: «Ol jer eshteńe óspeıtin taqyr, bere salaıyq» dep jamyrasady. Sonda Móde qaǵan: «Jer bizdiń memlekettigimizdiń kepili, sondyqtan jerimizdi eshkimge de bermeımiz» – dep ýázirleriniń báriniń basyn alǵan.

    «Otan – ottan da ystyq», «Otan úshin otqa tús – kúımeısiń» degen maqal-mátelderdiń bolýy halqymyzdyń otanyna degen mahabbatynyń búgingi kúnge deıin jalǵasyn taýyp kele jatqanynyń aıqyn kórinisi.

    Qazaqtar qaıda júrse de otanyna qaıtqysy kelip turatyn halyq. Elimiz egemendigin alǵaly beri myńdaǵan qandastarymyzdyń atajurtqa qaıtyp kelgeni de týǵan jerge degen súıispenshiliktiń belgisi.

    Babalarymyzdyń týǵan jerge degen sheksiz mahabbaty týraly ańyzdar da barshylyq. Qazaq dalasynda ósetin jýsannyń ıisin saǵynyp, altyn taǵyn tastap týǵan jerim qaıdasyń dep jolǵa shyqqan Baıbarys sultan týraly ańyz búginge jetti.

    Mysyr jerin 250 jyl basqarǵan mámlúkter tarıhynda dańqy jer jarǵan uly tulǵa, arab eliniń  basyn biriktirip, úlken jeńisterge jetelegen, kúni búginge deıin halyq aýzynda ańyz bop aty qalǵan zaty qypshaq Az-zahır Rýkn ad-Dın Baıbarys. Qazaqstanda ol týraly birinshi bolyp Aıagózde dúnıege kelgen tarıhshy Qurbanǵalı Halıd Baıbarys týraly 1910 jyly Qazannan shyqqan «Taýarıh Hamsa» atty eńbeginde baıan etti.

    Burynǵy kezdegi «qypshaq» sózi búgingi «qazaq» sózine parapar jalpylama ortaq ataý maǵynasyna ıe edi. Bolashaq sultan Baıbarysty arabtar jaýynger-mamlúk etip tárbıeleý úshin jas balalardy saýdalaıtyn bazarlardyń birinen satyp alǵan bolýy kerek. Oljas Súleımenov aǵamyzdyń aıtýynsha bizge jetken baǵalar kestesi bala qypshaqtyń 120 egıpet dınary turǵan. Iaǵnı, bárinen qymbat. Albandyq (ázirbaıjandar) – 90 dınar, sherkes (barlyq soltústik kavkazdyqtar) – 70 dınar jáne basqalaı. Parsynyń shahy Abbas: «Meniń áskerimde parsy nege joq? О́ıtkeni, ábden náziktenip ketken qalalyq parsylar bala kezinen jaqsy tárbıelenetin kóshpeli qypshaqtar sııaqty dalalyq áskerı joryqtyń talabyna shydaı almaıdy», – dep jazǵany tarıhtan belgili.

    Bolashaq mámlúkterdiń qalaı tárbıelenetini týraly túrli tarıhshylar óz kýálikterin qaǵaz betine túsirip ketken. Múkáttam taýynyń baýraıynda bolashaq mámlúkterdiń kúni boıǵy atpen shabý, qylyshtasý, sadaqpen oq atý jattyǵýlaryn óz kózimen kórgen ortaǵasyrlyq arab saıahatshysy Muhammed Ibn Battýta, mámlúk balalarǵa qojaıyndary qymbat ta ádemi kıimder men at, altyn jáne túrli asyl tas syılaıtynyn jazady. Bolashaq mámlúkterdi dárigerlerdiń qaraýynan ótken soń, top-topqa bólip Quran úıretip, quqyqtyń zańdardy oqyta bastaıtyn. Jas jaýyngerlerdiń rýhanı tárbıesine de úlken kóńil aýdarylyp otyrǵan. Bir mámlúktiń sharap ishkenin bilip qoıǵan sultan Násir ony ólimshi etip sabatqyzady. Al, oǵan qaraýǵa tıistilerdi qapasqa japqan.

    Daıyndyqtan ótken mámlúk ásker qataryna qabyldanyp sultannyń qoımasynan jylyna bir ret kıim, aı saıyn et, jemis, qant, maı, balaýyz, atyna jetkilikti shóp alyp otyrǵan. Arab tarıhshysy Makrızıdiń baıandaýynsha mámlúk basqa at alý úshin ólgen atynyń etin ákelip kórsetýge tıis bolǵan.

    Erjúrek mámlúkterdiń dárejesi de ósip otyrǵan. Aldymen onbasy, sodan soń júzbasy, keıin myńbasy bolǵan mámlúk ámir dárejesine kóterilgen jaǵdaıda bostandyqqa ıe bolatyn. Sultan olarǵa úı, jer, túrli kıim men aqshalaı syılyq berip otyrǵan. Alańda ótetin jıyndar úshin ámirlerge altynnan jasalynǵan úzeńgiler berilgen. Biraq, bul syı-sııapattar adamnyń tek óz eńbegi úshin baǵalanǵanyn bildirip, olardyń balalaryna sol kezdiń zańy boıynsha bul syılyqtarǵa muragerlik júrmeıtin bolǵan.

    Mámlúkterdiń arasynan sýyrylyp shyǵý ońaı emes edi. Degenmen, aqyldylyǵy men erjúrektiligine baılanysty qyzmettik ósý satylarynyń bárinen óte alǵan Baıbarys bılikke kelgen soń eń aldymen ásker ishinde temirdeı tártip ornatty. Kóptegen qypshaq tekti áskerbasylarǵa adal qyzmeti úshin Sırııa men Egıpetten jer berdi. Sonyń nátıjesinde Mysyrǵa umtylǵan mońǵoldardyń tas-talqanyn shyǵardy. Musylman halyqtarynyń ejelgi jaýy krest taǵýshylardy birjolata jeńdi.

    Baıbarys úlken uıymdastyrýshy bolǵan tulǵa. Onyń bıligi tusynda Mysyr buryn bolmaǵan dárejede órkendeı bastady, sýlandyrý júıeleri jóndelip qalpyna keltirilip, egin sharýashylyǵy myqtap damydy. Ol Egıpettiń ál-Iskanderııa (Aleksandrııa), Damıetta, ál-Kahıra (Kaır) sekildi iri ortalyqtarynda saýdanyń keń etek jaıýyna barynsha jaǵdaı jasaýǵa tyrysty. Munda Veneııa, Sıılııa, Genýıa, Indııa, Orta Azııanyń saýda kerýenderi men kemeleri toqtap ótetin. Sol úshin olardan kóp salyq alynyp turdy.

    Osylaısha Baıbarys eldiń ál-aýqatyn kóterdi. Ol halyq ómirimen etene tanysý maqsatynda qarapaıym kıinip túngi Kaırdi aralap júretin bolǵan. Kúnásizderge qol ushyn sozyp, qylmyskerlerdi qatty jazalaıtyn.

    Baıbarys sultannyń tarıhta qalǵan basqa da aıryqsha isteri jetkilikti. О́z zamanynyń bilimdi basshylarynyń biri Baıbarys HI ǵasyrda jazylǵan Mahmut Qashqarıdiń «Dıýanı Luǵat-át-Túrk» eńbegimen tanys bolýy ábden múmkin. Osy eńbekte: «Bir Buharlyq ǵalym men Nısapýrlyq basqa bir ǵalymnyń táńir áziz kórgen Paıǵambarymyzdan dálel keltirip aıtqan tómendegi sózderin anyq estigen edim: «Túrki tilin úırenińizder, sonda olardyń egeligi uzaq dáýirli bolmaq» – degen sózder bar. Al, Baıbarys sultan túrki tiliniń órkendeýine kóp kúsh-jigerin srap etken tulǵa.

    Baıbarys ómir súrgen HII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Egıpette saraı tiline aınalǵan qypshaq jazba tili qalyptasa bastaıdy. “Tárjiman” atty sózdik te paıda bolǵan. Sol zamandaǵy ádebıettiń biri «Gúlistan», sonymen qatar dinı, medıınalyq, áskerı, zań jónindegi eńbekter de mámlúktik-qypshaq tiline der kezinde aýdarylyp otyrǵany belgili. Bul úrdis HIV-HV ǵasyrlarda da jalǵasyp «Ad-Durra al-mudia fi-l-luyat at-Turkiya», «Al-Manhal as-safi» «Munijat ul-guzat» atty traktattar túrki tiline aýdaryldy. Reseıdiń Ǵylym akademııasynan «Álem tilderi» aıdarymen shyqqan «Túrki tilderi» atty kitapta keltirilgen osy derektermen qatar Qasıetti Qurannyń da túrki tiline birneshe ret aýdarylǵany jazylǵan.

    О́z zamanynyń erekshe tulǵasy Baıbarys sultannyń dańqynyń ǵasyrlardan asyp búgingi kúnge jetýi kezdeısoqtyq emes. Mámlúkter arab eline uzaq ýaqytqa sozylǵan tynyshtyq ákeldi, dep baǵa bergen ǵalym Karen Armstrong «Ierýsalım – bir qala, úsh din» atty eńbeginde Pasha meıramy kúnderinde kóp jınalatyn hrıstıandardyń basqa din ókilderimen qaqtyǵysýyn boldyrmaýy úshin Baıbarys sultannyń tapqyr sheshimi týraly mynadaı qyzyq derek keltirgen. Baıbarys Ierýsalımde eki jańa dinı ornyn ashady. Biri Musa (arabsha Nebı-Mýsa) paıǵambarǵa arnalǵan Ierıhonnyń janynan, ekinshisi arab paıǵambary Salıhtiń qurmetine Ramleden boı kóteredi. Osylaısha Baıbarys sultannyń tapqyrlyǵy arqasynda úlken meıram kezinde túrli din ókilderi jaqyn jerde basqalardyń da kóp jınalatynyn bilgendikten ózderin tejep ustaýǵa májbúr bolǵan.

    Osyndaı danalyq sheshimder taba alatyn qasıetterine baılanysty Baıbarys esimi «Myń bir tún» hıkaıasynyń negizgi keıipkeriniń biri halıf Harýn ar-Rashıd sekildi ańyzǵa aınaldy. Ǵalym I.M.Fılshtınskıı Baıbarys týraly halyq romandary birinshi ret tarıhshy Ibn Iıas (HVI ǵ.) eńbeginde atalatynyn aıtady. Ibn Iıas óz kezeginde Baıbarys jaıly derekterdi ózine deıin ómir súrgen jylnamashy, tarıhshylar Mýhı ad-Dın ıbn Abd az-Zahır (1223-1292), Ibn Tagrıberdıler (1409-1470) qaldyrǵan maǵlumattardan alǵan.

    Egıpette biraz jylyn ótkizgen aǵylshyn shyǵystanýshysy Len (1801-1876) halyq aýzynan túspeı júrgen eń úlken hıkaıanyń da Baıbarys jaıly ekenin aıtqan. Egıpettiń tamasha ǵalymy ári jazýshysy, Mysyr ádebıetiniń klassıgi Taha Hýsseın (1889-1975) «Aıam» (Kúnder) dep atalatyn memýarlyq-estelik eńbeginde óziniń bala kezinde eń kóp estigen áńgimeleri de Baıbarys batyr jaıly edi, dep eske alady. Bunyń bári Baıbarystyń óte erekshe tulǵa bolǵanyn kórsetedi.

    Ulty arab bolmasa da sultan Baıbarysqa degen arab halqynyń mahabbaty sheksiz bolǵan. Osynyń dáleli retinde olar sultan Baıbarysty Egıpettiń perǵaýyndaryna teńestirip qypshaq tekti sultannyń qurmetine ataqty Heops pıramıdasynyń tóbesine kıiz úı ornatqan. Bul derekti Máskeý qalasynda ótken «Kadyrbaevskıe chtenııa – 2007» atty halyqaralyq ǵylymı konferenııada ǵalym Lev Galkın jarııa etti.

    Osynyń bári Baıbarys zamanynda ómir súrgen tarıhshy Vılgelm Trıpolskııdiń: «Baıbarys jaýynger retinde Iýlıı ezarmen terezesi teń tura alady» dep bergen baǵasynyń óte ádil ekenin rastaıdy.


    Berdaly OSPAN,

    «ADYRNA» ulttyq portaly

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    «Qypshaq dalasynyń jýsany»

    «Qypshaq dalasynyń jýsany» ıaǵnı «Polyn polovekogo polıa» degen kitap orys tilinde Máskeý qalasynda 1994 jylynda ...