Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentine, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetine, Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlament depýtattaryna jáne qazaq halqyna

ORALMANDAR QAShANǴY OPYQ JEIDI?

Bárimizge málim, keıingi jyldary Qytaı elindegi qandastarymyzdyń taǵdyry tym kúrdelenip ketti. Táýelsizdik alǵannan beri qalypty deńgeıde jumys jasap kele jatqan kóshi-qon máselesinde aıaq astynan týyndaǵan keleńsizdikter saldarynan, eki el arasynda zańdy qujatpen júrgen bir otbasy músheleriniń ekige bólinip qalǵanyn kózimiz kórip otyr. Bul istiń eki eldiń dostyq qarym-qatynasy aıasynda sheshilýi sonshalyq qıyn másele emestigi aıdan anyq.

Biraq, bul is áli tolyq sheshimin tappaı otyr. Osy oraıda áleýmettik jelide jasyryn atpen otyratyn adamdar, dáıektelmegen aqparattardy, ártúrli ósek-aıańdardy óristetip, qytaıdaǵy qazaq máselesin shılenistirip otqa maı quıýda. Olardyń arasynda qytaıdyń qupııa mekemelerine qyzmet etetinderdiń de bar ekendigi kúmánsiz. Budan elimizdiń tynyshtyǵyn búldirip, Qytaıdaǵy qandastarymyzdyń jolyn jabýdy kózdep otyrǵan arnaıy kúshterdiń bar ekendigin túsinýge bolady. (Bul máselemen quzyrly oryndar aınalysyp, elimizde áreket etip otyrǵan jat nıetti toptarǵa tosqaýyl qoıýǵa tıis.) Keıingi jyldary kóshi-qonǵa baılanysty boı kórsete bastaǵan osyndaı aıqaı-uıqaılar eki el arasyndaǵy saıası axýalǵa da óz salqynyn tıgizgendigi kúmánsiz.

Soǵan oraı Qytaıdaǵy qandastarymyz taǵdyry birden kúrdelenip ketti. Biz buǵan birden bir jaýapty Qytaı bıligi dep bilemiz. Sonymen qatar mundaı keleńsizdikterdiń týyndaýyna jekelegen tulǵalar men keıbir qoǵamdyq uıymdardyń saıası máni bar osy kúrdeli máselege orynsyz, ári saýatsyz aralasýy da sebep bolýda. Bálkim nıetteri durys ta shyǵar. Biraq bul kóshede sheshiletin másele emes qoı. Alaıda osy názik máseleni keıbireýler ózderiniń túsinik deńgeıinde sheshkisi keledi. Al ondaı saıası saýatsyzdyqtyń qashan da keri áseri bolatyndyǵy kúmánsiz. Solaı bola tura bul máselede aıryqsha belsendilik tanytyp júrgen toptar az emes. Sondaı qoǵamdyq uıymnyń biri – “Atajurt eriktileri”.

“Atajurt eriktileri” qoǵamdyq uıymnyń atqarǵan jumysynan góri daqpyrty kóp. Ishki daý-damaılary da oralmandardy jik-jikke bólgenin kózimiz kórip otyr. Bir-birin orynsyz qaralaý, ǵaıbattaý, ózderine tileýles bolmaǵandarǵa kiná artý bul uıym tarapynan kún sanap óristep barady. Sonyń saldarynan qazir oralmandar bir-birine kúdikpen qaraıtyn, al oralmandar dese jergilikti halyqtyń kóńiline kúdik uıalaıtyn jaǵdaıǵa jetti. Al mundaı daý-damaıdyń memleketimiz júrgizip otyrǵan kóshi-qon saıasatyna keri áser eteri kúmánsiz. Sondyqtan kóshi-qon máselesin qoǵamdyq uıymdar emes, bıliktiń ózi sheshkeni jón dep bilemiz.

Jalpy oralmandar máselesi kim kóringenniń ózderine upaı jınaıtyn jeri emes ekendigin kimge de bolsyn eskertemiz. Bul – ulttyq másele. Sondyqtan bul máseleni bılik nazaryna usyný – bizdiń boryshymyz.

M.ShAHANOV, Qazaqstannyń Halyq jazýshysy, «Túrki tildes halyqtar arasyndaǵy eń úzdik álem aqyny» syılyǵynyń ıegeri, «Túrki álemi Zııalylar Odaǵynyń» tóraǵasy;

M.MYRZAHMETOV, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty;

Ǵ.QABYShULY, jazýshy, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi;

T.MEDETBEK, aqyn, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty;

S.BATYRShAULY, Astana qalalyq «Memlekettik til» respýblıkalyq qoǵamdyq qozǵalysynyń tóraǵasy, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor;

A.SARYM, saıasattanýshy; qoǵam qaıratkeri;

K.ÁMIRBEK, satırık, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri;

R.JUMALY, saıasatker, qoǵam qaıratkeri;

Á.ǴALI, saıasattanýshy, tarıh ǵylymdarynyń doktory;

M.TAIJAN, saıasattanýshy; qoǵam qaıratkeri;

E.TО́REHANOV, jazýshy, qoǵam qaıratkeri;

Q.BILÁL, jazýshy, QR Mádenıet qaıratkeri;

J.KENEBAI, «Tanym» pikirsaıys klýbynyń jetekshisi;

S.ÁBILDAHANQYZY, jýrnalıst, «Aqjúnis-Astana» jýrnalynyń bas redaktory;

D.BABAMURATOV, «Bolashaq» jastar qozǵalysynyń tóraǵasy;

M.QALYBAI, zeınetker;

A.TEMIRBAI, aqyn; «Daryn» jastar syılyǵynyń laýreaty.