• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Saıasat » Álıhan Bókeıhannyń búginge joldaǵan amanaty

    Álıhan Bókeıhannyń búginge joldaǵan amanaty

    Eger elimizdiń egemendigine shırek bolǵan myna baqytty zamanda ǵaıyptan bir múmkinshilik týa qalyp qazaqtyń ardaqty uly Álıhan Bókeıhanmen kezdesetindeı jaǵdaı týyp jatsa:

    Kósh bastaǵan erimiz,

    Qýanyshta elińiz.

    Tóbemiz kókke jetkendeı,

    Kókirekten búgin ketkendeı,

    Sizdi kórip sherimiz.

    Elińizdiń bul shaǵyn,

    Alash týyn hám baǵyp,

    Kózben kórip tólendi

    Kópten bergi terińiz.

    Alash týyn qolǵa alǵan

    Qarańǵyda jol salǵan

    Arystanym kelińiz! –

    dep ataqty aqyn Sultanmahmuttyń 1917 jyly eliniń ardaqty ulyna arnaǵan óleńimen qarsy alsaq nur ústine nur bolar edi.

    Sebebi Álıhan Bókeıhan 19 ǵasyrdyń sońy men 20 ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq zııalylarynyń, qoǵam jáne memleket qaıratkerleri qataryndaǵy asa erekshe tulǵa. Á.Bókeıhan Keńes ókimeti tusynda onyń esimi uzaq jyldar boıy sırek atalyp, nemese tipten talmaı «býrjýazııalyq ultshyldyqtyń» belgisi retinde baǵalanyp keldi. Keıingi urpaqqa qaldyrǵan orasan zor amanat-murasy uzaq ýaqyt shań basyp jatty. Reseıdiń I Memlekettik dýmasynyń depýtaty, Reseıdiń jergilikti jáne qalalyq qoǵam qaıratkerleriniń seziniń depýtaty, IV Memlekettik dýmasy musylman frakııasynyń Bıýro múshesi, qazaqtyń HH ǵasyr basyndaǵy ult-azattyq qozǵalysynyń negizin salýshy ári kósemi, halqymyzdyń tuńǵysh saıası Alash partııasynyń uıymdastyrýshysy jáne Alashorda avtonomııaly úkimetiniń tóraǵasy, ǵulama ǵalym – ádebıettanýshy, ekonomıst, tarıhshy, etnograf, aýdarmashy, pýblııst, ormantanýshy – mine ardaqty azamattyń halqy úshin, otanynyń jarqyn bolashaǵy úshin sońǵy demi taýsylǵansha atqaryp ótken san-qıly qyzmetiniń bolar-bolmas qana kórinisi.

    Á.Bókeıhan 1870 jyly burynǵy Semeı oblysy, Qarqaralay ýezi, Toqyraýyn bolysy, Toqyraýyn ózeni boıyndaǵy (nómiri 7-shi) aýylda dúnıege kelgen. Bul qazirgi Jezqazǵan oblysy, Aqtoǵaı aýdanynyna qaraǵan Qaratal sovhozynyń jeri.

    Álıhan Bókeıhanulynyń ata-tegi Shyńǵyshannan beri kele jatqan tóre tuqymy Bókeıhannan taraıdy. Bókeıhan qazaqtyń taqqa otyrǵan sońǵy handarynyń biri. Hannyń ordasynda qazaq halqynyń qamyn jegen kóptegen ister istelinýimen qatar halyqty halyq etetin ónerge dep kóńil aýdarylyp qamqorlyq jasalǵany málim.

    Bókeı ordasyna ánshiler men kúıshilerdiń jınalýy baıaǵydan kele jatqan salıqaly salt edi. Bókeı ordasynyń eń ataqty kúıshisi halyq Bapas dep atap ketken Dáýletkereı bolatyn. Shynynda da Bókeı ordasynda Dáýletkereımen teń keletin kúıshi joq edi. Álkeı de myqty kúıshi bolǵan. Dáýletkereıdiń uly Salaýatgereı de myqty kúıshi edi. Odan keıingi Bókeı ordasynyń kúıshisi Maqar edi. Bulardyń bári de Bókeı ordasynyń jyly qabaǵynyń jaqsylyǵyn kórip óz óner týyndylaryn halyq qazynasynyń qoımasyna quıa bildi.

    Bókeı ataqty kókjal Baraq sultannyń uly. 1816 jyly bes meıram-arǵyn Ýálı bıligin moıyndamaı, Orta júzde ekinshi handyq qurady. Kóp bolyp jınalyp seksennen asqan Bókeıdi aq kıizge otyrǵyzyp han saılaıdy.

    Bókeı hannyń bes áıelinen on bir ul bolǵan. Sol on bir uldyń biri – Álıhannyń arǵy babasy Batyr. Batyr sultannan Rústem, Áshimtaı, Myrzataı týady. Myrzataıdan Álıhannyń ákesi Numuhamed, Qoske, Sholaq, Áptihan taraıdy. Eldegi aty Muqan bolyp ketken Nurmuhamedten Álıhan, Smahan, Bazylhan, Ázihan, Tátihan atty bes ul men Nurbek atty bir qyz týady.

    Bókeıden soń Qarqaraly dýanynyń bıligi nemeresi Jamantaıǵa aýysady. Sodan soń Rústem, Myrzataı men Jamantaı arasynda ásker jáne el bıleý isine baılanysty basarazdyq bolyp, sonyń nátıjesinde Rústem men Myrzataı sultandar Qarataý jaǵyna yǵysqan. Biraq kóp uzamaı qaıta oralyp, Kenesary han bastaǵan ult-azattyq kóterilisine at salysady.

    Álıhannyń ákesi Nurmuhamed te, anasy Begimhanym da oqý-bilimge jaqyn, parasatty adamdar bolǵan. Nurmuhamedtiń tuńǵyshy Álıhan jastaıynan zerek, alǵyr bolyp ósedi de, ákesi ony 1879 jyly Qarqaralyǵa alyp baryp, sol jerdiń jergilikti moldasyna oqýǵa beredi.

    Álıhannyń inisi Ázihannyń uly Raıymjannyń aıtýynsha, kózi ashyq, kókiregi oıaý Álıhan moldanyń oqýyna kóńili tolmaı qaladaǵy úsh klastyq mektepke aýysady.

    Balasynyń bulaı jasaǵanyn keıin bilgen kezde, han tuqymynyń balalaryna týǵannan jeti eldiń tilin bilý mindetin júkteıtin saltynan habary bar ákesi Nurmuhamed «nege bulaı» dep jatpaı ishteı ulynyń bilim qýalaǵanyna qýanyp aq batasyn beredi.

    Álıhan Bókeıhannyń qaıratker retinde qalyptasýynyń eki rýhanı negizderin atap aıtqan durys. Birinshiden Álıhan Nuruhameduly erkindik pen teńdikti joǵary baǵalaǵan ortada ósti. Onyń qoǵamdyq kózqarasynyń kemeldenýine halyqtyń rýhanı murasy aýyz ádebıetini yqpaly bolǵandyǵy.  Sonyń kórinis retinde ómir boıy «Qobylandy», «Ersaıyn», «Qozy-Kórpesh – Baıansulý» jyrlary jáne basqa kóptegen aýyz ádebıeti úlgilerin jınap, zerttep jáne nasıhattap júrýi kezdeısoqtyq emes.

    Bolashaq ult kóseminiń han Kenesary Qasymuly bastaǵan azattyq jolyndaǵy búkilulttyq qozǵalys týraly el arasyndaǵy áńgime, ańyzdardyń aıtarlyqtaı áseri bolǵany anyq. Buny Álıhan Bókeıhannyń 1923 jyly Tashkent qalasynda jaryq kórgen kitabyna alǵysóz retinde ákesine arnap jazǵan óleń shýmaǵynan kórýge bolady:

    Jalyn qushyp ýaqyttyń,

    Azat dala ulyndaı.

    Jyl sońynan jyl qýyp,

    Kenesary kelbeti

    kórinedi saǵymdaı.

    Jas Álıhanǵa uly Abaıdyń jáne basqa aqyn-jyraýlardyń tereń oıly shyǵarmalarynyń da yqpalynyń ıgi áseri bolǵany anyq. Abaıdyń kózi tirsinde, ony orys oqyrmandaryna alǵashqy tanystyrýshy – Álıhan Bókeıhanuly. Abaı baqılyq bolǵan soń aqynnyń ómirbaıanyn orys tilinde jazyp, Semeıde shyǵyp turatyn «Semıpalatınskıı lıstok» atty gazette 1905 jyly jarııalaıdy.

    Á.Bókeıhan 19 ǵasyrdyń 80-shi jyldary Omby qalasyndaǵy tehnıkalyq ýchılıщede oqıdy. Oqý bitiretin mezgil jaqyndaǵanda, tehnıkalyq ýchılıщeniń dırektoryna óziniń oqýyn jalǵastyrǵysy keletinin aıtady. Dırektor N.Dobrohotov óz tarapynan Qarqaraly ýeziniń bastyǵyna «Onyń (Álıhannyń) óte jaqsy oqyp, úlgili tártip kórsetýine baılanysty joǵarǵy oqý ornyna barýy óte qajet, sol sebpti oǵan oqýǵa barý úshin qazaq qaýymdastyǵy stıpendııasynyń berilýi jalǵasa bersin» degen ótinish hat joldaıdy. Osy kezde Álıhan óziniń tegi Bókeıhan ekenin bildiredi.

    Degenmen bolashaq belgili qoǵam qaıratkeriniń úlken saıasattyń ne ekenin túsingen kezi, árıne, Sankt-Peterbýrgtegi orman-tehnıkalyq ınstıtýtynda oqyp júrgen jyldaryna tuspa-tus keledi. 1906 jyly Sankt-Peterbýrgtegi «Novaıa jızn» gazeti «Álıhan Bókeıhan 1894 jyly, Orman ınstıtýtynyń 4 kýrs stýdenti stýdenttik tolqýlarǵa qatynasty» dep jazdy.

    Álıhan kúndelikti sabaqtarymen qosa, stýdentterdiń saıası , ádebı, ekonomıkalyq jáne taǵy basqa da úıirmeleriniń jumysyna qyzý aralasyp, stýdenttik tolqýlarǵa qatysady. Osy jyldary Álıhannyń saıası kózqarasy qalyptasa bastaıdy. Eki ǵasyrǵa jýyq Reseı ımperııasynyń qol astynda otyrǵan eski feodaldyq kúres-tartystan kóz asha almaǵan týǵan halqynyń taǵdyry ony qatty tolǵandyra bastaıdy.  Qarańǵylyq pen nadandyq shyrmaýynan qutyla almaı otyrǵan halqyna, eń aldymen, bilim men mádenıet kerek ekenin anyq uǵynady. Halqyn mádenıeti joǵary elder sanatyna qosýdy arman qylyp, eldiń turmysyn, mádenıetin, bilimin kóterýdi aldyna maqsat etip qoıady.

    Osy  baǵdarda jazǵan maqalalary Álıhan Bókeıhannyń oılaǵan oıyna jetpeı qoımaıtyn eńbekqor adam ekenin dáleldeıdi. Oǵan jazǵan maqalalaryń attary kýá: «Qazaq», «Alashtyń azamatyna», «Úshinshi dýma hám qazaq», «Tórtinshi dýma hám qazaq», «Bas qosý týrasynda», «Sýsaǵannyń túsine sý kiredi», «Qazaqtan soldat ala ma?», «Taǵy da bı hám bılik», «Uıat-aı», «Rýhanı mádenıet qaraýylynan», «Kerek sóz», «Taǵy soǵys», «Alashtyń ulyna», «Endi jigitter jaıyna kelelik», «Kúnbatys maıdanynan», «Járdem jııý kerek», «Saılaý huqy», «Qazaq halqyna», «Alashtyń talapty azamatyna», «Qazaq depýtattary», «Memleket hali», «Alash partııasynyń programmasynyń jobasy», «Jurt tóreshi», «Túrki, qyrǵyz, qazaq hám handar shejiresi», «Qalqaman-Mamyr jyry», «Qara qypshaq Qobylandy» t.b.

    Álıhan Bókeıhanov óziniń  is-áreketiniń barlyǵyn  memlekettik erkindikke jetýge baǵyshtady. Biraq búkil Reseı ımperııasy kóleminde saıası jaǵdaıdyń kúrt shıelenisýine baılanysty bul shıelenistiń sheshilýi kúnnen kúnge qıyndaı túsip bul oıdyń iske asýy ekitalaı edi. Ýaqytsha úkimettiń pármensizdigine baılanysty el ishinen tynyshtyq ketip, túrli terrorıstik aktilerge jol ashyldy. Mine osyndaı kezde Á.Bókeıhan men A.Baıtursynuly bastaǵan bir top qaıratkerleriniń usynysy jáne uıymdastyrýy boıynsha 1917 jyly 5-13 jeltoqsan kúnderi Orynbor qalasynda qazaq memlekettigi týraly másele qaraǵan jalpy qazaq sezi bolyp ótti. Sezdiń kún tártibindegi eń engizgi másele – ulttyq avtonomııa týraly baıandamany Álıhan Bókeıhan jasady. Sezd bul másele boıynsha qarar qabyldap, onda Alash oblystaryn búlinshilikten qorǵaý maqsatymen «Ult Keńesin quryp, onyń aty «Alashorda» bolsyn» dedi. On bes adamnan turǵan bul ókimettiń tóraǵasy bolyp kópshilik daýyspen Á.Bókeıhan saılandy.

    Biraq Imperııa kóleminde qalyptasqan jaǵdaı Alashorda ókimetine kelesi 1918 jyldyń kúzine deıin iske kirisýge yryq bermedi. Qazan tóńkerisinen keıin de jaǵdaı ýshyǵa tústi. Degenmen Alashorda ókimeti Keńes ókimetiniń birinshi basshylarymen teń deńgeıde sóılese alatynyn baıqatty. Kommýnıster bılikke kelgen soń halyq aq pen qyzyl bolyp bólinip kóp qyrǵynǵa ushyrady.  1919-20 jyldary Lenın basqarǵan Keńes ókimetiniń Alash qozǵalysyna qatysqandarǵa keshirim jarııalaǵannan keıingi ýaqytta da Á.Bókeıhan óz maqsatynan taımady. Keńes bıligi tusynda da týǵan el úshin belsendi qyzmetten bas tartqan joq. Jubaıy Elena Iakovlevna ekeýi Úkitaı-Sergeıdi, qyzy Elızavetany eliniń adal perzentteri etip ósirýdi kózdedi. Qyzy Elızaveta boıjetip kórnekti saıası qaıratker Smaǵul Sádýaqasovqa turmysqa shyǵyp Eskendir atty ul súıdi.

    Biraq Keńes ókimeti bastapqy ýádesinen taıyp Álıhan Bókeıhanuly men qazaqtyń betke ustar basqa da azamattyryn «halyq jaýy» dep jala jaýyp atty. Álıhan Bókeıhanov 1937 qyrkúıeginde Máskeý qalasynda alashtyń taǵy bir aıaýly azamaty Nyǵmet Nurmaqov pen bir kúnde atyldy. Jerlengen jeri Máskeý túbindegi monastyr aýdany dep atalatyn «Don zıraty».

    «Bostandyqqa qýansańdar, meni basshymyz dep aıtqandaryń shyn bolsa mine men óle-ólgenshe senderge qyzmet qylýǵa ýáde berem, sender ýáde beresińder me, bostandyqtyń jolymen bolýǵa? Beısharany jemeýge, bas paıdasy men jurt paıdasyn birdeı kórýge, barlyq kúshterińdi ǵylym jolyna bostandyq arqasymen kógerý jolyna  jumsaý kerek. Mine bostandyq bolǵaly osylardy jasap otyrǵan shyǵarsyńdar. Osylardy iske asyrmasańdar bostandyq ózinen ózi senderge túk ákep bermeıdi» degen ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń sózderi búgingi Qazaqstanda ómir súrip jatqan barlyq býyn ókilderine ótken ǵasyrdan joldaǵan amanaty.

    Endi osyndaı elim degen uly azamattyń amanantyn júzege asyrý búgingi urpaqtyń mindeti.

    Berdaly OSPAN,

    “ADYRNA” ulttyq portaly

     

     

    One comment

    1. “Bókeı ordasyna ánshiler men kúıshilerdiń jınalýy baıaǵydan kele jatqan salıqaly salt edi. Bókeı ordasynyń eń ataqty kúıshisi halyq Bapas dep atap ketken Dáýletkereı bolatyn.”… Bul Nuralyuly Bókeıdiń handyǵyndaǵy, Jáńgirden buryn bolǵan ıaǵnı Ishki Ordadaǵy áńgime.

      Al Álıhannyń atasy Orta júzdiń sońǵy hany bolǵan 1815-1817 jj. Bókeı bólek.

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    “The sick man of Europe”

    💪Kezinde myqty ımerııa, kúshti halıfat (sońǵy halıfat) bolǵan Osman ımperııasynyń Birinshi Dúnıejúzilik Soǵystan jeńilip, “Eýropanyń ...