• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » О́ner » Ardaq Isataeva: Dástúrli ánniń tuǵyry qashan da bıik bolýy kerek!

    Ardaq Isataeva: Dástúrli ánniń tuǵyry qashan da bıik bolýy kerek!

    Zertteýshi ǵalym V.V. Radlovty «Alty jasar baladan alpystaǵy aqsaqalǵa deıin óleń aıtpaıtyn, dombyra tartpaıtyn qazaqty kórmedim… Qazaq – ónerli, ánshi, aqyn halyq» — degizip tańqaldyrǵan qazaqtyń dástúrli óneriniń búgingi jaı-kúıi jaıynda QR mádenıet qaıratkeri, Qurmanǵazy atyndaǵy qazaq ulttyq konservatorııasy Halyq áni kafedrasynyń aǵa oqytýshysy Ardaq Isataevamen áńgimelesken edik.

    –  Qazirgi tańda dástúrli ánderdiń dáriptelýi qaı deńgeıde?

    –  Dástúrli ánniń tuǵyry qashan da bıik bolýy kerek! Ol – mazmunymen de, berer nárimen de, sánimen de áldeqaıda joǵary, qundy dúnıe. Qazaqtyń qazaq ekenin tanytatyn da osy dástúrli óneri – dástúrli áni, kúıi, jyry. Shet elderde estrada ánimen seniń qazaq ekenińdi eshkim tanı almaıdy, onymen tańqaldyra almaısyń. Al dástúrli án aldymen ultyńdy, ulttyq bolmysyńdy kórsetedi, áıgileıdi. Sheteldikter osyǵan qyzyǵady. Ánniń qudireti osynda. Sol úshin de ekiniń birine buıyra bermeıtin bul ónerdi balańdy aıalaǵandaı aıalap, qamqor bolyp, qurmetpen qaraý kerek. Al qazirde onyń deńgeıi joǵary dep aıta almaımyn, ortasha. Árıne, ókinishti! Úkimettik konertter men shet elderge shyqqanda ǵana dástúrli án oryndaýshylary eske túsedi, onyń ózinde de ary ketse eki-úsh ánshini shaqyrtady. Halyq ta «Myna jerde dástúrli án oryndalyp jatyr eken-aý! Bizdiń – qazaqtyń óneri ǵoı» dep izdemeıdi. Bul nasıhattalýynyń nashar bolǵanynan, jarnamanyń joqtyǵy men úkimet tarapynan qoldaýdyń bolmaýynan. Qarap otyrsam, uıǵyr teatry bar eken, káris, orys, nemis teatrlary bar eken. Sonda olar óz dástúrimen sýsyndap otyr. Al qazaqta Abaı atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatry bar, biraq onda qazaq operasy oryndalmaıdy eken, tipti alyp tastady dep aıtýǵa da bolady. Kezinde Júsipbek Elebekov, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Qalı Baıjanov, Manarbek Erjanovtar «Aıman-Sholpa», «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh-Baıan Sulý», «Ertarǵynda» qazirgideı eýropa turǵyda, daýysyn soǵan salyp oryndaǵan joq, olar qazaq operasyn kádimgi qazaqı daýystarymen aıtty, tyńdaýshysy boldy. Qazir sol qazaq operasyna da, dástúrli ánniń konertine de halyq jınalmaıdy. Dástúrimizdi ózimiz tanı almaı otyrǵanda ózgege ony qalaı tanyta alamyz?! Sondyqtan da dástúrli ónerdiń bir oshaǵy bolý kerek dep oılaımyn. Qudaıǵa shúkir, konservatorııada ondaı Halyq áni bólimi bar, biraq bizge úlken zal kerek, el ondaı ortalyqtyń bar ekeninen habardar bolýy qajet. Sonda ǵana halyq: «Dástúrli ónerdi dáriptep júrgenderdiń – ánshi, kúıshi, jyrshy, bıshilerdiń oshaǵy ǵoı. Baryp kúıdiń kúmbirin, ánniń dúldúlin tyńdap keleıik» dep izdep kelip, ulttyq ónerimizben sýsyndap júrer edi. Sonda ǵana dástúrli óner óz tuǵyryna jaıǵasyp, týyn jelbirete alady. Qazir Qazaqstan telearnasynda berilip júrgen «Segiz qyrly» dástúrli ánimizdi biraz tanytyp keledi, oǵan táýbe. Biraq jalǵyz baǵdarlamamen ony óz bıigine kótere almaımyz. Elimizde qansha arna bolsa – meıli telearna, meıli radıo onda mindetti túrde qazaqtyń áni men kúıi jyrlanatyn, sony dáripteıtin kem degende bir baǵdarlama bolýy shart dep esepteımin. Mysaly, Qazaqstan arnasyna káristiń de, nemis, uıǵyrdyń da baǵdarlamasyn kirgizip qoıǵan. Sol sııaqty, tipti odan joǵary etip qazaqtyń ónerin nasıhattasyn. Osyndaı naqty baǵdarlama qolǵa alynbaı, eshqashan dástúrli óner óz dárejesinde bola almaıdy. «Oryndaýshylar joq» dep aryz aıtady. Oryndaýshylar bar! Jetedi! Tek olarǵa qoldaý qajet!

    –  Konservatorııanyń dástúrli án bólimin támamdaǵan jastar jumysqa qaıda barady?

    –  «Qazaq konert» bolsyn,  «Gúlder» ansambli, fılarmonııa, basqasy bolsyn – báriniń de quramy tolyq, ózderiniń eki-úsh ánshisi bar, basqa adam almaıdy. Bitirgen jastar qaıda bararlaryn da bilmeıdi. Sondyqtan, bári demeımin, keıbireýi estradaǵa bir-eki ánin jazyp alady da toı «qýalaıdy». Olardyń da qarny toq, kóılegi kók bolý kerek qoı. Al jumysqa ornalasatyn aýyldarda klýbtardy atymen tappaısyz.

    Mysaly, búkil Eýropa jurtyn tańqaldyrǵan ataqty Ámire atamyz, danyshpan Abaı atamyz shyqqan Semeıde bolyp qaıttym jaqynda. Sondaǵy saz kolledjinde halyq áni bólimi bıyl ǵana ashylyp otyr. Bul – ne degen sumdyq?! Osy jyly konservatorııany támamdaǵan mamandardy sol jaqqa jiberdik.

    Tarazda halyq áni kafedrasy atymen joq. Bul – úkimet tarapynan esh qoldaýdyń joq ekeniniń bir aıǵaǵy. Eger ánimiz-jyrymyz qurıtyn bolsa, tilimiz-dinimiz ketetin bolsa, biz dúbárá halyqqa aınalamyz. Sondyqtan da estradaǵa qalaı kóńil bólinip jatsa, dástúrli ánge de solaı kóńil bólinýi kerek. Biz óz elimizde jetimniń kúıin keshpeýimiz kerek. Bir ókinishtisi, qazir halyq eki topqa bólingen. Biri – zııaly qaýym, biri – qara halyq. Qara halyqqa tek tamasha men toıdyń sekirip bıleıtin áni bolsa bolǵany. Olar ónerge qyzyqpaıdy. Al ónerge jaqyn adamdar, qudaıǵa shúkir, izdep júrip tyńdaıdy.

    –  Dástúrli ánge jastardyń qyzyǵýshylyǵy qanshalyqty?

    –  О́kinishke qaraı, joǵary dep aıta almaımyn.

    – Gastroldik saparlarǵa jıi shyǵasyz, shet elderde qazaqtyń dástúrli ónerine qalaı qaraıdy eken, qabyldaýy qalaı?

    –  Qyzyǵýshylyǵy óte joǵary deńgeıde. Kóbine lekııa-konertter beremiz, master-klastar ótkizemiz. Sonda neshe túrli suraqtaryn qoıyp, qyzyǵýshylyq tanytyp jatady. Konertterge 4-5 aı buryn bıletterin satyp alyp, aldyn-ala shyǵarylǵan dıskterden ánińmen tanysyp alady, odan bólek sahnaǵa shyǵar aldynda Qazaqstan týraly, oryndaǵaly turǵan shyǵarmań týraly 5-10 mınýt maǵlumat beriledi. Sonda aıtqan ánińdi erekshe yntamen tyńdaıdy, qabyldaýy da joǵary. Bul endi ózimizdiń bergen konertterde, al úkimettikte ondaı keremetke qol jetkize almaısyń. Úkimettik konertterde tek shet elde emes, osy Qazaqstanda da bizdiń blogqa bar bolǵany on-aq mınýttaı ǵana bólinedi. Al ol ýaqytta bir ándi bastan-aıaq durystap oryndaı almaısyń. Endi berilip aıta bergende ýaqyt ta bitip qalady, bir shýmaq pen qaıyrmasyn qaıyryp, shyǵyp ketesiń. Jylt etip shyǵyp, jylt etip joq bolasyń. Ne aıtyp, ne qoıǵanyńdy halyq ta, óziń de túsinbeı qalasyń. Bul ónerdi tunshyqtyrýdyń, qurtýdyń aılasy ma sonda?! Qarap otyrsam, bar bolǵany eki jarym án oryndalady eken. Sol jerge bes adamdy shaqyryp, jarty ánnen aıtqyzǵansha, ekeýin ǵana shaqyrtyp, eki ándi bastan-aıaq aıyzyn qandyra oryndatpaı ma eken?! Osyǵan qanyń qaraıady.

    – «Segiz qyrly» baǵdarlamasynda qazylar alqasynyń bir múshesisiz…

    – Iá, qazylar alqasynda bastapqyda Arqa mektebi boıynsha Qaırat Baıbosynov aǵamyz otyrdy. Ol kisi Astanaǵa aýysyp ketkennen soń, «Sen de Arqa án mektebiniń bir ushyn ustap júrgen adamsyń ǵoı. Endi qazylar alqasynyń quramyna Qaırat aǵańnyń ornyna sen kel», – dep Saǵatbek Qalıev aǵamyz qolqa salǵannan keıin, mine, qazylar alqasynyń quramynda otyrmyn.

    –  Baǵdarlama qatysýshylarynyń oryndaýshylyq sheberi týraly ne aıta alasyz?

    – Ol biraz synnan ótip, suryptalyp, tańdalyp shyǵyp jatqan balalar ǵoı. Sondyqtan, árıne, sheberlikteri de joq emes. Degenmen óz mektebinen basqa mektepterdiń ánderin oryndaǵanda kishkene kibirtiktep qalyp jatatyndary da bar. Keıde, kerisinshe, basqa mekteptiń ánderin ózinikinen de joǵary oryndap jatatyn balalar bolady. Jalpy alǵanda, balalardyń qarymy jaman emes. Qanshama el tyńdap jatqan soń, «Dástúrli ánińniń syıqy osy ma?» degizbeý úshin balalar bar janyn salyp oryndap jatyr dep aıta alamyn.

    –  Dástúrli án oryndaýshylary toıǵa qanshalyqty jıi shaqyrylady?

    –  «Dástúrli án oryndaýshylary toıǵa da shaqyrylmaıdy» desem, artyq aıtqandyq emes. О́z basym toıǵa qashan barǵanym esimde joq. 60-70 jasqa tolyp jatqan tanystar mereıtoılaryna shaqyryp jatatyn. Onda da barasyń, bir ánińdi aıtasyń, surasa, ekinshisin aıtasyń, sosyn qaıtasyń! Estrada ánshileri baryp 5-6  ánin oryndap, eldiń bárin arqa-jarqa qylyp bıletip ketedi. Tıisinshe aqshasyn da solaı alady, al dástúrli ándi oryndap júrgen qazaqı balalar kishkene tartynshaqtaý keletin sııaqty, «maǵan bálenshe ber» dep te aıta almaıdy. Bergenine qanaǵattanyp, kete barady. Al shyn máninde, meniń oıymsha, naǵyz eńbek osy dástúrli ánshilerlerdiki. Estrada ánshileriniki eńbek emes demeımin, degenmen, shyny kerek, olar bir jazyp alǵan ánderin bere beredi. Dástúrli ánshilerdiń oryndaǵan dúnıesi ár toıda ár túrli shyrqalady. Eger seniń bar jaǵdaıyń jaqsy bolsa, bári qolpashtap, sondaı jaqsy kúı týdyryp tursa, án shyn kóńilden shyǵady. Ánshiniń kúıi bolmasa, áni qaıdan jaqsy shyqsyn?! Qarap otyrsam, qazir ánshilerdiń kóbi úısiz-kúısiz qańǵyp júr. Osyǵan oraı aıtyp júrgen ánderi de máz emes.


    Suhbattasqan

    Quralaı MURATQYZY

    Pikir jazý

    Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

    *

    x

    Check Also

    О́skemendegi drama teatrǵa Rústem Esdáýlettiń aty berilsin!

    О́skemendegi zııaly qaýym ókilderi osyndaı usynys aıtyp, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetovke usynys-hat jazdy. ...