• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Ádebıet » Nurlan Máýkenuly: О́liniń qamyn tiri jer, Tiriler birin-biri jer

    Nurlan Máýkenuly: О́liniń qamyn tiri jer, Tiriler birin-biri jer

    Nurlan Máýkenuly (1960-2003) – 25 jeltoqsanda Shyǵys Qazaqstan oblysy, Zaısan aýdanynda týǵan. 1984 jyly Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin, 1990 jyly KIMEP-tiń saıasattaný bólimin bitirgen. Eńbek jolyn qurylysshy bolyp bastaǵan. «Ana tili» — »Jalyn» birlesken basylymy bas redaktorynyń orynbasary bolyp istedi.

    «Aýdıtorııa», «Qarlyǵash» jyr toptamalarynda óleńderi jarııalanǵan. 1995 jyly «Boıtumar» jyr jınaǵy jaryq kórdi. « Suńqarbulaq» atty poezııalyq kitaby shyqty (2008). Birneshe músháıralardyń, Almatyda ótken Túrik dúnıesi poezııasy festıvaliniń júldegeri. Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty.

    Tiriniń qamyn tiri jer,

    Tiriler birin biri jer.

    Tirlikte qashqan qadiriń

    О́lgende ǵana biliner.

    О́liniń qamyn tiri jer,

    Joqtaýyn salyp júginer.

    Joǵaltyp alǵan asyly

    Aırylǵanda biliner.

     

    Tiriniń qamy – bas qamy.

    Kúnde bir álem – ashqany.

    Kúıremeıtindeı kóńili,

    Qulamaıtyndaı aspany.

     

    О́liniń qamy – óz qamy.

    Topyraq bolyp tozǵany.

    Azasyn tutqan aǵaıyn

    Máńgilik meken qazǵany.

     

    О́liniń qamy – óz qamy,

    О́geısip ketken óz qany.

    Bir ýys topyraq buıyrtyp,

    Mańdaıǵa baqyt jazǵany…

     

    Tiriniń qamy – bas qamy,

    Taýsylmaıtyndaı dastany.

    О́leńshil ózen ótkeni.

    Aıǵaıshyl asý asqany.

     

    О́liniń qamyn tiri jer,

    Tiriler birin biri jer.

    Bir kúni biz de baramyz,

    Sen aman bolshy, siri Jer!

     

    ***

    Perishteler qonyp jatyr,

    Oqıynshy bir aıat.

    Jerde dýman bolyp jatyr,

    Baryn qalsyn, kim aıap…

     

    Qanattaryn qaǵyp-qaǵyp,

    Qonady kep qolyma.

    Jannyń otyn jaǵyp alyp,

    Úmit arttym jolyma.

    Perishteler qonyp jatyr

    Ulpa qardan jaralǵan.

    Jerde dýman bolyp jatyr,

    Toı tizginin qar alǵan…

     

    Aýdarylyp, tóńkerilip,

    Qonǵanynsha myń aýnap –

    Aı nurymen kómkerilip,

    qar jaýyp tur qylaýlap…

    Tiriniń qamyn tiri jer,

    Tiriler birin biri jer.

    Tirlikte qashqan qadiriń

    О́lgende ǵana biliner.

    О́liniń qamyn tiri jer,

    Joqtaýyn salyp júginer.

    Joǵaltyp alǵan asyly

    Aırylǵanda biliner.

     

    Tiriniń qamy – bas qamy.

    Kúnde bir álem – ashqany.

    Kúıremeıtindeı kóńili,

    Qulamaıtyndaı aspany.

     

    О́liniń qamy – óz qamy.

    Topyraq bolyp tozǵany.

    Azasyn tutqan aǵaıyn

    Máńgilik meken qazǵany.

     

    О́liniń qamy – óz qamy,

    О́geısip ketken óz qany.

    Bir ýys topyraq buıyrtyp,

    Mańdaıǵa baqyt jazǵany…

     

    Tiriniń qamy – bas qamy,

    Taýsylmaıtyndaı dastany.

    О́leńshil ózen ótkeni.

    Aıǵaıshyl asý asqany.

     

    О́liniń qamyn tiri jer,

    Tiriler birin biri jer.

    Bir kúni biz de baramyz,

    Sen aman bolshy, siri Jer!

     

    ***

    Perishteler qonyp jatyr,

    Oqıynshy bir aıat.

    Jerde dýman bolyp jatyr,

    Baryn qalsyn, kim aıap…

     

    Qanattaryn qaǵyp-qaǵyp,

    Qonady kep qolyma.

    Jannyń otyn jaǵyp alyp,

    Úmit arttym jolyma.

    Perishteler qonyp jatyr

    Ulpa qardan jaralǵan.

    Jerde dýman bolyp jatyr,

    Toı tizginin qar alǵan…

     

    Aýdarylyp, tóńkerilip,

    Qonǵanynsha myń aýnap –

    Aı nurymen kómkerilip,

    qar jaýyp tur qylaýlap…

     

     

     

    ***

    Qyrdan yzyl jel,

    Júırik qoly uzyn jel

    Juqalap bir syr aıtyp,

    Joǵymdy aıtyp muńaıtyp,

    Jelǵabyzdaı syn saldy,

    Jelqobyzdaı ún saldy,

    Shalǵaıyna súrindi.

    Empeń-empeń júgirdi,

    Shat-shálekeı búlindi,

    Eki etegin túrindi.

    Balarqaly bel asqan,

     

    Baıaban men kól asqan,

    Jolsyz jerden jol ashqan –

    Jan saraıyn sol ashqan…

    Oılap-qyrlap jelgen sol,

    Oıda-joqta kelgen sol,

    Keshki ymyrtta ál bergen sol,

    Kezeń asyp ólgen sol…

    Qyrdan esken qyzyl jel,

    Júırik qoly uzyn jel

    Kókiregim tazalap,

    Kóńilimdi mazalap

    Jelǵabyzdaı syn saldy,

    Jelqobyzdaı ún saldy…

     

    ***

    Kóńilim júırik,

    Kózim júırik,

    Qolym júırik,

    Qashannan adastyrǵan

    jolym júırik.

    Shashyma shań

    juqtyryp sharshatady,

    Qutylmasqa quryp ap

    Toryn buıryq.

     

    Mańdaıyńa jazǵanyn kórersiń de…

    Qýanasyń, jylaısyń, ólesiń de…

    Ajaly júırik

    boldy jaryqtyqtyń,

    Dep alyp, saqtamaıdy-aý,

    el esinde.

    Jadynda ustaıtuǵyn jaqyn ǵana,

    Basqaǵa beımaǵlum atyń, bala.

    Jazmyshtyń jazǵanynan

    Ozamyn dep,

    О́zindi óziń ólerdeı taqymdama.

     

    Júırikter jetpeı qular máresine,

    Tap bolyp pánı jalǵan pálesine.

    Dúnıe dóńgelengen aqtyq demde

    Oralar-aý, opyntyp bári esińe.

     

    Dúnıe jetkizbesten jóneledi,

    Qyzyǵyna tiriler keneledi.

    Jel de júırik, aınalǵan

    Jer de júırik,

    Jyǵylady desem, kim sener edi?.

     

    Jolda kelem,

    Jolymdy ońǵara ma?

    Koltyǵymnan súıe de, qolda, dala.

    О́geısinbe, kóńilim, qýanyshty

    San pendeni sandaltqan

    Sorǵa bola…

     

    Dúnıe júırik pe eken,

    júrdek pe eken,

    Qasharyn qarsy aldymnan

    Bilmep pe ekem?

    Qyzyl til, sen de júırik

    Sııaqty eń-aý,

    Qaı kúni, qaı tylsymǵa

    Qurmetti ekem?!

     

    ***

    Almaty boldy áýenim.

    Aýylda týǵan jan edim,

    Saýyr men Saıqan taý edim,

    Alataý boldy máýelim.

     

    Aýylda ósken bala edim,

    Baýymda ósken tal edim.

    Burqaýda boıda bir tylsym,

    Taba almaı kelem áli emin…

     

    qara Ertis boıy qalyń qum,

    Shaǵylǵa baryp shaǵyndym.

    Shaǵala qonǵan jaǵadan

    Qalaǵa qaraı sabyldym.

     

    Astana keldim – qańǵyrdym,

    Astynda qaldym jańbyrdyń.

    О́tinde qaldym yzǵardyń,

    Tezine tústim taǵdyrdyń.

     

    Mendeıler jáne kóp eken,

    Mekeni jerde joq eken.

    Qazaqy kóńil qalǵanda,

    Shyqqan jan… deıtin top eken…

     

    Adamy nópir qalada

    О́zińdi tulǵa sanama.

    Sen qalaı turyp kelgensiń,

    Jazýshy tekti jan aǵa?..

     

    Jumeken ótken jer edi,

    Keńshilik ketken el edi.

    Jumataı jatqan tóbe edi,

    Kezegi kimniń keledi?..

    Qańǵyryp ketken bir ul, – dep,

    Jańǵyryp jetken bir ún, – dep,

    Dalanyń shańy seıildi,

    qalanyń shamy kúlimdep…

     

    ALATAÝ, BAR MA, ARMANYŃ?

    Bıylǵy túsken qar qalyń,

    Alataý, bar ma, armanyń?

    Kirshiksiz appaq – salǵanyń,

    qylaýsyz túbit – shalǵanyń.

     

    Alataý, sende bar ma muń?

    Bıylǵy túsken qar qalyń,

    Jaıǵap bop ábden mal-janyn,

    Altaıda – alys qoınaýda

    Jetpiske kelip qalǵanyn

    Jetim shal, múmkin, oılaýda…

     

    …ótkizip bolyp bir túndi,

    Jetim shal taǵy túrtindi.

    Elestep ótip eńkish qart,

    Kirpikke turdy irkindi.

     

    – Altaıda alaı-dúleı me,

    Úreıdi qosar úreıge?

    It penen bala qosylyp,

    Oınaýdy bir sát tileı me?

    Borannan keıin bel sheship,

    Tóbesin aýyl kúreı me?..

    Altaıda, sirá, aq boran,

    Alataý jaqqa soqpaǵan.

    Aıaqqa ilip shańǵyny,

    Jóneýge bir sát oqtalam…

     

    – Bıylǵy túsken qar qalyń,

    Alataý, bar ma, armanyń?

    Syńsyp án salar ormanyń:

    Armanym – seniń armanyń,

    Altaıdan alys qalǵanym…-

    Altaıym, sende bar ma muń?

     

    ***

    Jany da názik – men edim,

    Qany da buzyq – men edim.

    Eljiregenimde — eridim,

    Qaraıǵanymda — qaraıdym.

     

    Jelden de jumsaq – men edim,

    Jerden de qatty – men edim.

    Jylasań — jylar sel edim,

    Qulasań – qara jer edim.

     

    Jany da názik – men edim,

    Qany da buzyq – men edim.

    Tabysa qalsam — tatý em,

    Tirese qalsam — teli edim.

     

     

    Jelden de jumsaq – men edim,

    Jerden de qatty – men edim.

    Súısine qalsam — súıer em,

    Túıile qalsam — túıer em.

     

    Jany da názik – men edim,

    Qany da buzyq – men edim,

    Jelden de jumsaq – men edim,

    Jerden de qatty – men edim –

    Túsinbeı júrgen el ediń

    Túk aıta almaı kelemin…

     

    ***

    Aı artynan aı óter,

    Kún artynan kún óter:

    Kóre almaǵan — jaý eter,

    Bere almaǵan — jaý eter.

    Qadirindi uqpas jurt.

     

    Kóziń jumsań — táý eter.

    Kúnniń nury tógiler,

    Aıdyń nury sebiler:

    Sendelip qap seriler

    Sergeldeńge jegiler.

    Qara tutyp júrgenmen,

    Janyńdaǵy ne biler?..

     

    Aı batatyn bult bar,

    Kún jaǵatyn jylt bar,

    Tuldanatyn kúlik bar.

    Basa almaıdy qashaǵan –

    Basqa tússe quryq tal.

     

    ***

    Atqaqtap soǵyp júregim,

    Dúbirlep ketti bul keýdem.

    Budan soń qalaı kúlemin,

    Úmit územ be gúldeýden?..

     

    Jarym túnde jalǵyz ún

    Et júregim qan qyldy.

    qulaǵymda qaldy yzyń –

    Shara basty dań qyddy.

     

    Betin ashtym bir syrdyń –

    Júzinde esh qaıǵy joq,

    Túnegindeı tylsymnyń –

    Myna túnniń aıyby joq.

     

    Jan júregim qashty ma,

    Keýdem nege búlindi? –

    Appaq aıdyń astyna

    Sóner arman ilindi…

     

    Beý, júregim, básende –

    Jeter jeriń – jaısyzdaý.

    Myna álemdi qosa emde,

    Tirshiligi – oısyzdaý…

     

    Men keýdemdi sógeıin –

    О́z qaǵymnan jerıin.

    Kóz jasymdy tógeıin –

    Jandy jatqa telıin.

     

    Júrek surap kóreıin,

    Júreksizge jalynyp.

    Kóreıin de óleıin,

    Qyzyl qanǵa malynyp.

     

    Budan saǵan ne túser? –

    Kókiregim qymtaıyn.

    Birge bir kún ketiser

    Mezet baryn umytaıyn.

     

    Jarym túnde jalqy aıym,

    Qobyzshy bop kelmegeı.

    Keýdemdegi aıǵaıym,

    Únsiz qalyp ólmegeı.

    Tas túıin boı túıilme,

    Qalypqa tús, básende.

    Eljiregen kúıinde

    El júregin qosa emde…

     

    ***

    Dala – sýyq.

    Aspan – tuman.

    Kóńil – muz.

    Áıteýir bir ótip jatqan ómirimiz.

    Qabaq shytsaq –

    Qara tastan aýyrmyz.

    Qabaq ashsaq –

    Qaýyrsynnan jeńilmiz.

    Dalada – qar.

    Kóshe – taıǵaq.

    Kóńil – muń.

    Áıteýir bir ótip jatqan ómirmin.

    Sáti kelse – órteıtuǵyn kómirmin,

    Náti kelse – qarıtuǵyn temirmin.

    Dalada – jel.

    Kóshede – adam.

    Kóńil – pás.

    Osylaı-aq uzaq bolsyn ómir jas.

    Búlk-búlk soǵyp tura

    bersin júregiń,

    Jarq-jyrq kúlip júre

    bersin temir bas.

     

    QOŃYR TÚS

    Qońyr keshte qońyr

     

    Taý tamsanatyn.

    Qońyrqaı bop ótipti

    Qanshama tún…

    Qońyr ińir janyma jaqyn meniń –

    Qońyr únmen qyryq myń

    Án salatyn.

    Qońyr qazdar qaıtatyn

    Qońyr kúzde.

    Qý janym, sen asyqpa, ómirdi izde.

    qońyr qyz jolaýshylap ketken,

    bilem,

    Qońyraıyp qashyp júr

    Kóńil túzge.

    Qońyr qyz, qaıda

    Qońyr Jumekeniń? –

     

    Jyńǵyldaı jigerimdi qúm etemin.

    Qońyr jyrdy jazyp ap

    jarym túnde

    Qońyrqaı qoı kózimniń

    muńy etemin.

    Qońyr belde shińgirler

    Qońyr qulyn.

    Jańǵyryqqan únindeı ómir búgin…

    Qońyr tylsym kúmbirden

    Qýat alyp

    Qońyraıyp júrsem de kóńildimin.

    Qońyr álem qorqytsa qabaǵymen,

    Qońyr qaıǵy qaıtarar tabamyn em.

    Qońyr tús-aý, qozy tús

    О́tken mezgil,

    Qońyr qozym qaldyrǵan

    Jabaǵy ma eń?

     

    ***

    On segizde júrekke boılaıdy arman.

    On segizde men saǵan toımaı qalǵam.

    On segizde Mahabbat aýylyna

    Esimde joq, bir oıyn oınaı barǵam…

     

    On segizde keýdeme syımady arman.

    On segizde syrtymnan kim qadalǵan?

    On segizde oqysta kórgen tústeı

    Kókiregim kógildir muńǵa tolǵan…

    On segizde aqyl — az,

    sezim — kóldeı.

    On segizde júrip em kózim kórmeı.

    On segizde opynyp ot basyp ap

    Bozaralda bozdap em bozingendeı…

    On segizde dúnıe jaınaı qalǵan,

    On segizde men saѕan toımaı qalsam.

    On segizde «hosh» degen

    Qońyr úndeı,

    Búıirimde búlkildep

    Qoımaıdy arman.

    Pikir jazý

    Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

    *

    x

    Check Also

    ARMAN SQABYLULY. ƏKEM MEN USTAZ

    …”Hımııa” təteıimiz búgin de kóńilsiz keldi. Osy pəndi oqı bastaǵannan qabaǵynyń bir ashylǵanyn kórgen joqpyz. ...