• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Dala danalyǵy » Sóz tapqanǵa qolqanyń qandaı qatysy bar

    Sóz tapqanǵa qolqanyń qandaı qatysy bar

    Ult ustazy Ahań: «Sózi joǵalǵan jurttyń ózi joǵalady», — deıdi. Biz muny kóbinese sózdik qorymyzǵa keıinirek engen «memlekettik til» tóńireginde qoldanyp júrmiz. Asylynda, Ahmet atamyzdyń aıtpaǵy budan ózge. Bul máseleni Japonııadaǵy mynadaı bir jaǵdaımen salystyra aıtqanda túsiniktirek bolar.

    Japondar tilin saqtaý úshin kúrish egedi

    Japonııa jeri tar, tabıǵaty da sonsha qolaıly el emes ekeni ámbege aıan ǵoı. Eki araly «ólgeli» jer jaǵynan jaǵdaılary tipten qıyndaı túsken. Osyǵan baılanysty olar kúrishti ózderi ekpeı-aq, syrttan eksporttap alǵany óte tıimdi bolmaq eken. Alaıda, syrttan kúrish alýǵa ketetin qarjydan on ese kóp aqsha shyǵaryp, shyǵynǵa bata otyryp kúrishti ózderi egýge sheshim qabyldaǵan. Ony egetin, qaraıtyn adamdarǵa da joǵary aılyq tólep áýre sarsańǵa túsip otyr. Nege? Bir qaraǵanda sonsha aqshany bekerden beker jelge shashyp, kúrish egip erigip, oınap otyrǵandaı sezilgen japondardyń qaıǵysy basqa eken. Másele tilge, til dilge, dili ulttyq bolmysyna áser etip, japondar kúrish ekpeı bulaı kete berse ult joǵalmaq eken. О́ıtkeni, japondardyń 70-80 paıyz sózi kúrishpen baılanysty bolyp shyqqan. Eger japondardyń sanasynan bul sózder, osy sózder beretin uǵymdar joǵalsa japon da joǵalmaq. Álemge ortaq tehnıkalyq tilder ulttyq bolmysyn, dara erekshelikterin joıyp tynbaq. Myna jantalastyq sonyń aldyn alý. Japondardyń 70-80 paıyz sózi kúrishpen baılanysty bolsa, bizdiń 70-80 paıyz sóz kóshpendi ómirmen, tórt túlik malmen baılanysty ǵoı, mundaı másele bizde joq pa?

    Sóz tapqanǵa qolqanyń qandaı qatysy bar?

    Bul kúnde kóptegen maqal-mátel, turaqty sóz tirkesterin áńgime arasyna qystyryp jibergenimizben ary qaraı onyń maǵynasyn tarqatyp bere almaımyz. Keıde tipti alǵashqy mazmunynan múlde alshaq maǵynada qoldanamyz. Nege?

    Biz de kóshpeli dáýirden otyryqshylyqqa aýysqaly sol kezdegi keıbir zattarǵa baılanysty qalyptasqan ataýlardyń ózin umyta bastadyq. Qazaqtyń ol dáýirin neshe býyn urpaq kórgen joq. Sodan keıin de ol ataýǵa baılanysty keı maqal-máteldiń, turaqty sóz tirkesteriniń maǵynasyn túsinbeımiz. Mysaly, «sóz tapqanǵa qolqa joq» deımiz. Maǵynasy qandaı?

    Ony túsiný úshin eń aldymen «qolqa» dep neni aıtatynymyzdy bilý mindet. Qazaqstannyń «Ýıkıpedııa» ashyq enıklopedııasyndaǵy málimet boıynsha: «qolqa – omyrtqalardyń qan aınalys júıesinegi eń iri arterııa qan tamyry».  Jaraıdy, delik. Endeshe, munyń «sóz tapqanǵa» qandaı qatysy bar? «Qolqa sala keldim», «qolqalap bolmaǵan soń…» dep keletin tirkesterdiń she? Dál myna anyqtama boıynsha bulardy qansha qolqalasaq ta, bir-birine jýyqtata almaımyz. Demek, «qolqa» dep atalatyn ekinshi bir zat bar. Iá, atalarymyz taǵy neni «qolqa» dep atady?

    Túıege júk artý úshin 7-8 qulash eki arqan kerek. Sol eki arqandy qosaqtap, kesilgen jeńdeı qýys kıizden ótkizedi. Sol qýys kıizdi «qolqa» deıdi. Qolqa arqannyń teń ortasynda bolyp, júk artqan kezde túıeniń dál tósine keledi. Iaǵnı, túıeniń tósine arqan batpas úshin jasalynǵan zat. Bir qyzyǵy, bul kıizdiń syrtqy formasy anaý aǵzadaǵy qolqamen uqsas. Sol úshin de osy qýys kıizge aǵzadaǵy qolqanyń ataýyn berse kerek.

    Mine, bizdiń maqal-mátelderimizdegi «qolqa» sózi osy zatqa baılanysty. Sebebi, túıege júk artý úshin ony shógerý kerek, shógerý úshin arqannyń bir jaǵyn shýmaqtap alyp qolqany tós tusyna keltire, túıeniń miner jaǵynan qamshylar jaǵyna ótkize laqtyramyz. Túıeni qazaq osylaı qolqa salyp shógeredi. Endi, úıretilmegen asaý taılaq bolmasa, júk artylǵan túıe ataýly ıesi qolqa salǵanda ózine júk artatynyn biledi, ózdiginen shógedi. Tipti keıde bala-shaǵa buıdasynan silkilep shógere almaı turǵan túıeniń tósine úlkender kelip qolqany sala qoıǵanda eki tizesi eriksiz búgilip, «byq» etip shóge qalatynyn óz kózimizben talaı kórgenbiz.

    Qolqa sala kelgen qazaq pen ótinip turǵan qazaq

    Endi túsinikti bolar, «qolqa salyp kep otyrmyn» degen «júk artqaly kelip otyrmyn, salmaq salǵaly kelip otyrmyn» degendi bildiredi. Qolqa –  qalaýdyń, bireýdi kómekke shaqyrýdyń, qazirgi tilmen aıtqanda ótinish aıtýdyń ushar basy, qazaq bireýden bir nárse suraýdaǵy sóziniń shegi. Qazaqta «ótinemin» degen sóz joq-tuǵyn. Bul óte jalynyshty hal. Atalarymyz bir-birin ondaı kúıge túsirgisi kelmeıdi. «Aınalaıyn, qolqa sala kep otyrmyn» deıdi aqsaqal. Sharasyzdyǵyn aıtty, biraq músápir, aıanyshty, jalynyshty kúıge túsip aıtqan joq. Sebebi, bul sóz onyń qadirin saqtap, belgili dárejede tepe-teńdikti ustap tur. Al, qolqa salynyp qoıdy, qolqa salynǵan adam qaıtpek? Ony qazaq quddy alyp qashyp ákelgen kelinniń aldyna kóldeneń jatyp alyp «ketseń, meni attap ket» degen enedeı sezinedi. Sondyqtan qolqany attap ketý degen úlken  ábestik. Minekı, munyń arǵy jaǵynda qazaqtyń bir-birimen qarym-qatynasynyń, bolmysynyń qandaı bolǵanynan habar beretin úlken aqparat buǵyp jatyr.

    Endi, qolqany attaýǵa bolmaıtynyn bildik. Oryndaı almasa, oryndaýǵa múmkindigi bolmasa she? Sondyqtan «maǵan qolqa sala kórmeńizdershi», «qolqalaı kórmeńizdershi» degen sózder jıi aıtylady. Al, salynyp qoıǵan qolqadan myńnan bir adam ǵana qutylady. Attap emes, sóz taýyp qutylady. Sol kezde qolqa sala kelgen adamnyń ózi oǵan rıza bolyp qolqasyn keıin tartyp almaq. О́ıtkeni, «Sóz tapqanǵa qolqa joq». Qalaı á?! Bul – shyǵar jol. Atalarymyz muny da eskergen eken. Qolqa salyp surap turǵan dúnıesin berseń de beresiń, bermeseń de beresiń, shaqyrǵan jerine barsań da barasyń, barmasań da barasyń demeıdi, kókeıge qonymdy, qyzyqty da tapqyr jaýapsóz aıtsań qolqasyn ózi qaıtyp alýy kerek hám renish bolmaýy tıis. Mine, bul sóz ǵana emes, bul – biz kóp aıta beretin, tańdaı qaǵa beretin, tereńine jete almaı tamsana beretin atalar bolmysynyń bir ǵana kórnisi.

    Bul bizdiń kóshpendi dáýirden otyryqshyldyqqa aýysý barysyndaǵy joǵaltýymyz. Qazirgi ýaqytta qazaqtyń qansha sózi arhaızmge aınalyp bara jatqanyn sanap taýysa almaısyz.

    Ahańnyń joǵarydaǵy sózi árıne til, til bolǵanda da qur ataýlar tizbegi emes, sóz, sóz ustap turǵan maǵyna, sol maǵynaǵa saı ult deńgeıinde aıtylǵan sóz. Sóz joǵalsa, bolmys joǵalady. Mysaly, aqylsyz haıýan attamaǵan qolqany aqyldy adam nege attap ketedi? О́ıtkeni, ol sóz – joǵalǵan. Iá, ázirge syrty bar, ishi joǵalǵan. Osy kúnde biz onyń qandaı máselege baılanysty aıtylýy kerek ekenin burynǵy qoldanystaǵy ınerııamen túısik arqyly boljap qana aıtyp júrmiz. Dál qazir ınerııa baıaýlady, ony bul sózdiń burynǵydan áldeqaıda sırek qoldanylatyndyǵynan kórýge bolady. Sondyqtan biraz jyldarda syrty da joǵalady.

    О́lgisi kelmegen sóz ózge oshaqtyń otyn jaǵyp kún kóredi

    Al, eger bul sóz ózin joǵaltpaı qutqaryp qalamyn dese, óz ishin ózgertýi kerek. Iaǵnı, basqa bir maǵynaǵa qańqa bolyp jan saqtaıdy. Sebebi, búgingideı ortada óz maǵynasymen ómir súre almaıdy. Qazirdiń ózinde qazaqtyń qanshama sózi, turaqty tirkes, maqal-mátelderi ózge maǵynaǵa qańqa bolyp aramyzda qalt-qult etip áreń júr. Bir-eki mysal keltireıik.

    Bala kezimde jaılaýda bizge kórshi otyratyn úıde Hasen deıtin qarııa boldy. О́zi bilip turǵany belgisiz, bilmeı turǵany belgisiz aınalasyna qaıta-qaıta suraq qoıyp otyratyn. Sol qarııa Zákiń molladan bir suraq suraǵany esimde. «Molleke, osy bálenbaı shekten shyǵyp ketti» dep jatamyz, ol ne?»-dedi. «Araq ishý», dedi Zákiń molla. Sóıtti de, sál irkilip, «Qudaı Taǵalanyń adam balasyn shektegen shekarasy bar, sodan shyǵyp ketkendi «shekten shyqty» deıdi», -dep qysqa qaıyrdy. Endi oılap otyrsam, bul úlken sóz eken. Sońǵy sóılemin tarqatar bolsań tańǵa ketetin dúnıe. Al, osy sózdi jappaı araq ishilgen Keńes ýaqytynda, Qytaıdaǵy qyzyl partııanyń «mádenıet tóńkerisi» qyzyp turǵan ýaǵynda aıtyp kórshi. О́ziń shekten shyqqan bolyp shetke aıdalasyń. Sonyń saldarynan ol ýaqyt qana emes, ondaı «aýyr sózdi» qazirdiń ózinde kótere alamyz ba? Aıta almaımyz. Sondyqtan bul sóz de amalsyzdan basqa maǵyna jamylyp sanamyzdyń tereń túkpirinen anda-sanda bir jylt etip syrtqa shyǵady da, búk túsip qaıta jatady.

    Uıattyń ózi uıalyp júr

    Qazaqtyń «uıat», «namys» deıtin ustyndy sózderiniń ózi bul kúnde tuǵyrdan túsken. Uıat degen sózdi aıtyp qalǵanda júzine qyzyl araı reń ushqyndap ketetin ájelerimizdiń boıynda tolyq energııalyq qýatqa enetin edi bul sóz. Qazir kóp adamnyń bolmysynan uıat uǵymy kemigeli bul sózdiń energııalyq qýaty múldem álsirep qaldy. Buryn eki sóziniń biri «uıat bolady» bolǵan qazaq bul kúnde ony sırek aıtyp, sonyń ózinde «osy qazaq uıat boladymen-aq quryp barasyńdar!» degen áldekimniń synyn estip qalamyz ba dep jaltaqtaıtyn bolǵan. Qazir ondaı sóz aıtylatyn tanymal adamdardyń arasyna barýǵa uıattyń ózi uıalyp júr. «Uıat kimde – ıman sonda» dep baǵalaýshy edi ǵoı babalarymyz. Qazir osy «uıat» sózi aıtylǵanda kóp adam sonshalyqty áser almaıdy, batereıasy taýsylǵan saǵattaı sazaryp ózińe qarap turady. Oǵan «ólimnen uıat kúshti» degen sózdi aǵylshynshalap aıtsań da túsindire almaısyń. О́ıtkeni, «uıat» sóziniń qazaq bolmysyndaǵy uıasy buzylyp, tentirep ketti. Anda-sanda árbir jerde aıtylyp, óshkindep baryp joǵalady bolmasa basqa mán alyp qana aman qalady. Aqshań az bolyp qalǵanǵa, kıimiń ana bireýdikindeı qymbat bolmaǵanyna uıalý degen sekildi bolmaıtyn, bolmashy nárselerge ǵana qoldanýǵa jaraıtyn jarymjan sóz bolyp ómir súre turar ázirge. Bul sóz jartylaı joǵalǵanda uıatty qazaq ta jartylaı joǵaldy degen sóz ǵoı sonda.

    Namystyń júrgen jeri anaý

    Qazaqtyń «namys» deıtin naızaǵaı sózin bir boksshymyz ózge bir eldiń boksshysymen judyryqtasyp jatqanda ǵana jýrnalıstiń aýzynan estıtin bolǵanymyz da jasyryn emes qoı. «Bizdiń eldiń namysyn qorǵaıtyn pálenbaı» deıdi daýysyn kótere. Al, sol boksshy jeńilip qaldy deıik. Sol namys pa? Sonsha namys emes. Jarys bolǵan soń alma kezek — bireýi  jeńedi, bireýi jeńiledi. Namys basqa ǵoı. «Erdi namys, qoıandy qamys» degendeı er júrgen jerde munyń da qoldanylmaıtyn jeri joq edi-aý! Buryn birge týǵan aǵaıyn, qaryndasy túgili, rýynan bireýdiń jamany aty shyqsa qaınap shyǵatyn qandaǵy namys endi boksshynyń bir ýys qolǵabyn panalap qana jalǵan ómirin jalǵastyryp jatyr. Sony namys deıtin boldyq. Tipti qazir jartylaı jalańash sahnaǵa shyǵatyn arýlar baıqaýynda «pálen arý túgen oblystyń namysyn qorǵady» deıtin tirkesterdi kóremiz. Namys baıqus ólmes úshin mundaı jerde de júr qazir. «Áı, namys! Munda ne ǵyp júrsiń? Búıtkenshe ólseńshi» deıdi ǵoı bir kúni oǵan bireý. О́lgeni de sol sol shyǵar. Iá, namysty erler áli de bar ekenine shúbá keltirmeımiz. Biraq, namystyń qoldanylar aýmaǵy qanshalyq taraısa, namysty qazaqtyń sonshalyq joǵalyp bara jatqany da.

    Maqal-mátel degenimiz konstıtýııa bolatyn

    Sóz – uǵym, uǵym – tanym. Tanymnyń adam bolmysyna tikeleı áser etýshi faktor ekenin alǵa tartsaq, bir ulttyń bolmysyn onyń sózi arqyly tanýǵa bolatynyn qapysyz ańǵaramyz. Qazaqtyń «toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini» deıtin sózi osy maqal-mátelge qaratylǵan. Bir maqal aıtylyp qalǵan jerde ony aıtýshy men tyńdaýshynyń sanasynda az degende toqsan aýyz sóz qaýlap shyǵýy kerek. Al, ol maqal-mátel degenimiz – konstıtýııa. Iaǵnı óz tusyndaǵy qoǵam ómiriniń rýhanı hám áleýmettik jaǵdaıyn eskere otyryp shyǵarǵan zańdary. Ahańsha aıtqanda «maqal – tájirıbeden shyqqan aqıqat túrinde aıtylatyn sóz». Qyzyq bolǵanda bul konstıtýııanyń búkil baptaryn búkil el jatqa biledi jáne moıyndaıdy. Bul qandaı ǵajap qurylym sirá?! Mysaly, kúıeýi óldi, jar jesir qaldy. Úkim qalaı bolýy kerek? «Erden ketse de, elden ketpeıdi». Túsinikti. Moıyndalǵan. Ámeńgerlik. Osylaı kete beredi. Al, sol jadyna jabysyp qalǵan zańy, tanymy qazaqty qansha zobalańnan aman alyp, osy kúnge jetkizdi. Ǵasyrlar ótkeleginen ótip janyna jabysyp qalǵan ulttyq tanym-túsinigin mıynan qyrsań da ketpeıtin edi, qazaqty joımaqqa búkil kúshin salǵan jaýlar sózin joǵalta almady. Sóıtip sol sózdiń mánin ózgertýge jegi qurttaı ishinen jedi. Qazaq sózi báribir qańqasyn saqtap qaldy. Ony umyttyrý úshin tek basyn shaýyp tastaǵannan basqa amal qalmady. Etten ótkizip, súıekke jetkizip, qan tamyrdyń ishinen syrtyna tepkizip qalaı ǵana ornatyp berdi eken osy ımmýnıtetti babalarymyz!? Sonymen, ashtyq jasady, qyrdy, joıdy. Súıretilip ol ótkelden de óttik. Es jyıdyq, etek-jeńimizdi jınap jatyrmyz. Endigi meje sol bolmysymyzǵa oralý bolýy tıis.

    Sóz qaıta tiriledi nemese ózin tabady

    Onyń qajettiligi qandaı deısiz-aý? Kúrish egip jantalasyp jatqan japondar ulttyq bolmysty saqtap qalý – tehnıkalyq bilim deńgeıi bar, dúnıesi kóp, biraq, jany, rýhy kedeılengen búgingi psıhologııalyq problemalarlardan arylý dep uǵady eken. Qysqasy, tehnokrattyq ýaqyttyń úddesinen shyǵa otyryp, adamı qasıetke toly jaıma shýaq ómirdi saqtap qalý. Soǵan umtylys. О́zderin mazalaǵan ýaqyt problemalaryn tap basyp tanyǵandyqtan osy qadamǵa barsa kerek. Endi, olardyń ata-babalarynyń qundylyqtarynyń qansha qundy ekenin qaıdam, qazaqtyń ulttyq bolmysqa oralýy degen sóz búginde bolyp jatqan biraz jan shoshyrlyq jáıtterdi azaıtý degen sóz. О́ıtkeni, babalarymyz qurǵan qoǵam jesiri qańǵymaǵan, jetimi jylamaǵan, aýyldyń bir shetinen jaıaý kirgen jolaýshy, ekinshi shetinen atpen shyqqan, osynaý ulan baıtaq dalasynda túrme de bolmaǵan, ajyrasý degen atymen joq, shamasynsha bir-biriniń qaqysyn bergen qoǵam bolatuǵyn. Mundaıda, «sol maldyń sońynda pálen ǵasyr júrdik qoı, ne taptyq?» dep keri sóılep qyńyr tartatyndar bolady. Tapqanymyz óte kóp. Qazaqy shapanymyzdy (bolmysty) sheshpesek bizdi ǵarysh qabyldamaı qoıady, ǵylymnan qur qalamyz degen sóz joq. Bári ıgeriledi. Tek sol qanshalaǵan ǵasyrlyq ulanǵaıyr rýhanı bolmsymyzdy bolmashy dúnıelerge aıyrbastap jiberip, qaıta aınalyp tappaı qalmasaq bolǵany. Ol bolmys sóz arqyly ǵana keledi. Ata kásip aýyl sharýashylyǵyna aınalyp kele jatqan jaıymyz bar, bul ekonomıkamyzǵa ǵana emes, rýhanııatymyzǵa da óz úlesin qosary sózsiz. At jalynda kún keshken ata-bańnyń bolmysy búgingi kúndegi kókpar, báıge, aýdaryspaq syndy sport túrleriniń jalpylasýynan jańǵyrady. Bular jandanǵan jerde jylqyǵa qatysty qanshama sóz qaıta tiriledi. «Qazaqstan barysy» jobasy júrilgeli de palýandyq, kúreske baılanysty qanshama sóz qaıta sanamyzda jańǵyrdy. Bolmys ta osylaısha oralady. Ol búgingi ǵylym men ushtasqanda qazaqtyń baǵy batpandap, meımanasy tasyp, irgesin jaý, ishin daý ala almas máńgilik elge aınalarymyz haq!


    Ularbek NURǴALYMULY,
    «Egemen Qazaqstan».

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Halyq kompozıtory Úkili Ybyraı /1860-1930/

    Úkili Ybyraı qazaq mádenıetine óz úlesin qosty, onyń bir ǵana «Gákký» áni «Qyz Jibek» operasynyń ...