• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Qazaq handyǵy » Abylaı hannyń qazaq handyǵyn nyǵaıtý jolyndaǵy qyzmeti

    Abylaı hannyń qazaq handyǵyn nyǵaıtý jolyndaǵy qyzmeti

     

    Abylaı han týraly kóptegen dastandar, ańyz-áńgimeler, óleń–jyrlar, tarıhı derekter men zertteýler bar. Abylaı handy eske alǵanda biz ony batyr, Orta júzdiń sultany, sosyn Orta júz jáne de búkil qazaq halqyn biriktirip, qazaq handyǵyn birtutas memleket retinde saqtap qalyp, onyń Uly hany bolyp, ózine qazaqtyń barlyq handary  men bılerin–sultandaryn baǵyndyra alǵanyn jáne de saıası qaıratker, aqyldy qolbasshy, daryndy málimger, kúıshi ekenin aıtqanymyz jón.

    Abylaı han búkil ómirin qazaq halqy (qazaq eliniń) bostandyǵy, egemendigi úshin arnady. Shoqan Ýálıhanov «Qazaq jerinde Abylaıdyń dańqy asa zor. Abylaı zamany olarda qazaqtyń erlik zamany bolyp sanalady» dep jazǵan edi. Abylaıdyń shyn aty – Ábilmansur. 1711 jyly ákesi Kórkem Ýálı Túrkistanǵa sultan bolyp turǵan kezde dúnıege kelgen. Bul kezeń qazaq halqy úshin óte qaýipti, aýyr kezeń edi. Úsh aıdahardyń (Jońǵar, Qytaı, Reseı) ortasynda qazaq memleketiniń joıylyp ketý qaýpi tónip turdy. Qytaı men Reseı jońǵarlardy qazaq jerine aıdap salyp otyrdy. Aýyr «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» jyldary Abylaı 12 jasynda jaýyngerlerdiń qataryna qosylady da, 22–de batyr, qolbasshy retinde tanylady.

    XVIII ǵasyrdyń orta sheninde qazaq elin jaýlardan qorǵaý úshin Abylaı Reseımen jáne Qytaımen tatýlyq, dostyq qatynas saqtap, olardyń qoldaýy arqasynda jońǵar basqynshylyǵyn talqandaýdy jón kórdi. Eń iri qaýip jońǵarlardyń basqynshylyǵy ekendigin túsindi. 1740 jylǵy shaıqasta Abylaı qazaq jaýyngerleriniń tikeleı qolbasshysy boldy. Qazaq áskeri jońǵarlarǵa qatty soqqy berdi. Jońǵarlar kóp shyǵynǵa ushyrap, keıin sheginýge májbúr boldy. Abylaı qazaq áskerlerin uıymdastyryp, jaýǵa qarsy kóterip, basyn biriktirip, negizgi áskerı kúshti jınap kórshi memleketterge qazaq handyǵy birtutas el ekenin kórsetti. Abylaı sultan bul kezde qazaqtardy birtindep jońǵar shabýyldarynan qutqaryp, eldiń tynyshtyǵyn, halyqtyń tutastyǵyn, memlekettiń egemendigin, táýelsizdigin saqtap qalýdy maqsat etken. Bul maqsatty iske asyrý barysynda ol Reseı ımperııasynyń 1740 j. Orynborda (tamyzdyń 28-i) sultan Abylaı «vernym dobrym ı poslýshnym … ı poddannym byt …» dep Reseı ımperııasynyń ókimetine, keıin Qytaı memleketiniń bodandyǵyn qabyldaýǵa májbúr boldy. Tarıhshy – ǵalym N. Muhametqanuly «XÚIII ǵasyrdaǵy Chın patshalyǵy men qazaqtardyń qarym-qatynasy» atty maqalasynda bylaı dep jazady: «1755 j. Orta júz hany Abylaı Chın handyǵynyń elshilerin kútip alǵan kezde, olarǵa Chın handyǵyna baǵynyshty bolý nıetin bildirdi: «Uly mártebeli patshanyń ortalyq oıpatty bılep otyrǵanyn burynnan estýshi edim, arada asqar taý, alyp ózender kóp, jer shalǵaı bolǵandyqtan tartý-taralǵy apara almadyq. Mine, búgin patshanyń qudireti shalǵaıdy sharlap, Ileni sapyryp, Lama dinin kórkeıtti. Qazaqtar men jońǵarlarǵa tynyshtyq ornatyldy dep qýanyp otyr. Men shyn nıetimmen mártebeli patshaǵa qaraımyn». Al bul týraly A.Levshın bylaı dep jazady: «Jaýyn susymen de, kúshimen de seskendire otyra, ol óz qalaýymen birese Reseıdiń, birese Qytaıdyń bodandyǵyn qabyldaýǵa májbúr bolǵanymen shyn máninde eshkimge de boı usynbaǵan táýelsiz basshy boldy».

    Eki iri memleketpen dıplomatııalyq, saýda qarym–qatynastaryn ornatyp, kezinde jońǵarlar basyp alǵan Altaı, Tarbaǵataı óńirindegi qazaq qonystaryn qaıtaryp aldy. Qazaqtar jappaı ata-mekenderine orala bastady. Jońǵarlarmen kúreste halyqtyń basyn biriktirýde erekshe ról atqardy. Abylaı sultan óziniń sheber saıasatkerliginiń arqasynda Reseı men Qytaı sııaqty iri ımperııalardy óz saıasatymen sanasýǵa májbúr ete otyryp, is júzinde eldiń derbestigin, jeriniń tutastyǵyn saqtap qaldy.

    Abylaı ótkir oıly, tereń bilimdi sheshen adam bolǵan. Birneshe túrik halyqtarynyń jáne de parsy, qytaı, orys tilderin jetik bilgen. 1741 jyly Abylaı sultan jońǵarlardyń qorshaýynda qalyp, tutqynǵa túsedi. Tutqynda bolǵan eki jyl ishinde olardyń tili men jazýyn úırenip, jońǵar handyǵynyń ishki saıası jaǵdaıyn jiti baqylap, bul memlekettiń kúshtiligi – myqty ortalyqtanǵan bılikke baǵynýynda jáne de halyqtyń birliginde ekenin túsinedi. Abylaı sultan jáne de birge bolǵan serikteri, barlyǵy otyz bes adam qalmaq tutqynynan 1743 jyldyń 5-i qyrkúıeginde elge qaıtyp oralady. Abylaıdyń tutqyndaǵy eki jyldaı ýaqyt ishinde óziniń qadyr–qasıetin joǵaltpaı joǵary ustaýy, sóz júıesindegi tapqyrlyǵy men batyldyǵy jaýlaryn tańqaldyrǵan. Qaldan eren Abylaıdyń danalaǵyna bas ıip, oǵan joǵary mártebeli syı–syıapat kórsetken jáne de «ol (Abylaı) zamanynan júz jyl buryn erte týdy, búkil álemdi bıleý qolynan keledi» dep teginnen–tegin aıtpaǵan bolar. Osy máselege baılanysty orys derekterinde bylaı jazylǵan: «On, Ablaı, ot zıýngarev s velıkım nagrajdenıem otpýщen, a ımenno: dana emý palatka, shıtaıa zolotom shýba, krytaıa parchoıý zolotoıý, palatka jeleznaıa skladnaıa, panyr ı prochee».  Jońǵarlardyń qontaıshysy  Qaldan – eren «meniń ulymdy óltirgen sen be?»  – degende Abylaı bylaı jaýap bergen eken «… balańdy óltirgen men emes, halyq, meniń qolym halyqtyń buıryǵyn oryndaýshy ǵana». Bul oqıǵa týraly Úmbeteı jyraý «Bógembaı ólimin Abylaı hanǵa estirtý» atty jyrynda bylaı deıdi:

      «О́ltirem dep Qaldan han

      Oraıyna Sharyshtyń,

      Sózine qarsy sóz aıtyp,

      Jaýaptastyń, qarystyń.

      Qapııada tutyldyń,

      Qalmaqqa biteý jutyldyń,

      Sheshendik jolyn tutyndyń,

      Úsh aýyz sózben qutyldyń …»

    HÚIII ǵ. 50-shy jyldary Jońǵar memleketi saıası daǵdarysqa ushyrap, álsirep, ydyraı bastady. Biraq, Abylaı han ol eldi qyryp shapqan joq. Sebebi Qytaı ımperııasymen Qazaq eliniń arasynda býferlik ról atqarǵan Jońǵar handyǵynyń múldem joıylýy nege ákelip soǵatynyn Abylaı jaqsy túsingen. Sondyqtan da ol qalmaq halqynyń Qytaı basqynshylaryna qarsy ult–azattyq kúresin qoldady. Biraq, qalmaqtar aýyz birlikten aıyryldy, sonyń nátıjesinde 1756-1757 jyldary ın ımperııasy Jońǵar memleketin joıyp, halqyn qyryp tyndy.

    XVIII ǵ. orta kezinen bastap Abylaı qazaq eliniń erikti, irgeli birtutas el  bolýyn, ata qonysyna jaıǵasyp, beıbit eńbek etýin qalady. Ol eldi otyryqshylyqqa kóshirýdi, Úsh júzdiń basyn qosýdy,  týǵan Otanyn jaýdan qorǵaýdy  maqsat etti. Abylaı handyq qurǵan kezde hannyń janynda Keńes bolǵan. Oǵan barlyq júzderdiń ókilderi qatysyp, mańyzdy máselelerdi qaraıtyn jáne de búkilqazaqtyq Quryltaı shaqyrylyp, soǵys pen bitim, qonys pen jaıylym, daý men damaı, basqa halyqtarmen aradaǵy saýda men dıplomatııalyq qarym – qatynas máseleleri qarastyrylyp otyrdy.

    Tashkent, Hodjent, Saıram, Shymkent, Sozaq, Túrkistan qalalary azat bolǵan soń, ıaǵnı  qazaq handyǵyna qaıtadan qaraǵannan keıin, Úsh júzdiń birliginiń kórinisi retinde ejelgi Túrkistan qalasy qazaq memleketiniń astanasy bolyp belgilendi.

    Memlekettiń táýelsizdigin saqtaý úshin, basqynshylardan elin qorǵaı alatyn jaýyngerlik qabileti bar áskerı kúsh jınap, olardy basqaratyn tapqyr ásker basshylaryn óziniń qasyna jınaı bilgen jáne de óziniń joǵary dárejedegi qolbasshylyq qasıeti bar ekenin kórsete alǵan. Orys kazaktary salyp jatqan bekinis, qamal–qalalardyń mańyndaǵy jaıylymdy jerlerden aıyrylyp qalmaý úshin, orys mujyqtarynan qazaqtarǵa eginshilikti úıretýge áreket etti.

    Al saýda–sattyq júrgizý isine kóp kóńil bólgeni de oryndy edi. Buryn aıyrbas saýda tek Orynborda ǵana júrgizilse, endi 1760-shy jyldary Troıkide, Semeıde, Qyzyljarda júrgiziletin boldy. Ertis ózeniniń sol jaǵyn boılaı shyǵysqa – Qytaıǵa qaraı «Abylaı joly» atty saýda joly salyndy. Qazaq handyǵy men Qytaı arasyndaǵy saýda–sattyq bıik dárejege kóterildi.  Tarbaǵataı men Quljada jármeńkeler ashylyp, olar qazaqtarǵa malyn, qolóner buıymdaryn Qytaı taýarlarymen aıyrbastaýǵa múmkinshilik týdyrdy jáne Reseı men Orta Azııa memleketterine de Qytaımen saýda qarym–qatynasyn  ornatýǵa jol ashty.

    1771 jyly úsh júzdiń ókilderi jınalyp Abylaıdy búkil qazaqtyń hany etip saılaıdy. Onyń han ataǵyn Qytaı ımperatory da, orystyń aq patshasy da bekitedi. Reseı patshasy Ekaterına II Abylaıdy handyqqa bekitý, áıtpese, oǵan áldebir nusqaýlar berý úshin ony talaı ret Peterbýrgke, ne Orynborǵa arnaıy shaqyrtady, alaıda  Abylaı han ol  shaqyrtýlarǵa: «Meni úsh júzge han qylyp halqym saılady, endeshe buǵan qosa aıryqsha bir kýálik alýdyń qajeti joq», – dep jaýap bergen. Shyn máninde de Abylaı hannyń tusynda qazaq memleketi óziniń ishki, syrtqy  saıasatyn eshkimge jaltaqtamaı derbes júrgizdi. Ol óz memleketiniń derbestigin bárinen de joǵary sanady.

    Sondyqtan, ın ımperııasy Jońǵar memleketin qyryp-joıyp, shaýyp tastaǵannan bastap Abylaı birneshe elshiler jiberip, Qytaı memleketimen beıbit saıası qatynas ornatýǵa tyrysty. Qytaı ımperııasy birneshe qaıtara shapqynshylyq jasap, qazaq jerin jaýlap almaqshy boldy. Qytaı memleketin jeńý ońaı emes ekenin túsingen Abylaı han onymen beıbit kelisimge kelip, saýda–sattyqa jol ashyp, ony Reseı ımperııasyna qarsy qoldanǵan. Qytaımen beıbit qarym–qatynasty órbite otyryp, Abylaı Reseımen de qalyptasqan saıası jáne ekonomıkalyq qatynasty úzbegen. Reseı ımperııasy qazaq jeriniń shekarasyna bekinister, qamal–qalalar salyp, olardy orys kazaktarymen tolyq jaıǵastyryp jatqanda jáne de Jaıyqtyń, Ertistiń taǵy basqa ózenderdiń jaǵasyna qazaqtar malyn jaıýyna tıim salý jónindegi jarlyqtaryn shyǵarǵanda Reseımen jaǵdaıdy shıelenistirýge barmaı, máseleni dıplomatııalyq jolmen sheshýge tyrysty. Reseı patshalyǵynyń otarshyl, basyp alý saıasatynyń qurbany bolý qaýpi turǵanyn sezdi.

    XVIII ǵ. 70-shy jyldary Túrkistan aımaǵynda turatyn qazaqtardy qyrǵyzdar shaýyp, mal-jandaryn aıdap áketip otyrady. Qazaqtar Abylaıdan ózderin qorlyqtan qutqaryp, qorǵaýdy talap etedi. 1779 jyly Abylaı áskerleri qyrǵyzdardy talqandap, basshysy – Sadyrbalany tutqynǵa alady. Qyrǵyzdar kelisimge kelip, bitim jasaýdy ótinedi. Sosyn, Túrkistan, Saıram, Shymkent, Sozaq qalalary bosatylady, al 1781 jyly Tashkentti baǵyndyrady, ony alym–salyq tólep turýǵa mindetti etedi. Abylaı han «… ózi áýlet basy retinde rýbasylarynyń ǵurpy boıynsha ómir súrý úshin Túrkistanda qaldy. Sonda 1781 jyly dúnıe salyp, múrdesi Qojahmet Iassaýıdiń meshiti alańyna jerlendi», – deıdi  Sh. Ýálıhanov.

    Abylaı han memlekettiń, qazaq halqynyń jaǵdaıyn shuǵyl túzedi. Abylaı kezeńi tarıhta eń bir eleýli kezeń boldy. Jaý qýyldy, halyq óz jerinde emin – erkin turmys qurdy, birlikke, uıymshyldyqqa negizdelgen handyq bıligi quryldy. Solaı bola tursa da Abylaı han kózi tirisinde Qazaq eliniń memleketiniń turaqty bolýynyń tarıhı jaǵdaıyn jasap úlgermedi. 1781 jyly Abylaı han dúnıe salǵannan keıin elimizdiń tutastyǵy ydyrap, Qazaqstan táýelsizdiginen aıyryla bastady. 

    Abylaı han – XVIII ǵasyrdaǵy tarıhymyzdyń asa iri tulǵasy. Ol týraly orys ǵalymy A. Levshın bylaı deıdi: «Abylaı tájirıbesi, aqyl – aılasy jaǵynan bolsyn, qol astyndaǵy halqynyń sany, kúshi jaǵynan bolsyn,  sondaı-aq óziniń Reseı patshalyǵymen, Qytaıdyń boǵda hanymen júrgizgen tapqyr, sheber qatynastary jaǵynan bolsyn óz tusyndaǵylardyń bárinen de basym edi. Ol ustamdy, dosyna mináıim minezdi, jaýyna qatal, qaharly kisi edi. Sondyqtan jurtty ózine tarta, erte biletin edi».

    Bul jerde Abylaı hannyń XVIII ǵasyrdan kúıi jetken sanaýly kúıshilerimizdiń biri ekenin aıta ketken jón bolar. Sebebi qazaq qoǵamynda kúıdiń alar orny aıryqsha, eń mol derek kózi kúı tilinde jáne kúı ańyzdary túrinde saqtalǵan. Abylaı hannyń kúıleriniń taqyryby naqtyly ómir qubylystaryna arnalǵan jáne de el qamy men halyq taǵdyry jóninde tolǵanǵan oılaryn sıpattaıdy. Abylaı hannyń kúıleri týraly Sh. Ýálıhanov, A. Zataevıch sııaqty ǵalym–zertteýshiler kezinde jazǵan. Olar: «Aq tolqyn», «Bulan jigit», «Dúnıe qaldy», «Qaıran elim», «Qorjyn qaqpaı», «Jetim tory» t.b. «Bul kúılerdiń bári kúni osy ýaqytqa deıin Abylaı urpaqtaryna sonaý bir dańqty kezeńderdi elestetedi» deıdi Sh.Ýálıhanov.

    Abylaı hannyń alǵa ustaǵan saıasaty, maqsaty – qazaq halqynyń bostandyǵy men birligi, memlekettigi men táýelsizdigi edi. Alaıda ol dúnıe salǵannan keıin qazaq memleketi qaıta bólshektenip ydyraı bastady. Reseı ımperııasy qazaq jerin otarlaýdy qyzý qolǵa aldy. Ony iske asyrý  ár túrli joldarmen  iske asty, ıaǵnı áskerı shep bekinister salý, qazaq jerin tartyp alý, handyq bılikti joıý, rýhanı otarlaý jáne t.b.

    Abylaı kezinde qazaq handyǵynyń saıası jáne ekonomıkalyq jaǵdaıy jaqsardy. Qazaq halqy birlikke, táýelsizdikke, beıbit ómirge umtyldy. Abylaı sultan bolǵan kezinde aqyl–aılasymen, sabyrly salmaqtylyǵymen mańaıyna Tóle bı, Aıteke bı, Qazybek bı, Baıdaly bı, Sasyq bılerdi, Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Shaqshaquly Jánibek, Shapyrashty Naýryzbaı t.b.  batyrlardy, Buhar jyraý, Aqtamberdi jyraý, Úmbeteı jyraý sııaqty synshy-jyraýlardy toptastyra bildi. Abylaı el arasynda asa zor bedelge ıe bolǵan. Qazaq halqynyń basqa halyqtarmen terezesi teń damýy úshin jan aıamaı arpalysqan han. Kózi tirisinde-aq aty ańyzǵa aınalǵan Abylaı degen at táýelsizdik, bostandyq, birlik, erlik, azamattyq, memlekettik tárizdi  uǵymdarmen birge aıtylatyn boldy.


     “Qazaqstan Tarıhy” saıty

     

    Pikir jazý

    Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

    *

    x

    Check Also

    Otan soǵysyndaǵy iri jeńister

    Jońǵarlar qazaq jeriniń shyǵysy men Jetisýdy jáne Syrdarııanyń orta aǵysy óńirin basyp alǵannan soń  Ulytaýǵa ...