• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Ata dástúrdi jalǵastyraıyq » Aıtyńyz atyńyz kim bolady

    Aıtyńyz atyńyz kim bolady

    Kezinde ánshi anamyz Roza Tájibaıqyzy Baǵlan shyrqap, keıin «Dos-Muqasan» tobynyń oryndaýynda keńinen tarap, áli kúnge deıin shyrqalyp júrgen ánniń osy sózderi kóp nárseni bildiredi. Sebebi qazaq óte balajan halyq. Dúnıege sábı kelse, qazaqqa odan ótken zor qýanysh joq ekenin:

    Bar nárseniń lázzaty,

    Ata-ananyń jannaty,

    Bul dúnıeniń murasy,

    Perzentińniń yrasy, –

    dep aqyn Maılyqoja Sultanqojauly tórt aýyz óleń jolymen jetkizgen.

    Dúnıege kelgen jańa ómir ıesiniń qýanyshyna áıel bosanǵan kúni keshke aýyl jastarynyń shildehanaǵa jınalyp tań atqansha, sábıdiń anasyn ardaqtap án salyp, kúı tartýy, keıde shildehananyń úsh kúnge deıin sozylýy osy qýanyshtyń belgisi. Bundaı shildehanalarǵa tek jastar ǵana qatysatyn bolǵan. Sebebi, jańa týǵan náresteni túrli jyn-shaıtan, perilerdiń salqynynan qorǵap, kúzetý halqymyzdyń senimi boıynsha tek qana jastardyń mindeti sanalǵan.

    Qandaı bir jańalyq bolsa da qazaqtyń súıinshi suraý ádeti bar. Al bala týǵan kezde náresteniń ata-ájesinen, ákesi men týǵan-tysqandarynan súıinshi suraýdyń orny tipten bólek. Jaqsy habar jetkizip súıinshi suraǵan adamǵa baǵaly syılyqtar bergen. Súıinshi habardy jetkizýshi qansha alys jer bolsa da barýǵa daıar bolǵan. Uly Otan soǵysynyń batyry, jazýshy Baýyrjan Momyshuly dúnıege kelgende bolashaq batyrdyń ákesi Áýlıeata shaharynda eken.       Baıtoq degen kisi alpys shaqyrym at sabyltyp jetip, úıge kirip kelip, bir aýyz sóz aıtýǵa dármeni kelmeı, Momyshty qushaqtap jylaı beripti. Úı-ishi bir jamanat habar jetken eken dep, qorqyp qalady. Sodan «ne bop qaldy, aıtsańshy» dep suraǵanda ǵana Baıtoq:

    • Jeńeshem ul tapty, – depti.

    Úıde otyrǵandar qýanyshtary qoıyndaryna syımaı, Baıtoqqa súıinshisin berip attandyrypty. Bul oqıǵany batyr-jazýshy óziniń «Ushqan uıa» kitabynda baıandaǵan.

    Qazaq esim tańdaýǵa úlken jaýapkershilikpen qaraǵan. Dúnıege kelgen sábılerge qýana otyryp, at qoıyp, jańa ómir ıesine bolashaqta mynadaı bol deý arqyly, óz armandarynyń oryndalýyn da tilek ete bilgen. Sonymen qatar qarabaıyr sózben emes órnektep, júrekten tereń oryn alardaı esim tańdaǵan.

    Esim tańdaýda halyq túrli senimge súıengenin halyq aýyz ádebıeti shyǵarmalarynan kóptep kezdestirýge bolady. Qazaq radıosynan berilgen «Aldarkóseniń alǵashqy qadamy» atty ertegide, onyń nege osylaı atalǵany jóninde bylaı dep aıtyldy: «Adam óziniń azan shaqyryp qoıǵan atyna saı ómir súredi» deıdi halyq. Solaı bolsa solaı da shyǵar. Aldarkóseniń ákesiniń esimi Aldan eken. Ol shynynda da ómir-baqı aldanyp ótkenge uqsaıdy. Sodan da bolýy kerek aldanýdan zárzap bolǵan ańqaý azamat tuńǵyshynyń atyn Aldar qoıypty. Jaratqan Jappar ıemiz sony túsingen ǵoı. Aldar táı-táı basyp tili shyǵa bastaǵannan eshkimge esesin jibermeıtin aqyldy da alǵyr bala bolyp ósipti».

    Qazaqtar esim tańdaýdy halyqtyq bolmystyń dińgegi – úlkendi syılaý arqyly júzege asyryp otyrǵan. Sondyqtan nárestege at qoıýdy eldiń syıly adamynan ótinetin. Nemese, dál sol kezde aýylda ataqty aqyn ıakı basqa óner ıesi qonaqtap jatsa sol kisige qolqa salatyn bolǵan. Kúıshimen jaqyn tanys-bilis bolǵan jazýshy Sáýirbek Baqbergenniń jazýy boıynsha, ataqty Dına kúıshiniń esimin qarııalar «qyryqtyń biri Qydyr» dep aýylǵa sýsyn ishýge burylǵan jolaýshyǵa qoıdyrǵan.

    Qazaq qýanyshyn bólisýge árqashanda jaqyndaryn, dostaryn shaqyrǵan ǵoı. Belgili jazýshy-dramatýrg Shahmet Qusaıynulynyń jubaıy, teatr jáne kıno artısi Bıken Yrymqyzy ul týǵanda, sábıdiń atyn Serke Qojamqululy aǵamyz Kóbeı dep qoıǵan. Sonda bul atty shildehanada bolǵan aqyn-jazýshylar: Muhtar Áýezuly, Sábıt Muqanuly, Jumaǵalı Saıyn, Qasym Qaısenuly bir aýyzdan qostaǵan.

    Halqymyzda balasyna nemese nemeresine jaqyn adamdarynyń esimin qoıýǵa ruqsat suraý ádeti qalyptasqan. Dál osyndaı oqıǵa teatr jáne kıno artısi Serke Qojamqulovtyń jıen nemeresine esim tańdaý barysynda oryn alǵan. Jazýshy Muhtar Áýezuly Lenındik syılyq alǵan kezde Serke Qojamqululy jazýshynyń úıine, laýreat bolýymen quttyqtaı baryp: «Siz syılyq alǵan kúni meniń tuńǵysh nemerem de dúnıe esigin ashty. Soǵan ózińizdiń atyńyzdy qoısam múmkin be?» dep ruqsat suraıdy. «Atymdy qoı, qurdas, báli, senen men nemdi aıaımyn?!» dep Muhań da meıirlene jaýap bergen.

    Balaǵa keıbirde eki at berilgen. Aqyn Qasym Amanjoluly bir dosynyń qyzyna Merýert esimin bergen. Bul esimge náresteniń naǵashy ájesi Saǵı dep at qoıǵandyqtan, qyzdyń týý týraly kýáligine Merýert-Saǵı dep jazylǵan.

    Balalarǵa uly adamdardyń esimin berý baıaǵydan bar. О́z esimi qalaı berilgeni týraly bala kezinen týysqandarynan estip ósken KSRO halyq sýretshisi Qanafııa Teljanulynyń jazýshy Seısen Muhtarulyna aıtýy boıynsha, ózi týǵanda ájesi  qulaǵynyń tusyna:

    – Muhammedhanafııa!

    – Muhammedhanafııa!

    – Muhammedhanafııa! – dep úsh ret qaıtalaıdy.

    Shildehana toıshylary:

    – Munan ońdy esim bolmady ma?

    – Tipti shubalańqy ma, qalaı?

    – Ne maǵynasy bar? – dep suraıdy.

    Sonda aq shashty ana Muhammedhanafııa – qazaqtyń uly ǵalymy Shoqannyń shyn aty  ekenin, – óziniń qatar ósken qurdasy ekenin aıtqan.

    Halyq túsinigi boıynsha qyz balaǵa til-kóz onsha tıe qoımaıtyn bolǵan, sondyqtan olarǵa ádemi attar tańdalǵan. Qyz attaryna aspan áleminiń, sulý-momyn ańdardyń, asyl tastar, qymbat matalar, názik jáne sırek kezdesetin ósimdik attary t.b. paıdalanylatyn. Máselen Aıman, Sholpan, Juldyz, Quralaı, Toty, Marjan, Altynaı, Kúmis, Jibek, Maqpal, Shynar, Raýshan, Qyzǵaldaq t. b.

    Qyz balalarǵa esim tańdaǵanda jańa týǵan náresteniń túr-túsine de qarap at berilgen. Jazýshy Sábıt Muqanulynyń sheshesi aq sary kisi eken. Tórt-bes uldyń artynan sút kenje bop týǵan soń, atyn Balsary qoıypty. Bul, náreste kenje bolǵan soń baldaı tátti, dep jaqsy kórip,   tátti taǵam men boıaý túsi biriktirilip oılap tabylǵan esim. Uly qalamgerdiń «О́mir mektebi» jáne basqa da shyǵarmalaryn oqyǵan adam, túrli qyzyq málimetterdi kóptep bilýine mol múmkindik alady.

    Erkek balanyń atyn kóbinese úlken ákesi, aýyldaǵy qarııalar, onyń biri bolmaǵanda balanyń óz ákesi qoıady. Er balaǵa burynǵy ótken ata-babalarynyń, batyrlar men bılerdiń, aqyn men jyraýlardyń attaryn; balasy turmaı júrse eshkim eskerip kózge túspeıtin jupyny attardy (Malbaǵar, Búıen, Boqbasar, Boqqaınat, Ultaraq, Kótibar), bala týǵan jer sý, kún, aı attaryna baılanysty (Bulaqbaı, Kólbaı, Ilebaı, Dúısembaı, Qańtarbaı), ákesiniń nemese atasynyń jasyna qaraı  (Elýbaı, Alpysbaı, Jetpisbaı, Seksenbaı, Seksenbes), deni saý, jany berik bolýyn meńzep (Temirbolat, Shoıynbaı), buryn-sońdy bolǵan qarý-jaraq ataýlaryna baılanysty (Naızabaı, Qylyshbek, Shoqpar, Baltabaı t.b.) esimder berilip otyrǵan.

    Qazaq halqy ejelden mal sharýashylyǵymen aınalysqandyqtan jan-janýarlarǵa, onyń ishinde úı janýarlaryna, tórt túlik maldyń, jabaıy ańdar men qustardyń ataýlaryna baılanysty (Bódene, Búrkitbaı, Jolbarys, Qarlyǵash, Qoılybaı, Serkebaı, Sileýsin) berilgen esimder kóptep sanalady.

    Kenesary hannyń esimi qoıylýy týraly qyzyq oqıǵa búgingi kúnge jetip otyr. Bolashaq han óte kishkentaı bolyp týylypty. Shoqaı bı jańa týǵan sábıdi qolyna alyp:  – О́zi kenedeı kip-kishkentaı eken, aty Kenesary bolsyn, – degen eken.

    Qazaq esimderin zerteý ǵylymynyń negizin qalaýshylardyń biri, Qazaqstannyń memlekettik syılyǵynyń ıegeri Telqoja Januzaq aǵamyzdyń óziniń aıtýy boıynsha azan shaqyryp qoıylǵan esimi Tólqoja eken. Bul esim balalardyń úlkeni tóldiń basy, keıingilerge qamqorshy bolsyn degen nıetpen berilgen eken. Keıin mektepte oqyp júrgen jyldary ustazy, ádebıet sabaǵynan beretin Jálıla Jolaıqyzy: Inińniń aty Telman, sondyqtan attaryń uıqas bolýy úshin seniń atyń Tólqoja emes Telqoja bolǵany durys, dep aıtqan soń Telqoja atanyp ketken.

    Balaǵa óziniń týǵan aıynyń, mysaly: Maýsymjan, Aqpan, Aqyrap dep berý úrdisi de bolǵan. Qasym hannyń toqaly bosanyp, Kókshetaýda úlken ulan-asyr toı bolady. Naýryz aıynda dúnıege kelgen sábıdiń atyn Naýryzbaı qoıady. Aýyr naızasyn eki qolymen ustaǵanyn eshkim kórmegen qara kúshtiń ıesi, batyr Naýryzbaıǵa esim osylaı berilgen.

    Keıbirde dúnıege kelgen nárestege óskende oryndaýy kerekti mindetti meńzep at qoıǵan. Syrym Datulynyń ákesine berilgen esimge baılanysty oqıǵany ataqty Máshhúr Júsip bylaısha jazǵan: Syrymnyń atasy Sholan batyrdy jaýlary qylyshtap óltiredi. Sholannan Dat. Ishte qalyp dúnıege kelgesin qara qazaq jınalyp, aradaǵy kek umytylmas úshin jas balanyń atyn Dat qoıady. Dat sózi: Ádilettilikti talap etý, muń shaǵý, tilek aıtý maǵynasyn bildiretindikten bul esim bolashaqta ádilettikke qol jetkizsin, ómirinde ádiletsizdik kórmesin degen tilekpen berilgeni anyq.

    Qazaqta náresteniń denesiniń bir ereksheligine qarap at qoıatyn ádet te bar. Qazaq KSR Kommýnıstik partııasynyń birinshi hatshysy Dinmuhammed Ahmetuly Qonaı «О́tti dáýren osylaı» atty kitabynda: «Qajylyq jol Jumabaı atamnyń segiz aı ýaqytyn alypty. Onyń 1886 jyly týǵan uly Meńliahmet – meniń ákem. Oń jaq betinde alaqandaı meńi bolsa kerek, atyn soǵan qarap qoıypty» dep  jazady.

    Keıbirde adamdarǵa basqa esim de beretin bolǵan. Bul úrdisti qazaq «atteris» nemese «attergeý» dep ataıdy. «Atteris (aty teris) – janama atty qoıýdyń áleýmettik negizi jasy úlkendi qadirleýden, jastardy izettilikke, kishipeıildilikke tárbıeleýden shyqqan. Kóp ǵasyr boıy qalyptasqan qazaq halqynyń áleýmettik, úı ishilik josyny boıynsha jasy úlken kisilerdi olardyń óz atymen badyraıtyp aıtý – óte óreskel, ersi bolyp kóringen. Halyq arasynda óz oıynan janama at qoıý – ásirese jańa túsken kelinshekterden sypaıylyq, ádepti minez talap etilgendikten týyndaǵan. Jańa túsken kelinder kúıeýiniń aýylyndaǵy adamdardyń úlken-kishileriniń óz attaryn esh ýaqytta atamaı barlyǵyna janama at qoıǵan. Tek ózi túskennen keıin týǵan balalardy ǵana óz ata-anasy qoıǵan atpen ataǵan. Janama at árqashan adamnyń túrine, minezine, kásibine qaraı qoıylǵan. Máselen, «Usta qaınaǵa», «Arbashy ata», seri, ańshy bolsa: «Ańshy jigit», «Sal jigit», «Myrza jigit», oqyǵan bolsa: «Molda jigit», qaıyn sińlilerin: «Erkejan», «Úkilijan», «Teteles» deıdi. Qaıyn inige qoıatyn attar kóbinese (Qalqanqulaq, Alaqankóz, Qarabala, Sarbas t.b.) syqaq, ázilmen keledi.

    Kelinderdiń tapqyrlyǵy, ásirese, jaratylys pen geografııaǵa, jan-janýarlarǵa, turmysqa baılanysty attardy ózgertip alýynda kórinis tabady. Aýyldaǵy qarııalardyń ishinde aı, kún, boran, taý, qasqyr, jylqymen bastalatyn attar bolsa, bul esimderdi kelinshekter esh ýaqytta týra atamaı, janama at qoıyp alady. Aıdy – túngi jaryq, kúndi – sáýle shashqan, juma – aýyr kún, beısenbi – atam attas kún, kórpe – jýyrqan, qasqyrdy – ulyma, borandy – shańǵyt, jylqyny – týar, joldy – soqpaq, tasty – qaıyrshaq degen. О́ıtkeni muny aıtyp otyrǵan kelinshekterdiń aýlynda bul attarǵa uqsas, ataýǵa bolmaıtyn Aıtýǵan, Kúntýǵan, Boranbaı, Jylqyaıdar, Joldybaı, Tasbolat degen kisiler bolǵan.

    «Qazaq enıklopedııasynda» mynadaı bir qyzyq jaǵdaı baıandalǵan: birde Aıýbaı, Túlkibaı, Itbaı degen aǵaıyndy kisiler shaı iship otyrsa, aýyldyń syrty áldenege dúrligip ketipti. Úıde otyrǵandar tystaǵy ne dúbir ekenin bilýge jas kelindi jumsaıdy. Kelin shyǵyp qarasa, aıý túlkini qýyp, oǵan barlyq aýyldyń ıtteri abalap úrip jatyr eken. Ne bolǵanyn suraǵan úlkenderge kelin: – Atekem tátekemdi qýyp barady, oǵan aýyldaǵy jákemder úrip júr. – dep jaýap qaıtarypty.

    Keıbirde janama esimder azan shaqyrylyp berilgen esimderdiń ornyn basýy jıi kezdesedi. Mysaly: akademık Qanysh Sátbaıulynyń shyn esimi – Ǵabdulǵanı, ánshi Kúlásh Baıseıit – Gúlbahram, bıshi Shara Jıenqulqyzy – Gúlshara. Sazger – Shámshi Qaldaıaqulynyń óziniń esimi de, ákesiniń esimi de basqasha. О́ziniń shyn aty –Jámshıd. Ákesi Ánápııa aıaǵyndaǵy qalyna baılanysty Qaldaıaq atanyp ketken.

    Ul balalarǵa batyrlardyń atyn berý, ásirese, jaýgershilik zamanda, soǵys jyldary keń óris alyp otyrǵan. Uly Otan Soǵysynyń Batyry Málik Ǵabdýllın maıdan shebinde júrgende 1943 jyldyń 18 kókeginde kúndeligine osyndaı úrdis týraly bylaı jazǵan eken: «Jýyrda men bir adamnan hat aldym. Ol kisi hatynda bylaı deıdi: «Málik-aý, osy sende ne arman bar eken? Armanyń joq ta shyǵar. Oqý oqyp, bilim aldyń. Maıdanǵa baryp eń, ataǵyń shyqty. Seni halqyń maqtan etip otyr. Jańa týǵan jas balalaryna kóp adamdar seniń atyńdy qoıyp jatyr. Mundaı dárejege jetken adamnyń armany bolmasqa tıisti».

    Qazaqtar perzentterin ul-qyz dep bólmeı jaqsy kóredi. Qyz balany da, ul balany da birdeı esimdermen ataý dástúri sonyń dáleli. Baýyrjan Momyshulynyń ákesiniń esimi Momynáli bolsa, aqyn Abaı Qunanbaıulynyń shyqqan tegi, halyq shejiresi boıynsha Arǵynnyń ekinshi áıeli Momynnan týatyn tórteýdiń biri Tobyqtyǵa jatady.  «Shárip» esimi kóbinese ul balalarǵa berilip otyrǵany belgili. Degenmen, sońǵy kezde bulaı bolmaǵanmen, burynǵy kezde qyz balalardy da osy esimmen ataý úrdisi bolǵanyn aqyn Abaı Qunanbaıulynyń «Sháripke» degen óleńiniń «Túńlikbaıdyń qatyny atyń Shárip…» dep keletin jolyn oqyǵanda bilýge bolady. Al bul esimniń arabshadan  qazaq tilindegi maǵynasy «ataqty, meıirimdi, paıǵambardyń áýletinen degen ataq» degendi bildiretinin eskersek, osy esimniń aqyn Abaı ǵumyr keshken HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda ǵana emes, odan buryn da ıslam dininiń qazaq eline kelgen ýaqytynan beri qoldanysta bolǵanyn kórsetedi. Mýzyka zertteýshi Ahmet Jubanuly Birjan saldyń kópke belgili «Aıtbaı» áni týraly baıandaı kelip: «Aıtbaı – qyzdyń aty. Qazaqta qyzdyń sońynan ul týmasa, qyzǵa erkektiń atyn beredi. Aıtbaıdyń aty qoıylýda solaı bolǵan» dep jazýy ul balalardyń esimderiniń qyzdarǵa berilý sebebiniń paıda bolǵan kezi áride ekeni baıqalady.

    Egerde dúnıege birinen soń biri qyz kelgen jaǵdaı bolsa budan bylaı ul týylsyn, dep qyzdyń atyn Baltakúl, Tolbala, Ulbosyn, Ulmeken, Uljan, Úzilhan, Úmithan dep qoıǵan. Qazaq halqynyń arasynda bul senim áli kúnge deıin oryn alyp keledi.

    Bala shetineı bergen jaǵdaıda jańa týǵan sábıge Jasuzaq, Júzjasar, Myńjasar, Turar, Turǵyn, Tursyn, Turǵynbaı, Tursynaı, Tursynkúl, О́lmes, О́sken dep at qoıǵan. Yrym etip náresteniń kindigin baltamen kesip, bireýge birnárse berip satyp alatyn kezder de bolǵan. Nemese jańa týǵan náresteni uzaq jasaǵan birneshe kempirdiń eteginiń astynan ótkizý dástúri bolǵan. Bundaı balalardy Úshkempir, Tórtkempir, Beskempir dep, joralǵyǵa qatysqan keıýanalardyń sanymen ataǵan. Bundaı ǵurypty atqarýǵa aqsaqaldardy da shaqyratyn bolǵan. Áıgili aqyn Kenen Ázerbaıuly elýden asqanda kórgen qyzyna osyndaı yrym jolyn jasap, esimin Tórtkempirbirshal qoıǵany belgili. Keıin qyzy ósken soń mektepke barǵanda balalar mazaqtaı bergen soń atyn Tórtken dep ózgertken.

    Belgili aqyn Shómishbaı Sarıevtiń esimi túske baılanysty qoıylǵan. Anasy Márııashtyń aıtýy boıynsha bolashaq aqyn óziniń esimine bylaı ıe bolypty: «Bir kúni Qatsha degen týys apam úıge kelip: «Túsimde aq saqaldy ata: «Naǵashybaıdyń úıindegi kelin ul týady. Atyn Shómish áýlıeniń atymen Shómishbaı dep qoısyn. Sonda jasy uzaq bolady» dep aıan berdi», – dedi. Izinen inileri men qaryndastary keldi». Bul shynynda da óte sırek esim. Shómishbaı aǵamen kezdesip sóıleskenimde óziniń esimi týraly jazýshy Dýlat Isabekuly aǵamyzdyń: «Qazaq tarıhynda aqyn Shómishbaı óleńderimen ǵana emes óziniń esimimen de qalady» dep ázildegenin aıtty.

    Keıbirde sábılerge eldi meken, jer-sý attaryna baılanysty esim qoıǵan. «Abaı» enıklopedııasyn oqyǵanda aqyn Abaı Qunanbaıulynyń tórtinshi atasy Torǵaı Aıdosulynyń esimi «Aqtaban shubyryndy» zamanynda Syr boıyna bosyp, aýa kóshkende Torǵaı ózeniniń boıynda dúnıege kelgendikten berilgenin bildim.

    Aqyn Jambylǵa esim berilýi de jer atyna baılanysty, aqynmen óte jaqyn qatynasta bolǵan jazýshy Sábıt Muqanuly: «Jákeń Shý ózeniniń boıyndaǵy Jambyl taýynyń eteginde týǵandyqtan ákesi atyn Jambyl qoıypty» dep jazdy.

    Týǵan jerge baılanysty at qoıý ádeti jıyrmasynshy ǵasyrda da jalǵastyǵyn tapqanyn 1922 jyly týǵan ataqty aqyn Syrbaı Máýlenulynyń:

    Syr boıynda týǵan soń,

    Syrbaı qoıdy atymdy. –

    degen óleń joldary da dáleldeıdi.

    Ul-qyzdaryna unatqan ádebı shyǵarmalardyń keıipkerleriniń esimin berý de tarıhta belgili. Kezinde «Abaı joly» romanyndaǵy aqynnyń ǵashyq bolǵan qyzy Toqjan esimi búkil Qazaqstanǵa keńinen tarap ketkeni belgili. Mýzyka zertteýshisi Ahmet Jubanulynyń keltirgen deregi boıynsha osyndaı bir qyzyq oqıǵa belgili ánshi, kompozıtor Jaıaý Musa áıeli Sapar ekeýiniń tuńǵysh perzenti dúnıege kelgende bolypty. Jaıaý Musa kezde orys ádebıetiniń alyby, jazýshy Lev Tolstoıdyń «Anna Karenına» romanyn oqyp, qyzyn osy shyǵarmanyń bas keıipkeriniń atymen ataǵysy kelgen. Biraq aýyl moldalary: «Biz kápirdiń atyn aıtyp, sábıdiń qulaǵyna azan shaqyra almaımyz» dep bas tartady. Sonda Musa turyp: «Sender bilgen álhamdy men de bilemin, allaHý ákbardi senderden góri durys aıta alamyn, beri ber sábıdi» dep, ózi azan aıtyp Anna dep ataıdy. Osylaısha Rım mıfologııasynyń jańa jyl áıel qudaıy Annanyń (maǵynasy – jyl, máńgilik) esimi qazaq qyzyna berilgen. Halıfa Altaı qazaqshaǵa aýdarǵan Quranda Anna esimimen úndes Hanna esimi bar. Basqa halyqtarmen baılanys arqyly engen esimderden tól qazaqı esimderdiń kóp ekenin birneshe sózdiktiń ıegeri Nurtas Ońdasynuly naqty jazǵan.

    Qazaq halqy esim berýde de ózinshe bir úlken qubylys ıesi ekeni anyq. Qandaı alasapyran jaǵdaılardy basynan keshirse de esim berýge kelgende halyqtyq tamyrynan aıyrylmaǵan. Basqa halyqtarmen baılanys arqyly engen esimderden góri tól qazaqı esimderdiń kóp ekenin birneshe sózdiktiń ıegeri Nurtas Ońdasynuly naqty jazǵan.

    Qazaq esimderi halyqtyń rýhanı bolmysynyń, turmys-tirshiliginiń aınasy ispetti. Ulttyq esimderge zer sala, kóńil aýdarǵan adam, qazaq halqy týraly kóp nárseni bilý múmkindigine ıe bolady. Mysaly: Arqalyq batyrdyń esiminiń – besiktiń eki basyn qosyp turatyn ústińgi aǵash; ǵalym Shoqan Ýálıhannyń jaqsy kórip tyńdaıtyn ánshisi Áljan Atýbaıulynyń ákesiniń Atýbaıdyń esiminiń maǵynasy – jumsaq bylǵarydan tigilgen jeńil etik, mási; Qozy-Kórpesh pen Baıan Sulýdyń ulynyń aty Saıtúlek. Bul esimniń maǵynasy eki sózden quralǵan: Saı – a) úlken jyra, ańǵar, á) sáıkes, úılesimdi, laıyq, dál. Túlek – qyran qustyń jetilip, babyna kelip ushqan balapany. Aqyn Sara Tastanbekqyzynyń inisiniń esimi Saqarı. Bul esimniń de birneshe maǵynasy bar. Saqar – a) qazaq otashylary emge paıdalanǵan shóp, á) oraza kezinde tań atpaı ishetin tamaq, sáresi. Aqyn Saýytbek Usaulymen aıtysqan aqyn qyz Maısanyń esimi «shóbi qaýlap ósken, kógaldy jer» degendi bildiredi. Jazýshy Beksultan Nurjekeniń ájesi Batpan Kejimbaıqyzynyń esiminiń maǵynasy salmaq ólshemin bildiredi. Jaza bersem, bundaı mysaldardyń shegine jetý qıyn.

    Elimiz egemendigin alyp álemge tanylyp jatqan búgingi beıbit zamanda Gúljaýar, Janshýaq, Áribı-Áribek, Erhalyq  syndy esimderdiń paıda bolýy da qazaq halqynyń armanshyl halyq ekenin jáne sol armandaǵan maqsatyna jetetinin dáleldeıdi.

    Berdaly OSPAN,

    “ADYRNA” ulttyq portaly

    Pikir jazý

    Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

    *

    x

    Check Also

    Kómbe. Kóktóbeniń kókjaly

    Qazaq táýelsizdik alǵaly shırek ǵasyrdan asty. Qıly taǵdyrly alashtyń tarıhy qaıta tarazylanyp, keńes dáýirinde tyıym ...