• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Alash uldary » Shákárimniń aqtalýy

    Shákárimniń aqtalýy

    HH ǵasyrdyń 40-tan 80-jyldarǵa deıingi kezeńinde ǵalym ártúrli memlekettik organdarǵa Shákárimniń ǵylymı jáne shyǵarmashylyq ómirbaıany boıynsha óz zertteýlerimen qoldana otyryp, únemi ótinishterdi tapsyrdy. Muhammedhanovtyń Shákárimge qatysty tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirýge arnalǵan tynymsyz kúresiniń mysaldary ǵana.

    Qaıym Muhamedhanov Shákárimniń uly Ahat Qudaıberdıevke N. Hrýщevtiń atyna hat jazýǵa jáne osy hatty daıyndaýǵa eleýli kómek kórsetken bolatyn. 1964 jylǵy tamyzdaǵy túpnusqa qujat Q.Muhamedhanovtyń otbasy Semeı memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń Shákárim atyndaǵy ǵylymı-zertteý ortalyǵyna 2005 jyldyń qańtarynda berildi. HH ǵasyrdyń 50-60 jyldary Qaıym Muhamedhanov Qazaqstannyń Kommýnıstik partııasy Semeı óńirlik komıtetine jáne Qazaqstannyń Kommýnıstik partııasynyń Abaı aýdandyq komıtetine birneshe ret júgindi. Aqyrynda, 1964 jyly Qazaqstannyń Kommýnıstik partııasy Abaı aýdandyq komıteti Qazaqstan Kompartııasy Semeı óńirlik komıtetine Shákárimniń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteý komıssııasynyń jumysynyń nátıjeleri týraly habarlady. Bul organnyń jumysy Muhamedhanov usynǵan zertteý materıaldaryna negizdelgen. Buǵan dálelderdiń biri – QP Abaı aýdandyq komıtetiniń hatyn toltyrý.

    1970-shy jyldary Qaıym qoltańbalary ǵalym-ádebıettanýshy Shákárimniń qazaqstandyq jáne búkilodaqtyq basylymdar redakııasynda, sondaı-aq Qazaqstannyń partııalyq organdarynda qalpyna keltirilýine jiberildi. Muhamedhanovtyń barlyq hattary Shákárim týraly ǵylymı maqalalarymen birge júrdi.

    Shákárim shyǵarmashylyǵyn ońaltý úshin kúres 80-jyldarda jalǵasty. Máselen, 1982 jyly Qaıym Muhamedhanov KOKP Ortalyq Komıteti men Qazaqstannyń Kommýnıstik partııasy Ortalyq komıtetine hat joldady. Al 1987 jylǵy 24 maýsymda onyń ótinishi Qazaqstan Kommýnıstik partııasy Semeı óńirlik komıtetine jiberildi. О́ńirlik komıtet óz kezeginde Qazaqstannyń Kommýnıstik partııasy Ortalyq komıtetine memorandým jiberdi.


    1987 jyldyń 6 shildesinde Muhamedhanov Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń Birinshi hatshysy G.V. Kolbınge jáne KSRO Jazýshylar Odaǵynyń Birinshi hatshysy V. Karpovqa hat joldady. Hatqa Muhamedhanov júrgizgen ádebı zertteý, sondaı-aq 1958 jyly onyń qalpyna keltirilýine arnalǵan Shákárimniń fotosýreti jáne basqa da muraǵattyq materıaldar engizildi. 1988 jyldyń 31 qańtarynda K.Muhamedhanovtyń V.V. Karpovqa arnalǵan Keńes jazýshylar odaǵyna qaıtadan úndeýi oryn aldy.
    1988 jyldyń 23 aqpanynda atalmysh ǵylym qaıratkeri Ogonıok jýrnalynyń redaktory V.A. Korotıchke Shákárim týraly óziniń maqalalaryn, aqynnyń fotosýretin jáne onyń ońaltý týraly qujatynyń kóshirmesin qosa otyryp, hat jazdy.

    1988 jyldyń 7-shi sáýirinde K.Muhamedhanov tanymal jazýshy Adı Sháripovtan: «Quttyqtaımyz, Shákárim sheshimder qabyldaý organdarymen aqtaldy».

    Al 1988 jylǵy 14 sáýirde «Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetinde» materıaly «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde, keıinirek basqa respýblıkalyq basylymdarda jaryq kórdi. Aqyn Shákárimniń shyǵarmashylyq murasy týraly ». Osy tarıhı qujattyń mátini úshin K.Muhamedhanovtyń G.V. Kolbınge tolyq hat jazylǵan. Qujat jarııalanǵannan keıingi kúni Qazpravdada (ıaǵnı, 1988 jylǵy 15 sáýir) Shákárim týraly 40-shy jáne 70-shy jyldarda jarııalanǵan Mýhamedhanovtyń aqynnyń shyǵarmalary týraly ǵylymı maqalalar bastaldy.


    Dına Muhamedhan,

    Qaıym Muhamedhan atyndaǵy Bilim jáne mádenıet ortalyǵy qoǵamdyq qorynyń dırektory

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    “Zulmat jyldar qasireti” atty dóńgelek ústel ótti

    Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda ...