• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Alash uldary » Gúlnár Mirjaqypqyzynyń Qaıymǵa jazǵan haty

    Gúlnár Mirjaqypqyzynyń Qaıymǵa jazǵan haty

    Alashordıny bylı chastymı gostıamı v dome Mýhamedhana
    Seıtkýlova v gorode Semeı.
    Kaıým byl vospıtan otom v dýhe Alash. Ih obrazy, razgovory, myslı, dela Kaıým sohranıl na vsıý jızn. On
    posvıatıl svoıý jızn voskreshenııý zabytyh ı zapreщennyh ımen. Sohranıal fotografıı alashordınev ı nahodıl novye, podpısyval ıh ımena, ýstanovıl ız pervoıstchnıkov tochnye svedenııa, napısal ıh naýchnye bıografıı, sohranıl ıh proızvedenııa ı perevel s arabskoı grafıkı na grafıký sovremennogo kazahskogo ıazyka, napısal naýchnye kommentarıı/poıasnenııa k proızvedenııam ı podgotovıl ıh k pechatı. Etım on zanımalsıa v to vremıa, kogda vse bylo pod zapretomıý Odnım ız pervyh on opýblıkoval etı materıaly, kak tolko eto stalo vozmojnym.
    Drýjba s potomkamı znakovyh lıchnosteı nasheı ıstorıı, razgovory ı perepıska s nımı – eto tema dlıa otdelnyh ıssledovanıı.
    V odnom ız pısem k Kaıýmý Gýlnar Dýlatova pısala o drýjbe ıh otov:

    Qadirli Qaıym!

    Salǵan hatyńdy, «Semeı tańy» basqan maqalańdy oqyp qatty qýandym. Qundy derekter toly jaqsy sıpattamanyń onyń ústine ózim tanıtyn, kórgen biletin aǵalardyń beınelerin kóz aldymnan ótkizip solardyń ózderin kórip tildeskendeı bolyp úlken áser alyp qýanyshqa bólenip, móldir bulaqtan nár tatqandaı sýsynym qandy.
    Qymbatty ákelerimiz, aǵa-atalarymyz aqtalyp aramyzǵa oralýymen seni quttyqtaımyn! Bárimiz qandaı baqyttymyz! Kúndelikti gazet jýrnaldardan bul kisiler jaıly materıaldardy oqımyn, biraq júrekke jylylyǵy áli de jetkizilmeıdi, tolǵanyp tebirenip súıispenshilik nıetpen jazylǵan dúnıe deı almaımyn, múmkin onym qate de shyǵar, qoldarynan kelgenderin aıamaıtyn da bolar, jazyp jarııalaǵandaryna rahmet aıtqannan bóten ne bar? Bári qýanysh!

    Ákem Mirjaqyp týraly osy tusta kim qalam tartar eken degen oılar kópten meni mazalap, ishimnen, tek ózińdi qalap júrýshi edim, bul jóninde qatelespeppin. Jazamyn degen talabyńa nur jaýsyn, shyn júrekten qabyl aldym iske sát! M.Dýlatovtyń revolıýııadan burynǵysyn bilemin deısiń, shynynda ákemniń qysqa ómiriniń ishinde qaldyrǵan murasynyń ózi sol dáýirde ǵoı. Bertin kele Sovet zamanynda istegen eńbegi bar bolǵany 7-8-aq jyldar, sol jyldar aralyǵynda gazet jýranaldarda shyqqan maqalalary tańqalarlyq sonsha kóp, ony óziń bilesiń, al basqa atqarǵan qyzmetin saǵan bilgenimshe jetkizeıin.
    Bizdiń semıamyz bas qosyp bir jerde turaqtap kórgen emes (Orynborda 1914-1918 j). Papam bolsa barshaǵa belgili moınyna alǵan mindeti aýyr, el- jurttyń qamyn oılap jas janyn aıamaı damyl tappaǵan kisi, óziniń súıikti jary Ǵaınıjamal men jalǵyz qyzy Gúlnardy dostary, týysqanynyń qoldaryna tapsyryp soqa basy qyzmet babymen júre bergen. Osy kúni oı eleginen ótkizsem, ózim bes jasymnan es bilgeli sheshem ekeýimizdiń turmaǵan, barmaǵan jerimiz az bolmapty: Orynbor, Aqtóbe, Torǵaı, Atbasar, Kókshetaý, Semeı, Omby, Qyzylorda, Jambyl, Shymkent. 1920 jyly Atbsaradan Kókshetaýǵa keldik Erqosaı Muqashulynyń (ákemniń bajasy) úıinde turaqtadyq, bul kezde papam Táshkende «Aq jol» gazetinde qyzmet istep júrdi. Maı aıynyń 1920 j. sonda túsken sýreti bar (M.Dýlatov, Ǵazimbek Birimjanov, Aqmet Saraıýsýpov). 1921 jyldyń kúzi bolar ákem Tashkennen Kókshetaýǵa soǵyp, bizdi Semeıge ákeldi.
    Biz Semeıde Ánııar Moldabaevtyń komıssarskaıa kóshesindegi eki etajdy úıinde turdyq, úıdiń jartysynda Dýlatovtyń, ekinshi jaǵynda Álıhan Bókeıhanovtyń semıalary turǵanbyz. Ákem 1921 jyly Semeıdiń Gýbsovnar sýdynda sýdıa bolyp isteıdi.

    1922 jyly Álıhan, Mirjaqyp ekeýin Semeı túrmesine qamady, bul jerden Orynborǵa ákelip abaqtydan bosatylǵan edi. Papam Orynborda qalyp Instıtýt Narodnogo Obrazovanııa (kıno) da sabaq berip júrdi. 1922-1926 jylǵa deıin, 1926 jyly Qazaqstan memlekettik baspasyna aýysyp saıası redaktor boldy. Odan keıin 1927 jyldyń ıanvar aıynan bastap ustalarǵa 1928 j deıin (dekabrge) «Eńbekshi qazaq» gazetiniń redakııasynda ádebı redaktorynyń hatshysy (pomoshnık redaktora) boldy. Papamnyń óz qolymen toltyrǵan chleneskaıa knıjkasynyń kóshirmesin qosyp otyrmyn. Chlenskıı vznosty dekabr 1928 jylǵa deıin tólep turǵan (1927 j. aıyna 4 som 55t, al 1928 jyly ár aıyna 2 som 25t). (Bulardy ózińe ádeıi kórsetip otyrmyn, tabysynan (qalamaqysy bar) málimet úshin. Professor Beısembaı Kenjebaev aǵamyz ákemmen birge istegen «EQ»-nta, maǵan ákem týraly jazyp bergen (1971j) esteliginde: ádebı hatshy bola júre «Aýyl tili» gazetinde 1926 j. qyzmette boldy degen. Ony men ózim de bilmeımin. Elshat Ernazarov Qazıkniń predsedateli saılanǵanda, Qyzylorda da «Aýyl tili» gazetiniń redakııasy ashyldy, Elshat redaktor, al shynynda gazetti shyǵarýshy Dýlatov bolatyn.

    Mende saqtalǵan ákemniń ýdostoverenııa lıchnostı №019050 (kisilik kýálik) pasport ornyna júretin, onyń da kóshirmesin berip otyrmyn. Onda týǵan jeri Maıkarınskaıa volostı Týrgaıskogo ýezda delingen. Aqtaý qaǵazynda QazSSR joǵary soty, 21/XII/1988j №11/2 NKR-19/88 ákemdi ýrojene Týrgaıskogo ýezda, so srednım obrazovanıem, rabotaıýщego pomoщnıkom otvetsvennogo sekretarıa redaktor gazety «Eńbekshi qazaq» delingen. Jer aty árqashan ózgertilip atalyp júretini bar emes pe, sondaı Maıqara, Saryqopa selosy bári bir jer, ákemniń týǵan jeri Saryqopa Qoqraýly ózeniniń boıy, óziń keltirip alarsyń. Papamnyń dúnıeden qaıtqanyn 1935 jyldyń qazan aıynyń sońǵy kúnderinde Almatyda turǵan kezimizde, NKVD ózderi shesheme Sosnoveten habar salǵan. Papam Sosnovete lekpom (felsher) bolyp lazarette isteıtin, sol lazarette uzaq aýrýdan qaıtys boldy, saǵan sol aktyny salyp otyrmyn.

    Mine óziń bilgiń kelgen málimetterdi dokýmentterge súıenip jazyp otyrmyn. Kóshirmesin túsirýge aınalaıyn balań Jánibek kómegin kórsetip, sheksiz rızamyn.
    Mamamnyń aty Ǵaınıjamal Baımuratqyzy Dosymbekova, ulty qazaq, 1895 jyly Omby qalasynda (burynǵy Aqmola oblysy, Omskogo ýezda ı…) týǵan. Turmysqa shyqqannan beri Dýlatova famılııasyn alyp júrdi, jurt, úı-ishi ony Gaıa deıtin. Men 1914 jyly Orynborda týyppyn, ákem «Qazaq» gazetinde istegen jyldary. Sheshem 45 jasynda Shymkentte ózimniń qolymda qaıtys boldy. 1940 15|IX naǵashy atam Baımurat Dosymbaev rýy kereı, qazaq, týǵan jeri Qostanaı oblysy Qarasý aýdanynan. Revolıýııadan kóp buryn eline kelgen oqýǵa túsetin razverstka arqyly Ombydaǵy áskerı-medıına ýchılıщesin bitirgen kisi. Ombydaǵy psıhıatrıcheskaıa emhanasynda bas dáriger qyzmetin atqarǵan. Sheshem aıtyp otyratyn: «Bizdiń úı ishi bolnıanyń menshikti, jeke turǵan úıinde turyp óstik» deıtin. Ákeleri oqý bitirgennen soń, dáýleti kótermegendikten bolar, sol qalanyń turǵyny jesir kelinshek Qanıpaǵa úılenedi, bul ákemizdiń sońynan ergen qyzy Ǵalııa (Mýkýchelı), uly Omar Jusypovtar. Omar 1884 jyly týǵan, Ǵalııa odan úlken. Omar aǵasyn qaryndastary Omataı deıtin. Omar 1904 jyly Ombydaǵy Tehnıcheskoe ýchılıщesin bitirip arhıtektor mamandyǵyn alǵan, sońǵy 1937j ustalarǵa deıin, Qyzyljarda ekonomıst qyzmetin atqarǵan. Ǵaıınjamaldy Dýlatovqa qolynan uzatqan Omar aǵasy bolypty.
    Baımurat pen Qanshadan úsh qyz týǵan:
    1) Sara 2) Ǵaınıjamal (Ǵaıa) 3) Gýlshakra (Gýlıa) uldary bolmaǵandyqtan Gaıasyn on tórtke deıin ul retinde (erkekshora) kıindirip ósiredi. Sonyń saldarynan Gaıa gımnazııada oqytylmaı Sara ekeýin muǵalim jaldap úıinde oqytady, mamam saýatty zav.bıblıotekıı bolyp isteıtin. Gýlıa 1917 jyly Ombynyń gımnazııasyn bitirgen kezinde «Birlik» te qatynasqan S.Seıfýllınniń «Tar jol,taıǵaq keshýinde» aıtylǵan.
    Ákeleri 1911-1912 jyldary qaıtys bolypty. Ájemdi ana deıtinbiz, men kórgen kisim, 1924 jyly qys aıynda dúnıe saldy, Ombyǵa mamamen men Gýlıa tátem baryp kelgen. Onda biz Orynborda turatynbyz.
    Mamamnyń apalary Sara men Ǵalııa jasy 80-90-nan asyp Qaraǵandyda qaıtys boldy. Gýlıa 32 jasynda, Qyrǵyzstanda 1939 jyly óldi. Omataı 1937 jyldyń qurbany, aqtalǵan. Endi Muhtar Áýezov aǵamyz týraly aıtarym kóp qoı, Mirjaqyp ekeýiniń dostyǵy, syılasýlary aıtarlyqtaı ǵajap biri aǵa, ekinshisi ini retinde týystaı jaqyn jurttyń kózine túsetin, ekeýi de ádebıetshi. Jýrnalıstıka salasynda da joǵary satyda júretin qalam qaıratkerleri bolýlarynan da shyǵar áıteýir bir-birin qurmetpen baǵalap, syrlasyp, pikirlesýdi jaqsy kóretin, ony aıtyp jetkizýim ońaı emes. Bul kisilerdiń tanystyqtary ómir joldarynyń ushtasýlary erterekten, sonaý Semeıden, Táshkennen, Orynbor, Qyzylordadan bastalyp kelgenin bilemin. О́zim bala kúnimnen 1923 jyly Muhtar aǵa Táshkennen bizge Orynborǵa kelgennen beri bilemin, ár ýaqytta bizdiń úıge, óziniń úıindeı kórip túsetin. Ol kezde Muqtar aǵanyń qalyń tolqyndalyp kelgen buıra shashy bolatyn, sándi kıinip, hosh ıisti átiri muryndy jaratyn, (meniń ákemniń de osyndaı sándi kıimin súısinetin edim). Muhtar aǵa balajan. Meni kúnde «Sobachı sadke» ertip baratyn, morojenoe jeıtinbiz (men tátti sýyq deıtin em).
    Muhtar aǵa kelýine arnap bizdiń úı qonaq shaqyryp úlken májilis ádebı keshter ótkizetini esimde. Arnaıy shaqyrǵandar: Ahmet Baıtursynov atekem, Smaǵul Sadvakasov aǵam, Eldes Omarov papamnyń qurdas dosy, Seıdaqym Qadirbaev ol kisi de qurdasy, men Seıdaqymǵa papa deıtinmin, Ahmedsary Iýsýpov (Gýlıanyń kúıeýi), Muhtar Mýrzın (uzyn Muhtar deıtin) kınonyń dırektory. Olarǵa júgirip júrip qyzmet atqaratyndar oqýshylar. Isa Baızaqov, Serm Qaramqýlovtar.
    1926 jyly Qyzylordaǵa Júsipbek Aımaýytov pen Muqtar aǵalarym bizidiń úıge kelip túsken edi. Ekeýiniń «Qarakóz», «Shernııaz» pesalarynyń báıge alǵandaryn quttyqtap áke-sheshem jurtty shaqyryp, (onyń ishinde Jumat Shanın aǵam da bar) toılaǵandary da esimizde.
    Qashan da eki jazýshy aǵalarym Muhtar, Júsipbekter ózderiniń baspaǵa daıarlap ákelgen shyǵarmalaryn aldymen Mirjaqyptyń qolynan ótkizip, pikirin alatyn. Júsipbek aǵa jazǵan ertegileriniń sýretterin ózi boıaýmen salyp keletin, bala aldymen sýrette qaraıtyn ádeti bar emes pe, meniń esimde Júsipbek úlken sýretshi (hýdojnık) bolǵanyn umytqanym joq.
    Ádebıet keshterinde shyǵarmalardy naqyshyna keltirip artıstik sheberlik pen daýsyn qubyltyp oqıtyn Abdolla Baıtasov bolatyn. Bul aǵam óte kóńildi, kúlegesh minezdi adam edi. Sol jyly Tomskyniń ınstıtýttyn bitirip kelegen Qanysh Imantaıuly Satpaev aǵam da bolǵan. Ákemniń jan joldasy orys minezdi, ǵalym syndy Ǵabbasov Halel aǵam da ortalarynda otyratyn. Ámire Qashaýbaev, Isa Baızaqov úı-ishterimen bundaı májilisterden qalmaıtyn, án salyp, «temaǵa» sýyryp salyp óleń shyǵaryp Isa otyratyn. Ámire án salyp topty qyzdyryp, dýyldatyp ótkizetin, áli kúnge deıin sol kórinister esimnen shyqpaıdy.
    Bizidiń Dýlatovtyń úıinde qazaqtyń uly perzentteri bas qosyp áńgime-dúken quratyn ortalyǵy desem artyq bolmas. Kúndelikti kelip-ketip júretin aǵaıyn jekjat juraǵattardy qospaǵannyń ózinde bala kúnimnen bastap kórgen solardyń ortalarynda júrip óskendigim men úshin úlken baqyt, mektepten ótý dep bilemin.
    Muhtar, Júsipbek aǵalarymnyń turmys kúıinde semıalarynda bolǵan sátsizdikterinde, qol ushyn bergen, týystyq retinde janashyrlyq-qamqorlyq kórsetken meniń súıikti áke-sheshem, ekeýiniń balalaryn qoldaryna alyp, baqqan Muqash Áýezova 1926-1927 j, Vıktor-Bektur Aımaýytov 1925-1929j. Bulardan erte Semeıden (Shynǵystaýdan) tobyqty О́mirtaı (jurt О́ke aǵa deıtin) Aqberdiulynyń qyzyn- Ázendi (Nazıra) 1922-1931j deıin asyrap, menimen birdeı tárbıelep, oqytyp, qolyn dárigerlikke deıin jetkizgen qyzdary, osynda Almatyda turady.
    Muhtar aǵa men M.Dýlatovtyń qyzy bolǵandyqtan dep bilemin jaqsy kórip syılaıtyn.
    Otan soǵysy jyldary men Shymkentte bas dáriger bolyp istep júrgenimde, sonda týǵan Abaı atamnyń urpaqtaryna (Áýbákir, Kámeshtterge) qarasyp turǵanymdy estip, Muhtar aǵa sheksiz rızashylyǵyn aıtty maǵan.
    Keıingi kezde durysy 1932-33 jyldary Muhtar aǵanyń bizdiń famılııadan qoryqqany da boldy, biraq men ókpe –kek ustamaıtyn qazaqpyn, bári boldy, ótti-ketti, oǵan zaman kináli.
    Muhtar-Mirjaqypty bir-birinen bólip alshaq ustaýdyń keregi joq, bólmegen jón.

    Qaıym! О́ziń ákeńnen estigendeı-ekeýimizdiń ákelerimiz dos bolǵany aqıqat, der kezinde bir-birinen jandaryn aıamaǵan, qoldarynan kelgen kómekterin berip, kórsetip te turǵany da ras. Ákeńniń aıtqanyndaı Mirjaqypty Semeı túrmesinen shyǵaryp alý úshin aqsha tólegen jaıly «Aıqap» jýrnaly bylaı jazady: «1911jyly M.Dýlatov Qyzyljardan Semeı oblysyna saıahatqa shyǵady. Jolda Semeı qalasynda toqtaǵanda, ony polıııa tutqynǵa alady (Bul jaıynda habar «Aıqap» jýrnalynyń 1911 jylǵy №6 – 0-11better,1912 jylǵy №1 – 33bet basylǵan).
    «Idarymyzǵa kelgen sońǵy habarǵa qaraǵanda Mirjaqyp 2000 som zalog salyp azat etilgen eken» degen taǵy bir habar «Aıqap» jýrnalynda mine ekeýiniń aıtqany: «biz aqsha tólep Mirjaqypty túrmeden bosatyp aldyq» deýi shyndyq. Ony «Aıqaptan» keltirip otyrmyn.

    «Qozǵaý salý» degenińdeı, 7|I 1989 j. Qazkompartııasyn Ortalyq Komıtetiniń hatshysy О́.Jánibekov joldastyń qabyldaýynda boldym. Menimen bir jarym saǵat áńgimelesip otyrdy. Jazǵan ótinishimdi ózine tabys ettim. Ol kisi: «M.Dýlatovtyń murasyn zertteýdi Qazaq SSR Ǵylym Akademııasynyń prezıdentine tapsyramyz, solardyń bergen qorytyndysyn (zaklıýchenııa) alǵan soń, QQ-nyń bıýrosynda qaraımyz. Siz sony kútińiz dedi. Osydan beri Akademık jumysqa kirisip jatyr. Zaklıýchenııa jazýdy Jumaǵalı Smagýlovqa tapsyrǵan. Ol jazyp bitirdim, mashınaǵa berdim dep habarlady. Jan súısiner jaı-jastar qulshynyp jan-jaqty zertteý men Máskeý, Lenıngrad, Qazan, Ýfaǵa barǵan Marat Ábsemetov júrmek. Olardy bastaýshy Shora Sarymbaev. Baryp kelgender ákemnen kóp dúnıeler taýyp ákelip meni qýantýda, kópshilik úıge kelip esikti bosatpaıdy, bári menen bilgileri keledi.
    Aldymen ózińe ótnishim: M.Dýlatov jaıly jazǵan maqalańdy : «SQ-ǵa» basyńyz, «Semeı tańy» bolsa da qolyńda – ǵoı.
    О́zim medınstıtýtty bitirgennen 50 jyl, altyn toıǵa jetken de bar, jetpegenderde bar, shúkirshilik aıtamyn.
    Áli jumystan qol úzgenim joq. Gorodskaıa detskaıa klınıcheskaıa bolnıa da 1982 jyldan beri konsýltantpyn. Balalarymnyń úsheýi ǵalym-dáriger, al kenjem Erlan Satybaldıev jazýshy. «Jalyn» baspasynda da jaýapty qyzmette. Mine qysqasha semıam osylar.
    О́ziń suraǵan óleńderdiń, kitaptardyń, muqabalarynyń sýretin alasyń. Amandyqta bolsaq, mindetti túrde jolyǵýymyz kerek, úı-ishińe sálem.


    Dostyq kóńilmen
    Qolyńdy aldym 
    Gúlnara Mirjaqypqyzy Dýlatova 
    10.02.1989 j.

    One comment

    1. Hıdjab joq qoı Quranda
      Qudaıdiń sózin baǵamda
      Ondaǵy- osy kımeshek
      Muny kıgen apam da
      Jáne qarsy əıelder
      Kóbi buty jalań da
      Indet bolsa bul sumdyq
      Hıdjab kı der nadan da
      Sary orys qaptsa
      Qalmas qazaq tazań da
      Til men diliń jat bola
      Diniń de qashar əmanda

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    “Zulmat jyldar qasireti” atty dóńgelek ústel ótti

    Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda ...