• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Adyrnama » Patshanyń soldat alý jarlyǵy

    Patshanyń soldat alý jarlyǵy

    Almaty qalalyq Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi Begalın atyndaǵy kitaphanda «1916 jylǵy Qazaqstannyń Shyǵys óńirindegi kóterilis oshaqtary» taqyrybymen dóńgelek ústel ótkizdi.

    Ardager ustazdar, kitaphanashylar jáne jastar uıymy ókilderi qatysqan jıynda,  tarıh ǵylymynyń doktory, professor Bolatbek Násenov kóterilis týraly baıandama jasap, tushymdy zertteýlerimen bólisti. Ol 1916 jylǵy kóterilis jaıyn baıan etýdi, tarıhymyzǵa  sheginis jasaýdan bastady. Ǵalymnyń mańyzdy sózderinen birneshe mysaldar keltireıik.

    Qazaq halqynyń taǵdyrynda ne kezdespedi deısiz. Jońǵarlardan burynda myńdaǵan jyldary ártúrli sebeptermen qyrǵynǵa ushyramasa búginde eń az degende 100 mln.qazaq bolyp otyrýymyz da múmkin eken. Lev Gýmılev «III ǵasyrda Qytaı 16,0 mln.bolǵanda, bir Kereı rýy 900 myń bolǵan» dep jazypty. Eger ol deregi shyn bolsa qazaq sol kezde 15 mln. mańaıynda bolǵanǵa uqsaıdy. Al jońǵarlarmen 300 jylǵa taıaý soǵystyq. Qanshama mıllıon qazaq qyryldy emes pe? Patsha zamanynda (1822 jyldan) Qasym Abylaıuly sultan bastaǵan 60 myńdaı adam soltústik Qazaqstandy tastap, soltústiktegi 4 oblystan 400 myńdaı adam ońtústikke ketip qaldy. Qanshama ret asharshylyq boldy. Endi 1916 jylǵy Reseı ımperatorynyń «Qazaqtyń 19 ben 43 jastary arasyndaǵy jas qyrshyndardy tyldaǵy jumysqa dep áskerge shaqyrý jarlyǵy taǵy da bir zobalańǵa toly emes pe?

    Biz oǵan onsha tereń mán bermeı kelemiz. Bul asharshylyqtan da, kámpeskeleýden de, 1917 – 1945 jylǵy sumdyq «Halyq jaýy» dep atý-shabýdan da basqa da qorlaýlardan da asyp túsken genoıd dep bilemin. Búkil qazaq dalasy kóterildi. Birneshe mıllıondaǵan qazaqtar otanyn tastap kórshiles memleketterge qashty. Kókshetaý okrýgynyń aǵa-sultany Qońyr Quldjaǵa Reseı Imperatory Nıkolaı Aleksandrovıch atasy Nıkolaı 1-shiniń 1834 jylǵy bergen jarlyǵynyń kúshin joıdy.

    b-n-senov-kitabyin-syiylau-stinde

    «Omby tarıhy» týraly kitapta, odan keıin Almaty muraǵatynda mynadaı derek bar:

    1834 g. (361)

    (Meniń «Abylaı han» atty kitabymnyń 1-shi tomynda) «Vsledstvıe zaıavlenııa predstavlıaemogo v Peterbýrge Imperatorý Nıkolaıý 1 Akmolınskogo starshego sýltana Konýr Kýldja o tom, chto kırgızy opasaıýtsıa rekrýtstva, ım obıavlena svoboda ot voıskovoı povınnostı».

    Mine, osy sertti 82 jyldan keıin joqqa shyǵardy. Almaty respýblıkalyq muraǵatta 64 qor 1 tizim, 1303a isinde mynadaı derek jatyr:

    «Uly mártebeliniń ámirine sáıkes qazaqtardy tyl jumysyna paıdalaný týraly Soǵys mınıstrliginiń buıryǵy:

    Imperııanyń shet aımaqtaryndaǵy eldi jerlerdegi erkek adamdardy Reseı áskerindegi soldattarǵa kómek kórsetý maqsatymen qorǵanys obektilerin salý, jóndeý jumystaryn júrgizý úshin, ári Armııamen qarym-qatynas jasaýyna jol salý sııaqty jumystaryna paıdalaný maqsatymen alynsyn.

    1) Atalǵan jumystardy atqarý maqsatymen osy soǵys júrip jatqan kezde 19 ben 43 jastyń aralyǵyndaǵylar áskerge alynsyn.

    a) Imperatordyń jerindegi Syr-Darııa, Fergana, Samarkand, Akmola, Semeı, Jetysý, Oral, Torǵaı jáne Kaspıı syrtyndaǵy halyqtarǵa buıyramyn:

    − Atalǵan jumystardy oryndaýǵa buryn áskerden bosatylyp kelgen halyqtardy onyń ishinde dala aımaǵynyń qyrǵyzdary áskerge alynsyn;

    − Taıaý arada 1897 jáne 1885 jyldar arasynda týǵan qyrǵyzdar alynsyn;

    • Bul adamdar rekvızıondyq tártippen ásker qataryna emes, olar áskerge qajet isterdi oryndaý úshin aqyly jumystarǵa paıdalanylsyn, tamaqtary qazyna esebinen bolsyn.

    Maǵan tapsyrylǵan aımaqtyń halqyna jarııalaı otyryp men olardy da eshbir bógetsiz qoldaıtynyna, patsha men otanǵa qyzmet etetinine senemin. Olar buryn ózderiniń eńbekterimen otanǵa adal qyzmet etýlerimen patsha aǵzamǵa  berilgendikterin dáleldegen bolatyn.

    Ombydaǵy Kavaler-Generaly bylaı dedi: Qazirgi soldatqa alynatyn adamdardyń sany shamamen eseptegende (Dala aımaǵy boıynsha) 80 myń adamdaı bolady.

    Osy kezde Dala General-Gýbernatory Reseıdiń Ishki ister mınıstrligine 1916 j. 14 shildede (№21, Ombydan) áskerge alý naýqanynan myna tómendegilerdi bosatýdy surap telegramma salypty:

    a) bekitilgen moldalardy;

    b) muǵalimderdi;

    v) orta jáne joǵarǵy oqý oryndaryn bitirgenderdi;

    g) feldsherlerdi;

    d) ospo emdeýshilerdi;

    e) mekemelerdegi aýdarmashylardy;

    j) bolys basqarmasynyń hat jazýshylaryn;

    z) atty ásker bólimsheleriniń basqarýshylaryn;

    ı) saılanatyn qyzmetkerlerdi: bolystardy jáne olarǵa kandıdattardy aýyl starshyndaryn, halyq sottaryn.

    Soǵysqa daıyndaıtyn jylqylardy baǵatyn jylqyshylardy, malshylardy.

    Gýbernatordyń mindetin atqarýshy – Vıe-Gýbernator Knıazev.

    begalin-kitaphanasyinda

    Osy jáne ózge de derekter keltirilgen jıyn barysynda dástúrli ánshiler Jolaman Qujımanov pen Erkin Nurhanovtar «Alash marshy»,  «On altynshy jyl» sekildi ánderdi shyrqap, sol kezdegi qazaq halqynyń jaı-kúıin jetkizdi.

    Jasulan NAÝRYZÁLIEV

    Pikir jazý

    Pochta jarııalanbaıdy. Tańdaýly óristi toltyryńyz *

    *

    x

    Check Also

    Qazaq kúresinen Erbol Sypataevty eske alýǵa arnalǵan týrnır ótti

    Qazaqtyń sport jáne týrızm akademııasynda stýdentter arasynda qazaq kúresinen Erbol Sypataevty eske alýǵa arnalǵan týrnır ...