• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Adyrnama » «ADYRNA» birlestigi birinshi bolyp «Dombyra Kúnin» atap ótti

    «ADYRNA» birlestigi birinshi bolyp «Dombyra Kúnin» atap ótti

    Qazaq baıyrǵy zamannan qolynan máńgilik dosy – dombyrasyn tastamaı, asqar bıik asýlardan ótti. Nebir qyzyqshylyqtardy basynan qalaı birge ótkerse, túrli qıynshylyqtardy da birge jeńe bildi. Qazaq shattansa dombyra da shattandy. Qazaq muńaısa dombyra da muńaıdy. Qazaq barlyq syryn dombyraǵa ǵana aıtatyn. Dombyra da óz syryn qazaqtan jasyryp qalǵan jeri joq. Dombyra qazaqtyń ánin birge shyrqasty. Kúıin birge shertisti. Dombyra qazaqpen birge ǵashyq ta boldy, qazaqpen birge toıyn da toılasty…

    Dombyra sýyqta jan jylytyp, soǵysta qalqan da bola bildi. Bir sózben aıtqanda qazaq pen dombyra egiz ekenin ǵasyrlar dáleldedi.

    Qazaq halqy dombyranyń naǵyz dos ekenin jaqsy biledi. Sondyqtanda kóptegen halyq aspaptary arasynan janyna eń jaqyn etip dombyrany tańdady. Sondyqtan da jıyrma birinshi ǵasyrda qazaqtar dombyraǵa rızashylyǵyn bildirip «Dombyra Kúni» dep atap ótýdi uıǵardy. Elbasy Nursultan Nazarbaev shilde aıynyń alǵashqy kúnin «Dombyra Kúni» degen sheshim qabyldady. Halyq bul jańalyqty qýana qarsy aldy.

    «Adyrna» ulttyq birlestigi elimizde birinshi bolyp «Dombyra Kúnin» 30 maýsym kúni Alma-arasan shatqalynda atap ótti. Bul is-shara «Naǵyz qazaq dombyra» dep ataldy. Jurtshylyq osy meıramǵa ǵalamtor arqyly shaqyryldy. Tuńǵysh prezıdent saıabaǵynyń aldynda jınalǵan kópshilik – ata-analar. balalar, jastar, sheteldik qonaqtar jáne «Adyrna» ulttyq etnografııalyq birlestiktiń basshysy Arman Áýbákir bastaǵan qyzmetkerler aldyn-ala jaldanǵan avtobýsqa otyryp Alataýdy betke alyp jolǵa shyqty.

    Iá, Dombyra meıramyna qatysýǵa kelgender arasynda dombyralaryn alyp kelgen jastar da, úlkender de barshylyq edi. «Adyrna» birlestigi Dombyra meıramyn tabıǵat aıasynda ótkizýdi maqsat etýiniń negizgi sebebi, qazaq pen dombyra ǵasyrlar boıy keń dala tósinde birge ómir súrip keledi emes pe?

     

    Mine avtobýs mejeli jerge de jetti. Adamdar da, tabıǵat ta birin-biri saǵynysyp qalypty. Bári de jadyrańqy. Qaı meıram bolsa da dastarqan jaıatyn qazaqtyń salty bul joly da buzylmady. Birden qazan kóterilip, aspazdar tamaq pisirýge kiristi. Tabıǵatty biraz tamashalaǵan soń, kópshilik bir tóbeniń basyna jınaldy. Osy jerde túrli qyzyq kútip turǵanyn bári de sezgendeı edi. Sebebi dál osy sátte tabıǵat ta Dombyra meıramyna qýana qosylyp edi. Jadyraǵan kún, taýlardyń baýraıyndaǵy kók maısa shóp, kóleńkeli aǵashtar, ózenniń kúmis kúlkili aǵyny – bári-bári «Dombyra Kúni» qutty bolsyn!» dep quttyqtap turǵandaı edi.

    Sonymen meıram da bastalyp ketti. Dombyrashylar birinen soń biri kúı tartyp, án shyrqady. Sodan soń toıbasshy túrli oıyndarǵa kezek berdi. «Bala – bolashaq» deıdi qazaq. Aldymen ortaǵa  jas búldirshinder shaqyryldy. Balalar eki top bolyp biletin maqal-mátelderin kezekpen aıtyp jatty. Bir top múdirse ekinshisi óz bilgenderin ortaǵa saldy. Balalarynyń jarysyna qyzyqqan ata-analar, keıde shydamaı oıynǵa ózderi de aralasyp otyrdy. Kórermen kúlkige kómildi dep osyndaıda aıtar bolar. Endi bir mezette maqal-mátel bilý jarysy jumbaq jasyrý oıynyna aýysty. Bul saıysta óte qyzý ótti. Búldirshinderdiń osynshama bilgirligine úlkender tań qalyp tańdaı qaǵysty. Toıbasshy óz kezeginde barlyq jarysty bilikti basqara bildi. Maqtar jerde jaqsy sózder aıtyp qoldap, súrinip jatqandardy demep otyrdy.

    Suraq-jaýap jarysynan da eshkim shet qalmady. Túrli suraqtar nysana retinde usynylyp, naqty ushqyr jaýap-jebeler sol nysanalarǵa dóp tıip jatty. «Reıhstagqa tý tikkende Rahymjan atanyń jasy qanshada edi?», «Ushaqqa esimi berilgen qazaqtyń batyr qyzynyń aty kim?», «Meniń atym Qoja» kitabyn kim jazdy?», «Sol attas fılmde Qojanyń daýysyn, «Qyz Jibek» fılmindegi Jibektiń daýysyn salyp sóılegen artıstiń aty kim?», «Qyz ben jigit kúıtartys saıysynda dombyrany aıaǵynyń bashpaıymen tartyp jeńiske jetken kúıshiniń esimin kim biledi?», taǵysyn taǵylar. Bul jarystardyń bári de kórermenderdi talaı ret kúlkige qarq etip jatty.

    Kóńil aspanǵa kóterilgen qustar sııaqty Alataýdyń bıigine samǵaǵandaı kóterińki boldy. Kózderi qýanyshqa bólenip, betteri bal-bul janǵan balalarǵa «Adyrna» birlestigi kóp etip syılyq daıyndap qoıǵan bolatyn. Buldirshinderdiń biri de syılyqsyz qalǵan joq.

    Qazaqtyń qaı meıramy oıynsyz ótken?! Toıbasshy endi «Arqan tartý» oıyny bastalatynyn jarııalady. Qyzyq endi ǵana bastalǵandaı. Balalar arqandy eki jaqqa shirene tarta jóneldi. «Balasy báıgege shapsa, anasy úıde otyryp taqymyn qysady» degenniń naǵyz ózi dál osy jerde baıqaldy. Qyzy-qyza kelip, balalar arqan tartysyp bolǵan soń, ata-analar men balalary qosylyp eki jaq taǵy da arqan tartysty. «Adyrna» ulttyq birlestigi meıramǵa jaqsylap daıyndalǵan eken, jeńgenderge de jeńilgenderge de syılyqtar molynan taratyldy.

    Bul oıyndardyń bári de kók maısa shóp ústinde ótip jatty. Týǵan jer tósiniń táttiligi dál osy jerde sezildi. Oıyndar arasynda án shyrqalyp, kúı tartylyp jatty. Osy kezde toıbasshy jaıaý jarys bolatynyn jarııalady. Qyz balalar bir bólek, ul balalar bólek jarysatyn boldy. Naǵyz jarys endi bastaldy dese de bolǵandaı. Túrli-tústi kıim kıgen balalar men qyzdar dalany gúl sııaqty qulpyrtyp jibergendeı. Jarysýshylar qatar-qatar turyp dombyra kúıi bastalyp kep bergende máreni betke alyp júgire jóneldi. Osylaısha birneshe ret qaıtalandy. Júırikter eshqandaı qıynshylyqtan taıynbaıtynyn kórsetti. Taǵy da jeńimpazdar anyqtalyp, taǵy da kól-kósir syılyqtar taratylyp jatty.

    Dál osy kezde dastarhan basyna shaqyrylǵan habar da jetti. Dámdi as kelgen dastarhan  basynda, birazdan soń kúıshiler men ánshilerdiń jarysy ótetini habarlandy. «Adyrna» birlestigi Dombyra kúnin naǵyz halyqtyq etip atap ótýge bel baılaǵan eken. Jarys jeńimpazyn kórermender anyqtaıtyny da aıtyldy. Solaı boldy da.

    Tamaq iship kóńilderi jaılanǵan kórermender kóńili alaburtyp Dombyra kúnin alǵash atap ótip jatqan osy qýanyshty sátte taǵy da tóbege jaılanyp otyrdy. Dombyra jarysty ótkizý týraly, ádil qazylar kórermender ekeni taǵy da basa aıtyldy. Sonymen dala atty sahnaǵa biriniń sońynan biri dáýlesker dombyrashylar kezegimen shyǵa bastady. Kúı de oınaldy, án de shyrqaldy. Jurtshylyqtyń qýanyshynda shek joq! Árıne, týǵan jerdiń tabıǵaty aıasynda dombyranyń daýysyn tyńdaǵannan artyq qandaı baqyt bolýy múmkin?!

    Mine kórermen júreginde dombyra saıys ta kóptegen shaqyrym báıgede ozyp kelgen arǵymaqtaı sezim týdyrǵany anyq. Toıbasshy jeńimpazdy anyqtaý erejesi týraly aıtty. Ár dombyrashynyń aty atalǵanda kórermender qol shapalaqtaýy tıis. Qaı saıysker kúıshiniń aty atalǵanda shapalaq qattyraq urylsa jeńis sonyki bolmaq. Sol dombyrashy qas sheber Almas Serikuly Mustafanyń óz qolymen jasaǵan dombyrasyn  ıelenbek.

    Mine toıbasshy dombyrashylardyń atyn ataı bastady. Ár esim atalǵan saıyn taý jańǵyryqqandaı boldy. Qolshaplaqtaýlar birnshe ret qaıtalandy. Osylaısha «Naǵyz qazaq dombyranyń» jeńimpazy halyqtyq daýyspen, demokratııalyq túrde anyqtaldy. «Adyrna» ulttyq birlestiginiń basshysy Arman Áýbákir qazaqtyń kıeli dombyrasyn jeńimpaz Erkin Nurhanǵa usyndy. Qýanyshty daýystar men dý qol shapalaqtyń dybysy taý shatqalyn taǵy da jańǵyryqtyrdy.

    Qazaqstanda alǵashqy ret «Dombyra Kúni» osylaı atalyp ótti.

     

    Berdaly OSPAN,

    «ADYRNA» ulttyq portaly.

    Fotosýretterdi túsirgen: Jandos Naýryz.

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Jastardy áleýmettendirý jobasyna Oraldyń mektepteri de qatysady

    Oral qalasyndaǵy nómiri 38 mektep-lıeıinde “Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵynyń” Qazaqstan jastaryn áleýmettendirý jáne damytý jobasy ...