• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Adyrnama » Keshe men búgindi jalǵastyrǵan tarıh

    Keshe men búgindi jalǵastyrǵan tarıh

     

     

    Jaqyn kúnderde Almaty qalasynyń Sán jáne dızaın kolledjinde atalǵan oqý ornymen «Adyrna» ulttyq etnografııalyq birlestiginiń birigip uıymdastyrǵan, saıası qýǵyn-súrgin kúnine arnalǵan «Alash arystary» atty ádebıet pen rýhanııatty, tarıh pen mádenıetti ushtastyrǵan tanymdyq eske alý keshi ótti. Oqý ornynyń zalynda jınalǵan stýdenter men oqytýshylar jáne kesh qonaqtary sol bir zulmat jyldarynyń qurbandaryn bir mınýt únsizdikpen eske aldy.

    Bundaı sáttterde armanda ketken qandastardy oılaǵanda nebir sezimder bir birimen tolqyndaı jarysyp bıikke kóteriledi. Osyndaı tolqýly tynyshtyq ornaǵan sátte sahnaǵa shyqqan jigittiń daýysy jaı shyqqanmen búkil álemge aıtylǵandaı estildi:

    «Qazaqstannyń 1920-1940 jyldardaǵy qoǵamdyq-saıası jaǵdaıy. M.Goloщekın 1925 jyldyń qyrkúıegindegi respýblıkaǵa ólkelik partııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp kelgennen keıin aq, isti qazaqtyń ıntellegenııasymen kúresýden bastady. 1926 jáne 1959 jyldar aralyǵyndaǵy Qazaqstandaǵy Qazaq zııalylaryna qarsy baǵyttalǵan is-áreketter men repressııalaý naýqany nemese «halyq jaýy» retinde saıası repressııalyq jazalaý; atý, asý, jer aýdarý, kinásizderdi jazyqsyz tutqyndap túrmege jabý is-sharalary keń kólemde 1929-1932 jyldary jáne resmı túrde 1926 jyldyń ózinde-aq bastalǵan edi».

    Bir sát únsizdikten soń jas qyzdyń daýysy qaza blǵandardy joqtaǵandaı sezimdi qaısar daýysymen alǵashqy júrgizýshiniń sózin jalǵastyrǵandaı: 

    «Osy aralyqta Qazaq ıntellegenııasynyń qatary Máskeý qalasynda ornalasqan basshylyqtyń saıasaty men ıdeologııasyna saı qatań baqylaýda bolǵany óz aldyna, úzdiksiz repressııaǵa ushyratylyp otyrdy. Keńestendirý jyldarynyń zertteý aralyǵynda qazaq zııalylary saıası repressııalyq jazalaýdyń úsh tolqynyn bastan keshken eken. 1). 1929-1932 jyldary Alash ıntellegenııalary túrmege qamaldy, sottaldy. 2). 1937-1938 jyldary «halyq jaýlaryn» joıý naýqany ótti. 3). 1946-1953 jyldary «býrjýazııalyq ultshyldar» kosmopolıtter jazalandy degen qaıǵy qasiretterge dýshar boldy. Tek 1937-1938 jyldary 135 myń qazaq ıntellegenııasy saıası repressııa zobalańynyń qurbany bolyp atyldy. Qazaqstanda saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni 1997 jyldan beri 31 mamyrda atap ótiledi. 1993 jyly 14 sáýirde Qazaqstanda saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly zań qabyldady».

    Jınalǵandardyń kóz aldyna jazyqsyz atylyp jatqan qazaq azamattary, jarynan aırylyp balalaryn qushaqtap kóziniń jasyn kól etip kóshede qalǵan analar, bárin qyryp-joıyńdar dep atqyshtarǵa buıryq berip turǵa bılik ıeleri elestedi…

    Joq, bundaı qasiret eshqashan umytylmaq emes. Birinshi bolyp sózdi kolledj dırektory Iakovleva Nadejda Nıkollaevna men qonaqtardy bastap kelgen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń dırektory Arman Áýbákir aıtty. Eki sheshen de zalda otyrǵan jastardyń júregine jeterdeı sózder taýyp aıtty.

    О́z kezeginde 1kýrs, 17-5 tobynyń stýdenti, Aıdosqyzy Sábına óz janynan shyqqan, babalar rýhyna degen júrek jardy sezimin «Qurbandar» atty óleńimen jetkizdi:

    Aınalysqan aǵartýshylyq salamen,

    «Halyq jaýy» degen jalǵan jalamen,

    Zııalynyń túgel bári atylyp,

    Áıelderi qalyp jatty balamen.

    Birin uryp, birin janshyp atqanyn.

    Durys kórmeı eli úshin shapqanyn.

    Shyndyq aıtsa ún shyǵarmaı óltirdi,

    Qazaǵyma aıtamyn ǵoı batqanyn.

    Kópshiligi ólgennen soń aqtaldy.

    Táýelsizdik alǵannan soń jaqtaldy.

    Uzaq jylǵa sozylǵan bul qaskóılik

    Máńgilikke júregimde saqtaldy.

    Qazaq degen qandaı sherli halyq edi,

    Zaman talaı aıaqtardan shalyp edi.

    37 qandy jyl bop tarıhta,

    Kóńilderde qyzyl syzat qalyp edi.

    Jas aqynnyń sezimi tyńdarmandarǵa da jetti. Kópshiliktiń kózderinde qanshama jyl ótse de qurbandarǵa degen aıaýshylyq sezimi uıalaǵany anyq kórinip turdy. Ásirese búgingi tehnıkalyq quraldardy úzdik deńgeıde meńgergen  stýdentterdiń  mınýttyq «Alash arystary: sońǵy sóz, sońǵy sýret» atty zamanaýı beıne kórinisindegi sýretterdiń áseri tipten de bólek boldy.

    Mine sóz kópshilik kútken qonaqqa, ataqty abaıtanýshy Qaıym Muhambethanovtyń qyzy Dına Qaıymqyzyna berildi. Jurt siltideı tynyp qonaqtyń ár sózin  ózgeshe yqylaspen tyńdady. Qazaqstannyń gımniniń sózin jazǵan Qaıym aǵanyń túrmedegi kóren qıynshylyqtary eshkimdi de beı-jaı qaldyrǵan joq. 

    Bul keshte kóptegen óleńder oqyldy. «Sánger-qurastyrýshy» mamandyǵynyń 1kýrs, 17-15 tobynyń stýdenti, Atamqul Dınara, Ahmet Baıtursynovtyń túrmede otyryp Faızolla dosyna jazǵan «Sońǵy hat» óleńin, «Sánger–sýretshi» mamandyǵynyń 1kýrs, 17-17 tobynyń stýdenti: Qaıdar Nazerke, Maǵjan Jumabaevtyń túrmede otyryp jazǵan «Saǵyndym» óleńin, «Sánger-qurastyrýshy» mamandyǵynyń 1kýrs, 17-15 tobynyń stýdenti Kaırova Dıana, Mirjaqyp Dýlatovtyń «Muń» óleńin, «Sánger-qurastyrýshy» mamandyǵynyń 1kýrs, 17-15 tobynyń stýdenti Mýratova Malıka, Sáken Seıfýllın men áıeli Gúlbahramnyń túrmedegi sońǵy kezdesýine baılanysty «Gúlbahram monologyn» oqydy.

    Azynasa aq tútek boran syrtta,

    Kók súńgi muz qatyryp, qas pen murtqa.

    Ishimde de ýildep ysqyryp tur,

    Qalshyldatqan qarly yzǵar ala bult pa.

    Tyzyldatqan bet qarý jaıyna qap,

    Tán tońýy syrttaǵy aıyǵar-aq

    Jan tońýyn qaıtersiń ishki ózekte

    Júrgizip pe oıǵa ońaı, aıy sanaq

    Tizbekteldi kóz aldan qyzyl qyrǵyn

    Atqan, asqan, sabaǵan, qýǵyn-súrgin

    Taýdy, tasty panalap, saı saǵalap

    Ash qyljıǵan ólikter qumaı quzǵyn

    Elestedi qym-qýyt qamalǵandar

    Tis, jaq qırap, bet isip qabarǵandar

    Etken eńbek, tókken ter jelge ushyp

    Pále, jala, qııanat jamalǵandar

    Elestedi Sibirge aıdalǵandar

    О́kinishpen barmaǵy shaınalǵandar

    Sengen kósem sendirip, kesh te bolsa

    Yza-kegi boıynda qaıralǵandar!

    Taýsylar ma shubyrǵan nópir tizbek

    О́te berdi kóz aldan myńdap, júzdep.

    Qasat qarǵa maltyǵyp solarǵa erdim.

    Arasynan Atamdy, Kókemdi izdep,

    Arasynan Atamdy, Kókemdi izdep.

    Jıyn bitip jurtshylyq tarap bara jatsa da sol bir jyldardaǵy qazaq halqyn qyrǵynǵa ushyratqan qaıǵyly kezeńniń esten shyqpaı, endigi ýaqytta qaıtalanbasyna degen senim mol ekeni jastardyń júzderinen kórinip turdy.

    Berdaly OSPAN,

    “ADYRNA” ulttyq portaly

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Jastardy áleýmettendirý jobasyna Oraldyń mektepteri de qatysady

    Oral qalasyndaǵy nómiri 38 mektep-lıeıinde “Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵynyń” Qazaqstan jastaryn áleýmettendirý jáne damytý jobasy ...