Qaraǵandy oblysy: barýǵa turarlyq eń kórnekti tarıhı jerleriniń úzdik toptamasy

15635
Adyrna.kz Telegram

Saryarqanyń tarıhı-geografııalyq aımaǵynyń úlken bóligin Qaraǵandy oblysy alyp jatyr. Bul jerlerde baryp kórýge bolatyn tamasha, ári qyzyqty tarıhı oryndar óte kóp. Endeshe, Qaraǵandydaǵy jáne onyń aınalasyndaǵy eń qyzyqty jerlerdi birge aralaıyq!

1. ULT UIaSY – ULYTAÝ

Ulttyń tarıhy, salt-dástúri men ádet-ǵurpy Ulytaýdan bastaý alady. Qazaq úshin Ulytaýdyń orny erekshe. Oblys ortalyǵynan 700 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan búkil Qazaq eli qadir tutatyn qasterli ólke, ultymyzdyń altyn besigi, taǵylymdy tarıhymyzdyń kýási sanalatyn -Ulytaý aýdanyndaǵy «Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı qoryq-mýzeıin tamashalap, rýhanı azyq alýǵa shaqyramyz.

 

AQMEShIT ÁÝLIE (ÁÝLIETAÝ) ShYŃY

Bul jerdegi rýhanı álemniń kindigi, Ulytaýdyń júregi bolyp tabylatyn aıryqsha mańyzdy eskertkishterdiń biri –Ulytaý taýynyń bıik shoqysynda ornalasqan - Aqmeshit áýlıe (Áýlıetaý) shyńy. Ańyz boıynsha Áýlıetaý shyńy – aspanǵa jaqyn, aspan men jerdiń bir-birimen túıisetin orny. Áýlıetaýǵa jıi shyǵatyndar ǵajaıyp energııa keıbir adamdardy taýǵa jibergisi kelmeıdi degendi jıi aıtady. Danyshpan bilimpazdardyń kóńiline shyńǵa jaqyndaǵan sátte jandúnıeńiz ózgeshe kúıge bólenip, tylsym qudirettiń sheksizdigin sezinesiz degen senim uıalaǵan. Sol sebepti, Ulytaýǵa táý etýshiler qatary eshqashan tolastaǵan emes jáne tolastamaıdy da...

 

ULYTAÝ – ULY HANDAR ORDASY

Ulytaý topyraǵy – alyp tulǵalardyń rýhy toǵysqan jeri. Qalyń qaýym dál osy kıeli ólkede el bılegen handardy aq kıizge kóterip, taqqa otyrǵyzǵan. Qazaq jeriniń kindigi bolǵan Ulytaý óńirinen Ámir Temirdiń Toqtamys hanǵa qarsy uly júrisi bastaý alǵan. Qoryq-mýzeıiniń aýmaǵynda Alasha han, Joshy han, Terekti áýlıe, Han ordasy, Basqamyr tárizdi tarıhtyn syryn birqatar ashatyn nysandar bar.

 

ALAShA HAN KESENESI

Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdanyndaǵy Qarakeńgir ózeniniń ańǵarynda, oń jaǵalaýdan 2 shaqyrym qashyqtyqta, Malshybaı aýylyna jaqyn jerde ornalasqan. Eskertkish XI-XII ǵǵ. Alasha hannyń qurmetine salynǵan.

 

JOShY HAN KESENESI

Qaraǵandy oblysy Jezqazǵan qalasynan soltústik-shyǵysqa qaraı 50 shaqyrym jerde, Keńgir ózeniniń jaǵasynda ornalasqan kóne arhıtektýralyq eskertkish. Kesene Shyńǵys hannyń uly, Altyn Ordanyń negizin qalaýshy Joshy hanǵa arnap salynǵan.

 

BOLǴAN ANA KESENESI

Ortalyq Qazaqstandaǵy Altyn Orda kezeńiniń (HIV-HV) eń kórnekti eskertkishteriniń biri, sáýlet óneriniń úzdik týyndysy. Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdanyndaǵy Qarakeńgir men Sarysý ózenderiniń quıylysqan jerinen 3 shaqyrym joǵary ornalasqan.

 

AIaQQAMYR KESENESI

Aıaqqamyr kesenesi – IH-HII ǵasyrdyń sońyndaǵy Ortalyq Qazaqstannyń kórnekti eskertkishteriniń biri. Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdany Jezdi kentinen soltústik-batysqa qaraı 9 shaqyrym jerde ornalasqan.

 

MAQAT SAǴANASY

Saǵana Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdanynyń Sheńber aýylynan soltústik-batysqa qaraı 10 shaqyrym qashyqtyqta, Qaratorǵaı ózeniniń jaǵasynda ornalasqan.

 

DOMBAÝYL KESENESI

Kesene - Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdany Jezqazǵan qalasynan soltústik-batysqa qaraı 58 shaqyrym qashyqtyqta, Qarakeńgir ózeniniń oń jaǵasynda ornalasqan. Hronologııalyq merzimi:VIII-IH ǵasyrlardy  quraıdy.

 

2. ATYŃNAN AINALAIYN – QARQARALY!

Saryarqanyń injý-marjany – Qarqaraly - tabıǵaty ásem qasıetti jer, onyń sulýlyǵyn jergilikti turǵyndar «Qazaqstannyń Shveıarııasy» dep ataıdy. Onyń tumsa tabıǵaty men saf aýasy adamnyń tánin emdep, janyn jazady. Osy ǵajaıypty keleshek urpaqqa mıras qylyp qaldyrý maqsatynda 23 jyl buryn Qarqaraly ulttyq tabıǵat parki quryldy.

 

ShAITANKÓL KÓLI

Shaıtankól bıiktigi shamamen 1200 m bolatyn Buǵyly taýynyń eń bıik ańǵarynda, taý shyńynda ornalasqan. Bul kóldiń Shaıtankól atalýy tegin emes. Sebebi, tostaǵannyń orta tusy qap-qara bolyp, ıirimdenip jatady. Kólge túsip shomylýǵa adam ózinen-ózi júreksinedi. Taǵy bir qyzyǵy - kóldiń qarsy jaq jaǵalaýlarynyń arasynyń alys emestigine qaramastan, keıde kelesi jaǵadaǵy adamdar kórinbeıdi. «Shaıtan alyp ketti me, qaıda ketti?» - degennen Shaıtankól atanyp ketken eken deıdi.

 

TASBULAQ ShATQALYNDAǴY TABIǴAT MURAJAIY

Atalmysh Tabıǵat murajaıy - Qarqaraly ulttyq tabıǵı parkinde Tasbulaq shatqalynda ornalasqan. Eki qabatty aǵash úı Qarqaraly óńiriniń florasy men faýnasynyń kórme zaldarynan turady.

 

QUNANBAI QAJY MEShITI

Qaraǵandy oblysy Qarqaraly qalasynda ornalasqan Qunanbaı qajy meshiti aǵashtan qıyp salynǵan dinı ǵımarat bolyp tabylady. Meshit qurylysy 1850 jyly bastalyp, 1851 jyly salynyp bitken. Keıinirek meshit janynan medrese, shákirtter úshin jataq, moldalar úıi boı kóterdi.

TÁTTIMBET QAZANǴAPULY KESENESI

Táttimbet Qazanǵapulynyń kesenesi Qaraǵandy oblysy Qarqaraly ólkesindegi Túndik ózeniniń boıynda, Babaly men Arqalyq taýlarynyń ortasyndaǵy alqapta ornalasqan. Kesene ishindegi úsh besiksheniń birinde Táttimbettiń ákesi – Qazanǵap, ekinshisinde anasy - Qalaıy, úshinshisinde - Táttimbettiń ózi jatyr.

 

QYZYL-KENISh SARAIY

Qarqaraly aýdanynyń Kent aýylynan ońtústikke qaraı úsh shaqyrymdyq Kent taýynyń shyǵys bóligindegi Qyzylsý ózeniniń jaǵalaýynda ornalasqan. Qaraǵandydan ońtústik-shyǵysqa qaraı 260 shaqyrym jerde oryn tepken.

Osylaısha, Qarqaraly óńiri tabıǵat pen tarıhty súıetinder men demalýshylar, qonaqtar jáne týrıster úshin erekshe qyzyǵýshylyq tanytatyn óziniń kórkemdigimen erekshelenedi. Taýly ózender, dala jáne taý kólderi, baı florasy men faýnalary - osynyń bári Qarqaralyny keremet tartymdy etip kórsetedi.

 

3. ARQANYŃ ASQAR TAÝY - QYZYLARAI

Aqtoǵaı aýdanynyń aýmaǵynda Qyzylaraı taýly-orman oazısi bar. Bul jerler saıahatshylar úshin óte qyzyqty ári qolaıly. Qyzylaraı tarıhı muralarǵa óte baı. Bul jerden Beǵazynyń monýmenttik mazary men qola ǵasyryna jatatyn jartastaǵy sýretterdi, túrki dáýiriniń tas músinderin jáne qazaq-jońǵar soǵysy kezeńindegi mazarlardy kóptep kezdestiresiz.

 

AQSORAŃ TAÝY

Saryarqanyń eń bıik núktesi - Aqsoran taýy - Qaraǵandy oblysy, Aqtoǵaı aýdanynyń jerinde, Shylym aýylynan shyǵysqa qaraı 12 km-ge sozylyp jatyr. Bıiktigi - 1565 metrdi quraıdy. Ashylatyn dala kórinisi, aınaldyrǵan taýly kógal, tynysty taryltady. Bul jer Qazaqstandaǵy arqarlar mekendeıtin jalǵyz aımaq bolyp esepteledi.

 

BEǴAZY QORYMY

Beǵazy qorymy - Qaraǵandy oblysy, Aqtoǵaı aýdanynyń ońtústik- shyǵysyńa qaraı 40 km jerde, Qaratal (Beǵazy) ózeniniń oń jaǵalaýyndaǵy Saryarqanyń qasıetti arheologııalyq qazynasy bolyp tabylady. Qorym keshenine túrli ýaqyt pen sıpattaǵy kóptegen jerleý oryndary kiredi.

 

4. AǴYBAI QOŃYRBAIULY KESENESI

Aǵybaı Qońyrbaıuly kesenesi – HIH ǵasyrdyń 80-shi jyldarynan saqtalǵan sáýlet óneri eskertkishi. Kesene Betpaqdalanyń soltústik-shyǵysyndaǵy Taıatqan-Shunaq taýynyń mańaıynda, Bosaǵa ózeniniń ańǵarynda ornalasqan.

 

5. BAIǴOZY BATYR KESENESI

Baıǵozy batyr kesenesi (HIH) – Qaraǵandy oblysy, Shet aýdany, Jaman Sarysý ózeniniń boıynda Aǵadyr kentinen soltústik-batysqa qaraı 50 shaqyrym, Jylandy bólimshesi mańynda ornalasqan tarıhı eskertkish. Baıǵozy batyr jatqan jerdi halyq «Batyr basy» - dep ataıdy.

6. ShANYShQYLY BERDIQOJA KESENESI

Abylaı zamanyndaǵy jońǵarlarǵa qarsy shaıqasta qol bastaǵan batyrlardyń biri - Shanyshqyly Berdiqojanyń kesenesi Qaraǵandy oblysy, Qarqaraly aýdany, Temirshi aýylynda ornalasqan.

 

7. BUQAR JYRAÝ KESENESI

Buqar jyraý kesenesi -  Qaraǵandy oblysy, Buqar jyraý aýdany, Shalqar aýylynan soltústikke qaraı 25 km jerde, Dalba taýynyń eteginde ornalasqan.

 

8. ShORTANBAI QANAIULY KESENESI

Shortanbaı Qanaıulynyń kesenesi Shet aýdany, Aqsý Aıýly aýylynan ońtústik-batys baǵytta 6 shaqyrym jerde ornalasqan.

 

9. QARAǴANDY LAGERI (KARLAG)

Murajaı Qaraǵandy oblysyna qarasty, Dolınka kenti, Shkolnaıa kóshecindegi 39 úıde ornalasqan. Oǵan jetý úshin Qaraǵandydan 45 km, al Shahtınsk qalasynan 10 km jol júresiz. 1933-35 jyldar aralyǵynda kóptegen tutqyndardyń kúshimen salynǵan tarıhı mańyzy joǵary Karlag ǵımaraty búginde kópshilik keletin tarıhı orynǵa aınalyp otyr.

 

Zarına ÁShIRBEK,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar