Bizdiń ult retinde jutylyp ketýimizge qazaqtyń ózi úles qosýda!

12354

«El bolam deseń – besigińdi túze!». Muhtar Áýezovtyń ulttyń qamyn jep, keleshegine alańdap aıtqan osy bir aýyz sózi jyldar ótken saıyn ózektele túskendeı. Ásirese, onyń mańyzdylyǵy «jahandaný dáýiri» dep aıdarlanǵan qazirgi kezeńde anyq ańǵarylýda.

Dál osy jahandaný dáýirinde tapqanymyz kóp, alaıda joǵaltqanymyz da az emes. «Ózgeniń qańsyǵyn tańsyq kórip», elp etkish, eliktegish jurtqa aınaldyq. Damýdyń dańǵyl jolyna túsemiz dep júrip, atadan balaǵa mıras bolyp kele jatqan salt-dástúrlerimizdi túrlendirip, ulttyq qundylyqtarymyzdy umyt qaldyrdyq. Bolmysymyzdan ajyrap bara jatqandaımyz...

Qazaq qazaq bolǵaly ádet-ǵurpy men ata dástúrinen qol úzgen emes. Bizdi ózgelerden aıshyqtap turatyn da osy qyrymyz. Biraq, sońǵy kezderi onyń ózin «eskilik», «kertartpalyq» sanaıtyndardyń qarasy kóbeıip keledi. Ejelgi naǵyz qazaqy tálim-tárbıe kórip, ata-dástúrdi qatań ustanyp, úsh aıǵa deıin qursaǵyn syrt kózden jasyrǵan úlgili kelinderimiz, qazir ishi biliner-bilinbesten «gender patı» toıyn dúrildetip ótkizýde.

Bul dástúr bizge qaıdan kelgen? Maǵynasy ne? Mańyzdylyǵy qandaı? Jalpy álemde «Gender Reveal Party» dep atalatyn sý jańa dástúr úlgisi jyl saıyn tanymaldylyqqa ıe bolýda, atalmysh merekeni eń alǵash ret 2008 jyly Eýropada atap ótipti, sodan beri qalyń kópshilik arasynda suranysqa ıe.

Bul merekede – bolashaq ata-ana óziniń jaqyn adamdarynyń arasynda áli týmaǵan balasynyń jynysyn anyqtaıdy, osyǵan oraı arnaıy kesh ótkizedi. Soǵan aldyn-ala uqypty daıyndalyp, ár túrli ádisterdiń kómegimen: kúlgin, kók tústi bıskvıti bar torttardy kesip, arnaıy sharlar ázirlep, kesh sońynda sábıdiń jynysyn biledi. Gelıı toltyrylǵan sáıkes tústi sharlar jaqyn arada qyz nemese ul týylatyny týraly habarlaıdy. Mine, bar bolǵany osy!

Biraq, bul mereke – jastardyń arasynda óte mańyzdy ári qajetti dúnıege aınalýda. Jastardyń uǵymynda bul mańyzdy qýanyshty atap ótýdiń esh ábestigi joq shyǵar, árıne qýanyshtyń da kóp bolǵany jaqsy... Degenmen de, shetelden kelgen dál osy gender-patıdiń ata-babalarymyzdan qalǵan tálim-tárbıege, ulttyq ustanymymyzǵa múldem kereǵar ekendigin nege túsingimiz kelmeıdi?

Memleketimizdiń myqtylyǵy tek irgeli ekonomıka, syndarly saıasatta ǵana emes qoı... Jer betindegi eshbir el ulttyq qundylyqtaryn ulyqtamaı jetistikke jetken emes. Tili bútin, dini berik, dili myǵym, salt-dástúri dáriptelgen jurt qana kóshten qalmaıdy. Ana tili, ata dástúr ózinen ózi jalǵaspaıdy nemese bireý syrttan kelip sen úshin kósegeńdi kógertip saqtap ta bermeıdi...

Buryndary urpaq tárbıesin, perzent qamyn ómir tájirıbesi arqyly bultartpaı boljaǵan, kópti kórgen altyn qursaqty analarymyz, ájelerimiz kelininiń júkti bolǵanyn sezse de, ony jalpaq jurtqa jarııa etip, súıinshilemegen.

Kúnderdiń kúninde kelinniń asqa tábeti bolmaı, qaltarysqa baryp loqsyp júrgenin kórgen aýyldaǵy jańashyr abysyn-ajyndary, «Balam – balym, balamnyń balasy – janym» - dep, erini tushynyp nemere súıýdi ańsap júrgen enesine kelip: «Kelinińizdiń qursaǵy aqqa jarypty», «Kelinińiz aq alǵysty bolypty»,- dep kelinniń aıaǵy aýyrlaǵanyn ádemelip, astarlap jetkizgen.

Júrekjardy qýanyshty habardy estigen jaqsy ene ebin taýyp, sátin keltirip, onyń anyq-qanyǵyna tolyq senimdi bolǵan kúni aq oramaldy sol áýlettiń qara shańyraq dep atalatyn úlken úıiniń oń bosaǵasyna baılaǵan. Bul ómirge jańa bir adam ákelýshi anany ata-baba rýhy qoldap-qorǵap júrsin degen izgi nıetpen, adal tilekpen týǵan yrym. Ári kelinniń «aq alǵysty» bolǵanyn kópshilikke osylaı jetkizip, jaqsylyqqa joryǵan.

Osylaısha, bolashaq salıqaly, sanaly urpaq qamyn oılaǵan kórgendi ene arnaıy dastarqan jaıyp, aýyl-aımaqtaǵy barlyq abysyn-ajyndaryn, kelin-kepshikterdi shaqyryp «qursaq shashý» - dep atalatyn dástúrli toıdy erekshe atap ótken. Er azamattardyń qatysýynsyz shaqyrylǵan syıly qonaqtar qur qol kelmeı, bolashaq ananyń ne nársege jerik ekendigin tabýǵa birge járdemdesip, úılerinen túrli dámdi taǵamdar men táttilerdi daıyndap ákelgen. Mine, qursaq shashý dep atalatyn dástúrdiń negizgi máni de, maqsaty da osynda...

Óıtkeni, boıyna alǵash bala bitken tájirıbesiz jas kelinshik buryn-sońdy ózinde bolmaǵan túrli sezim-túısikterdi basynan keshiredi. Kóńiliniń ne nársege soǵyp turǵanyn, tábetiniń qandaı taǵamǵa aýatynyn dóp basyp aıta almaı, ne ekenin anyq túsinbeı alasuryp qınalǵan... Osy bir asa jaýapty, mańyzdy kezeńde bolashaq anaǵa demeý bildirip, aqyl-keńes aıtyp, jerigin tabýǵa kómektesip, shyn júrekpen meıirim tanytý – saýaby mol qasıetti is sanalǵan.

Osyndaı san ǵasyrlar boıy synnan ótip, qazaq qoǵamynyń bolashaq ómirine óshpes úlgi-ónege bolyp, kerekterine jaraǵan ulaǵatty da qasterli rýhanı muramyzdyń búgingi kúndegi jaǵdaıy qandaı?

«Baı Qudaı bolǵysy keletin, kedeı baı bolǵysy keletin» myna bir qıyn zamanda, erteńgi bolashaǵyn oılamaı, aıǵa túkirip, aqshalaryn ońdy-soldy shashyp, kóńil kóterýdiń jańa bir túrlerin oılap tabýda... Úlken meıramhanalarǵa az degende júzdep qonaq shaqyryp, árige asa almaıtyn ánshisymaqtardyń tumsyǵynan ustap, tamaq pen ishimdikke ábden mastanyp, óńeshteri tolǵansha tost sóılep, aıaǵy talyp, tizesi búgilgenshe selkildep bılep, «qursaq shashý» toıyn jasaıtyn bolypty.

Halqymyzda «Batpandap kirgen dert, mysqyldap shyǵady» degen támsil bar. Jaman dert qashanda juqpaly! Kúni erteń jappaı úrdiske aınalyp ketpesine kim kepil? Biz tym eliktegishpiz, elpildek, qyzarǵanǵa qyzyǵa qaraıtyn, «anaý sóıtipti, mynaý búıtipti, meniń olardan qaı jerim kem?»,- dep keýde qaǵyp shyǵa keletin maqtanshaqtyǵymyz, kórse qyzar tákápparlyǵymyz jetip artylady...

Túpki mán-maǵynasynan jurdaı, bolashaq urpaqqa kórseter úlgisi de, berer tálim-tárbıesi de joq mundaı dańǵaza-toılar, gender-patıler jastarǵa ne beredi? Olar budan ne utady? Onsyz da biri – Shyǵysqa, biri – Batysqa tabynyp, deminiń sońyna deıin eliktep, ulttyq qundylyqtarymyzǵa muryndaryn shúıirip júrgen talaı shala qazaq jastardy odan ári adastyramyz ǵoı...

Táýelsiz, demokratııaly eldegi ár adam óz qalaýynsha ata-babamyzdan qalǵan salt-dástúrdi, ádet-ǵurypty belden asyp, myń ózgerte berse, qazaqtyń ońsyz da julmalanyp jatqan ulttyq bolmysynan ne qalady? Qurdymǵa ketýimizge az qaldy ma? Áldekimderge múmkin osy da qajet shyǵar... Kim bilsin. Ýaqyt kórsetedi. Qazaqtyń «tal besikten jer besikke» deıingi ǵumyry - óz tilińdi bilýde, tól tarıhyńdy qurmetteýde, salt-dástúrińdi dáripteýde, diniń men dilińniń dárejesin kóterýde ekendigi bárimizge burynnan belgili aqıqat ekendigin nege umyta beremiz. Álde qazaq bolýdan jalyqtyq pa?...

Zarına ÁShIRBEK, 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy