Saý adamdy múgedek etetin qytaılar: áıelder júrýdi ańsap, zar eńiregen

2833

Bul - Qytaıda H ǵasyrdan HH ǵasyr bastalǵanǵa deıin 1000 jyl kóleminde qoldanylǵan varvarlyq dástúr. Ǵalymdardyń oıy dástúrdiń shyǵý tarıhyn zerttegende san saqqa bólinedi. Óıtkeni ártúrli nusqalar bar. Eń ataqtysy - Lı Iýe patsha týralysy. Ol áıeli Iao Nıannan aıaǵyn aq shulyqpen bıntteýdi suraǵan. Lı Iýe patsha qyzdardyń aıaǵynyń aıdyń jartysyna uqsap turýyn qalapty-mys. Sondaı-aq Iao Nıan sol kúıinde aıaǵynyń ushymen qozǵalyp, bılegen de eken. Bul dástúr ýaqyt óte kele qoldanysqa endi. Mundaı aıaqtardy «altyn lotos» dep atap ketti.

Birshama ýaqyttan soń aıaqty tańý dástúri áıeldiń qoǵamdaǵy ornyn kórsetetin dárejege jetti. Qyzdyń aıaǵy qanshalyqty kishkentaı bolsa, onyń ıesi sonshalyqty meıirimdi degen sóz. Mundaı áıelderdiń kúıeýleri óte ataqty boldy. Onyń jaǵdaıy otbasyn asyraý úshin jetip-artylatyn.

Dástúr boıynsha bul proedýrany qyzdyń kishkentaı kezinde jasaıdy. Óıtkeni ol kezde jas balanyń tabany tolyq qalyptaspaıdy. Bul proess 4 kezeńnen turatyn, 4-5 jyldan keıin ǵana nátıje beretin edi.

Birinshi aıaqty shóp qaınatyndysymen jýady. Sonda teri jumsaq bolady. Sodan keıin aıaqtaǵy súıekter syný úshin bashpaılardy tabanǵa aparady. Budan keıin aıaqty bıntpen tańyp qoıady. Qyzdar biraz ýaqytqa deıin osylaı júrgenge úırene almaıdy. Alaıda aıaq aýyrsa da, shydaý kerek degen túsinik bar. Alǵashqy kezeńniń maqsaty - synǵan bashpaılar arqyly aıaqtyń kólemin kishireıtý. Ekinshi kezeńde artyq matalar alynyp tastalady. Iaǵnı bıntti qattyraq orap otyrady. Nátıjesinde qyzdyń aıaǵy ıllıýstraııa sekildi kórinetin boldy. Bul proeske analar qatystyrylmady. Óıtkeni olar mundaı qatigezdik tanyta almas edi.

Bıntpen tańylǵan alǵashqy túni uıyqtaý túgili qımyldaý da múmkin bolmaıdy. Sol kúni qyzdarǵa aıaq kıimderin sheshýge ruqsat ta berilmegen. Olardyń aıaqtary janyp jatqandaı sezim bolady eken. Sonymen qatar qyzdardyń analarynyń kóbi olarǵa aıaqtaryndaǵy matalardy aýystyryp, qandardy jýýǵa ruqsat bermepti. Olar ár eki apta saıyn aıaq kıimderin aýystyrǵan. Qyzyǵy apta ótken saıyn qyzdar 3-4 mm-ge kishi aıaq kıim kııýge májbúr bolǵan. Jazda ol aıaqtardan ıis shyǵatyn bolsa, qysta qan durys aınalmaǵandyqtan qatyp qalatyn bolǵan. Aıaqtyń tórt bashpaıy jansyz bolǵan. Árıne, eń qaýiptisi – aıaqqa ınfekııanyń túsýi boldy.

Keıde aıaqtardy jýyp, tyrnaqtardy kesip tastap otyrdy. Aýqatty otbasynyń qyzdaryna kúndelikti kóńil bólindi. Sol sebepti olardyń tabandary ıdeal deńgeıine jetti. Alaıda olardyń júrýge murshasy bolmaı qaldy. Olar júre almaǵandyqtan, ómirin bir orynda otyrýmen ótkizdi. Qarapaıym otbasydan shyqqan qyzdar qınalmady emes. Dese de olardyń aıaqtary kádimgi aıaqtyń formasynan kishirek boldy deı alamyz.

Sonymen qatar Qytaıda osy másele boıynsha aıaqtarynyń kólemine baılanysty qyzdardy birneshe topqa bólip qarastyrǵan. Aıaǵynyń uzyndyǵy 10 sm-den artyq qyzdar usqynsyz dep sanaldy. Al 10 sm-ge deıingi kólem ortasha dep tabyldy. Alaıda ıdeal degenimiz 7 sm-den az boldy. Osy sońǵy dárejege jetken «aıaǵy ádemi» qyz turmysqa da ońaı shyǵa aldy.

Keıbir otbasylar osy bıntpen tańý arqyly qyzdarynyń otbasy qurý týraly qıyndyqtaryn aldyn alǵysy kelgen. «Aıaǵy ádemi» qyz ataný siz oılaǵandaı ońaı bolǵan joq. Kóbine bul deńgeıge kedeı otbasylar qyzyǵa qarap, soǵan talpynyp otyrdy.

1915 jyly qytaılyq osy dástúrdi saqtap qalý maqsatynda satıralyq esse jazypty. Sonda ol:

«Aıaqtardy tańý - bul ómirdiń sharty. Bul arqyly er adamnyń birqatar artyqshylyqtary kórinedi. Al áıel bunyń bárine rıza. Ashyq aıtatyn bolsaq, men qytaımyn, osy ulttyń ókilimin. Meniń kózim álsiz, keýdem jalpaq, belim qısaıǵan. Este saqtaý qabiletim de joq jáne aldyńǵy órkenıetter jaıynda áli de kóp nárseni bilmeımin. Moıyndaýym kerek, men ǵalymdardyń arasynda nadanmyn, jasqanshaqpyn jáne basqa er adamdarmen sóıleskende daýysym dirildeıdi. Biraq aıaǵyna tańǵysh taǵyp, úıge baılanǵan áıeldiń janynda ózimdi batyr sezinemin, daýysym da gúrildeıdi, danyshpan sekildi bolamyn. Men ol úshin búkil álemmin», - degen eken.

HH ǵasyrdyń basynda bul dástúr qoldanystan shyǵa bastady. Bul proess artta qalǵandyq bolyp esepteldi. Sondaı-aq jergilikti ǵalymdar atalmysh dástúrge qatysty kóptegen syn aıtty. Al osy ǵasyrdyń ortasynda bıntpen tańý múldem zańsyz dep tanyldy. Alaıda mundaı qyzdarǵa arnalǵan aıaq kıim shyǵarý zaýyttary 1999 jylǵa deıin jumysyn jasady. Óıtkeni osy qıyndyqqa tap bolǵan qyzdar sol jyldarǵa deıin ómir súrgen bolatyn. Qazirgi tańda bul dástúr ótkenniń enshisinde qalyp, qytaılyqtardyń sanasynda aýyr estelik retinde saqtaldy.

Daıyndaǵan: Aqmaral BEREKET,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy